Uue aasta algusest laieneb mitteresidentide maksukohustus, kes on välismaiste äriühingute Eesti tütarühingute või püsivate tegevuskohtade juhtorgani liikmeks.
 
Senini pidi mitteresidendist juhtorgani liikme tasult maksma tulumaksu üldjuhul vaid olukorras, kus tasu maksjaks oli Eesti tütarühing või Eestis asuv püsiv tegevuskoht. Alates järgmisest aastast sõltub Eesti maksukohustuse tekkimine sellest, mille eest väljamakse tehakse ning tähtsust ei oma asjaolu, kes on väljamakse tegijaks.
 
Nii näiteks on tavapärane, et Eesti tütarühingu juhatuse liikmeks on välismaise emaühingu töötaja. Töötaja tööülesanneteks teiste ülesannete hulgas on ka Eesti tütarühingu juhtimine. Töötaja saab töötasu vaid välismaiselt emaühingult ning Eesti tütarühingu juhatuse liikme ülesannete eest pole eraldi tasu ette nähtud. Just seda olukorda muudatus mõjutabki.
 
Muudatuse ellurakendamine võib olla üsna keerukas. Esiteks võib olla keeruline tuvastada, kui suur osa töötasust on tasu Eesti tütarühingu või püsiva tegevuskoha juhtimise eest. Teiseks tekib välismaisel emaühingul kohustus registreerida ennast Eestis mitteresidendist tööandjaks.

Ühtlasi tekib emaühingul Eestis maksu kinnipidamise ja tasumise ning deklaratsioonide esitamise kohustus. Välismaise emaühingu Eestis registreerimisest ning sellega seonduvatest kohustustes päästab see, kui Eesti tütarühing või püsiv tegevuskoht tasub juhtorgani liikme tasu ise.
 
Lisaks võib Eestis tekkida sotsiaalmaksukohustus, kuid üldjuhul välistab selle vastav Euroopa Liidu määrus.

Artikkel on avaldatud advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid maksuõiguse e-teatajas (detsember 2014)