Loomulikult on võlgnikuga suhtlemine esmane viis võla kättesaamiseks. Samas, kui võlgnik ei vasta ei e-kirjadele ega telefonikõnedele, siis on sellest vähe kasu. Sellisel juhul on sageli abi maksekäsu kiirmenetlusest, mis on võrreldes tavalise hagimenetlusega kiirem ja odavam viis võla kättesaamiseks.
Maksekäsu kiirmenetlusel on ka omad kitsendused, mistõttu see ei sobi igakord võla sissenõudmiseks. Näiteks ei tohi nõue ületada 6400 eurot ning kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet. Kõrvalnõuded on näiteks intressid ja viivised. Samuti ei saa esitada nõuet, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud ega ka siis, kui võlgnik on pankrotis. Arvestama peab ka sellega, et kui võlgnik esitab vastuväite, siis ei saa asja kiirmenetlusena lahendada, vaid tuleb pöörduda kohtusse.
Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine on mugav ja lihtne. Avaldust saab esitada elektrooniliselt portaali e-toimik kaudu aadressil www.e-toimik.ee. Portaali sisenemiseks ja avalduse esitamiseks läheb vaja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti. Avaldusel tuleb märkida mh järgmist: poolte andmed, nõutav rahasumma (põhinõue ja kõrvalnõuded tuleb märkida eraldi), nõude aluseks olevate asjaolude ja tõendite lühikirjeldus ning kinnitus selle kohta, et nõue on sissenõutav.
Riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse asjas on kolm protsenti nõudest, kuid mitte alla 45 euro. Maksekäsu kiirmenetlus on võrreldes tavalise hagimenetlusega kiirem. Nimelt peab kohus lahendama avalduse juba 10 tööpäeva jooksul. Avalduse täitmisel tasub olla põhjalik, sest kui avaldus ei vasta nõuetele, on kohtul õigus see rahuldamata jätta.
Kui avaldus rahuldatakse ning võlgnik pole endiselt nõuet täitnud ega vastuväidet esitanud, teeb kohus võlgnikule maksekäsu, mis kuulub viivitamata täitmisele. Sellegipoolest jääb võlgnikule õigus veel 15 päeva jooksul esitada maksekäsu peale omakorda määruskaebus. Kui võlgnik viibiv välismaal on määruskaebuse esitamise aeg 30 päeva.
