Paljudes väikeettevõtetes on levinud, et äriühingu omanik on samal ajal ka juhatuse liige. Sellises olukorras on selge, et tehinguid sõlmib äriühingu nimel alati üks konkreetne isik. Praktikas on tekkinud korduvalt küsimus sellest, kas äriühingut võib esindada ka (ainu)omanik, kes ei ole ise juhatuse liige. Vahel soovivad juhatuse liikmeks mitteolevad omanikud sõlmida lepinguid, kuid ei taha ise olla juhatuses. Artiklis analüüsitaksegi küsimust sellest, kas omanikel on õigus ühingu nimel lepinguid sõlmida.
Juhtimine ja esindamine
Esmalt on oluline eristada ettevõtte juhtimist ja esindamist. Kui äriühingu juhtorganiteks on nii juhatus, nõukogu kui ka osanike ja aktsionäride koosolek, siis äriühingu seadusjärgne esindusõigus kuulub üksnes juhatusele või juhatust asendavale organile (valitseja, likvideerija vms). Seadus näeb ette, et juhatus on õigustatud esindama ettevõtet suhetes kolmandate isikutega, juhatuse liige on allkirjaõiguslik ning ainult juhatuse liikmel on õigus määrata esindajaks teisi äriühingu esindajaid (nt prokurist, volitatud esindaja, advokaat jne).
Nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi puhul esindavad ühingut juhatuse liikmed, kes ei pea olema ise juriidilise isiku omanikeringis. Omanikud saavad aga osaleda äriühingu juhtimises otsuste tegemise kaudu ainult seaduses ette nähtud pädevuse piires (nt majandusaasta aruande kinnitamine, juhatuse liikmete valimine jms). Aktsiaseltsi ja osaühingu esindamise põhimõtted on seejuures kattuvad, mistõttu edasiselt keskendub autor peamiselt osaühinguga seonduvatele nüanssidele.
Juhatuse liige võib osanikku volitada
Juhul kui omanik soovib samuti ühingu nimel lepinguid sõlmida, oleks mõistlik, et ta on samal ajal ise ka juhatuse liige. Praktikas võib tekitada probleeme see, kui omanik soovib ühingut esindada ise, nt klientidega lepinguid allkirjastada, sõltumata sellest, et ühingul on olemas ka juhatus, kelle pädevusse ühingu esindamine tegelikult seaduse järgi kuulub. On selge, et juhatuse liige kui allkirjaõiguslik isik ei pea ettevõtte nimel kõiki lepinguid ise allkirjastama ning ta võib selleks volitada ka teisi isikuid. See tähendab, et juhatuse liige võib volitada ka ainuosanikku teatud tehinguid tegema ilma, et see oleks juhatuse esindusõiguse üleandmine. Kas selleks piisab lihtkirjalikust volikirjast või peab volikiri olema notariaalne, sõltub sellest, milliste tehingute tegemiseks volitus antakse. Oluliste tehingute tegemiseks nõuab seadus notariaalset volikirja. Volitus peab üldjuhul olema samas vormis, milles sõlmitakse tehing.
Osanike koosolek ega nõukogu ei ole äriühingu esindusorganiks ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 3 järgi ei ole lubatud ka organi pädevuse üleandmine muule organile või isikule.
Seadus on aga osanike esindusõiguses pisut vastuoluline. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 järgi kuulub osaühingu esindamine ning esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingute heakskiitmine juhatuse pädevusse. Samas on ÄS § 168 lg 2 järgi ka osanikel õigus otsustada juhatuse pädevusse kuuluvaid küsimusi. Seda sätet tõlgendades on riigikohus selgitanud, et see õigus hõlmab ka volituste andmist kolmandatele isikutele, et need esindaksid osaühingut, samuti õigust kiita heaks osaühingu nimel esindamisõiguseta sõlmitud tehingud (RKTKo 3-2-1-50-14, p 12). Viidatud riigikohtu lahendis allkirjastas nõude loovutamise lepingu juhatuse liige, kelle ametiaeg oli tehingu tegemise ajaks juba lõppenud. Hiljem tugines äriühingu ainuosanik kohtumenetluses samale nõude loovutamise lepingule, mis riigikohtu hinnangul tähendas tehingu heakskiitu. Riigikohus kinnitas, et juhul kui osanik kiidab esindusõiguseta isiku tehingu heaks, on selline tehing kehtiv.
Riigikohtu lahendile tuginedes võib tekkida õigustatud küsimus, kas ainuosanikul on õigus soovi korral ka ise ühingu nimel lepinguid allkirjastada. Autori hinnangul ei ole seaduse mõte see, et ainuosanik võiks hakata iseseisvalt tehinguid sõlmima, et need siis hiljem vaikimisi heaks kiita. Eeltoodust on kohtupraktikas tuletatud üksnes osanike õigus kiita heaks osaühingu nimel sõlmitud leping, kui lepingu sõlmijaks oli isik, kel seadusjärgne esindusõigus puudus. Seega on riigikohus möönnud, et põhimõtteliselt võib ka (ainu)osanik ise lepinguid allkirjastada või volitada äriühingut esindama juhatuse liikmeks mitteolevaid isikuid. Selliste tehingute kehtivuse eelduseks on osaniku heakskiit. Olgu öeldud, et sama põhimõte ei kohaldu aktsiaseltsi puhul, kuivõrd aktsionäridel pole erinevalt osanikest seaduse järgi õigust otsustada juhatuse pädevusse kuuluvaid küsimusi.
Äriseadustiku § 173 lg 6 järgi saab juhul, kui osaühingul on ainult üks osanik, osanike otsuse vastu võtta lihtsustatud korras ehk osanike koosolekut kokku kutsumata. Samas ei tohi unustada, et kui osanikud soovivad tegutseda juhatuse pädevuses, peab ka ainuosaniku heakskiit vastama ÄS § 173 lg 6 sätestatud nõuetele ehk selline osaniku otsus tuleb vormistada kirjalikult, allkirjastada osaniku poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg.
Isiku õigus ettevõtet esindada
Kuidas aga tuvastada, kas isikul on õigus äriühingut tehingus esindada? Esmalt tuleks veenduda vajaliku volituse olemasolus või tutvuda ettevõtte registrikaardiga (nn B-kaart). Samas võib juhtuda, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele, nt on juhatuse liikmed muutunud (nt juhatusest tagasi kutsutud), kuid vajalikud muudatused ei ole registrisse veel jõudnud. Äriseadustiku § 34 lg 2 alusel kehtib äriregistri kanne kolmandate isikute (nt lepingupartnerite) suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (nt lepingupartneri teine pool teadis, et ühing oli juhatuse liikme vahepeal tagasi kutsunud). See tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistris isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea täiendavalt uurima isiku suhteid äriühinguga (RKTKo 3-2-1-116-10 p 26).
Äriregistri (ebaõiget) kannet aga ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma kande sisu. Seega, kui kontrollite oma lepingupartneri andmeid äriregistris, võib nendele andmetele tugineda mis tahes tehingute puhul, mis tehakse äriühinguga 15 päeva jooksul alates kontrollimisest (juhul kui varem ei tule ilmsiks asjaolusid, mis viitavad ebaõigele kandele).
Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et kuigi riigikohtu käsitluse kohaselt võivad osanikud teatud juhul ka ise juhatuse liikme õigused üle võtta ja ühingu nimel lepinguid sõlmida, soovitan sellist praktikat võimalusel siiski vältida. Ühingu eest peaks vaidluste vältimiseks lepinguid allkirjastama siiski juhatuse liige, kes võib tehingute tegemiseks volitada vajaduse korral ka muid isikuid.
