Mida peaks ja võiks teada OSAÜHINGUST

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ja osaühingu võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidiline isikisikut. Asutamisel tuleb arvestada, et asutatava osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot.

Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.

1. Osaühingu tegutsemise aluspõhimõtted
2. Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata
3.
Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja
4. Dokumentide vormistamise üldnõuded
5. Registrikande tegemiseks vajalikud dokumendid
6. Registrimenetlus
7. OÜ osa võõrandamisest teatamine, aastaaruande esitamine ja muud teated
8. Notari tasu osaühingute toimingute eest
9. Riigilõiv osaühingu registritoimingute eest
10. Tuletame lisaks meelde, et …

–page1–

1. Osaühingu tegutsemise aluspõhimõtted

  Igal osanikul on üksainus osa. Osad võivad olla erineva suurusega. Osa väikseim nimiväärtus on 1 euro, kui osaühing ei ole osakapitali eurodeks ümber arvestanud.

  Osaühingu võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses ettevõtjaportaali vahendusel.

  Osa võõrandamine peab olema notariaalselt tõestatud (v.a juhul, kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberikeskus (EVK), sel juhul tuleb tasuda registreerimistasu ja regulaarset hooldetasu). 

  Osakapitali suurendamisel ei saa senised osanikud uusi osasid, vaid nende osade nimiväärtust suurendatakse. 

  Osakapital loetakse suurendatuks, kui suurendamine on kantud äriregistrisse. Enne seda ei anna uued või suurendatavad osad mingeid õigusi. Osakapitali vähendamise kohta kehtib analoogne põhimõte.

Kui osanike nimekirja peab väärtpaberite keskregister, tuleb osakapitali suurendamine ja vähendamine ka seal registreerida. Lisaks tuleb ka ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest enne muudatuste tegemist äriregistris EVK-d teavitada.

  Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot, kui osaühing ei ole osakapitali eurodeks ümber arvestanud. See tuleb enne osaühingu registrisse kandmist täielikult tasuda, välja arvatud juhul, kui osaühing asutatakse äriseadustiku §-s 140¹ sätestatud viisil (vt alateemast "Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata").

  Osaühingu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei tohi väheneda alla 2500 euro ega allapoole poolest registrisse kantud osakapitalist. Sellises olukorras peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kes peab otsustama äriseadustiku §-s 176 nimetatud meetmete tarvituselevõtu. Vastasel juhul võidakse kohaldada juhatuse liikmete kriminaalvastutust.

  Osaühing peab esitama majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole.

  Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama.

  Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § 187 alusel.

  Alates 1. jaanuarist 2011 peab osaühingul olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud põhikirjas.

  Alates 1. jaanuarist 2011 ei ole osaühingu reservkapitali moodustamine enam kohustuslik. Enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingu reservkapitali suhtes kohaldatakse enne 1. jaanuari 2011 kehtinud äriseadustiku redaktsiooni, st reservkapital peab endiselt olemas olema. Siiski peaks olema võimalik põhikirjaga ka teisiti ette näha.

Tagasi algusesse..

–page2–

2. Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata

  Alates 1. jaanuarist 2011 on võimalik asutada osaühing ilma, et asutamisel tuleks osakapitali sissemakseid teha. Sellisel viisil saab osaühingu asutada juhul, kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot.

  Sellise osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik.

Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Sellisel viisil asutatud osaühingu varaks on nõue osaniku vastu, kes peab asutamisel kokku lepitud suuruses sissemakse tulevikus tasuma. St tegu on nõuetepõhiselt asutatud osaühinguga. Osanik peab oma sissemakse tasuma hiljemalt osaühingu pankrotimenetluses. Samas on võimalik, et asutajad lepivad asutamisel kokku, et osa eest tasutakse varem – näiteks lepitakse kokku, et asutamisel tasutakse pool põhikirjas märgitud osakapitalist ning ülejäänu tasutakse kahe aasta jooksul/kindlal kuupäeval pärast asutamist. Selline lahendus on vajalik näiteks siis, kui sissemaksest saadav raha on vajalik osaühingu tegevuse alustamiseks. Siiski ei ole välistatud ka see, et nõue osaniku vastu nõutakse sisse enne põhikirjas sätestatud tähtaega või pankroti väljakuulutamist, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik tasuda osaühingu vara arvel.

  Lisaks likviidsete vahendite olemasolu vajalikkusele tuleb nõuetepõhiselt asutatud osaühingu korral pöörata tähelepanu ka ühingu bilansile – selleks, et osanike vastu olevaid nõudeid saaks bilansis kajastada, peavad need vastavama raamatupidamisjuhendites toodud nõuetele. Kui ühing on asutatud sissemakseid tegemata ja osanike vastu olevaid nõudeid ei ole võimalik bilansis kajastada, siis võib juhul, kui ühing võtab endale kohustusi, kaasneda sellega ühingu püsiv maksejõuetus, seda näiteks juhul, kui ühingul puudub ka muu vara. Seega juhul, kui ühing vajab tegevuse alustamiseks siiski varalisi vahendeid, tuleb osanikel ka sissemakse vähemalt osaliselt tasuda või peab osanike vastu olev nõue olema piisavalt määratletud selleks, et seda saaks bilansis kajastada.

  Osaühingu registrikaardilt on võimalik välja selgitada, kas ühing on asutatud sissemakset tegemata või mitte. Sellised andmed kustutatakse registrikaardilt siis, kui äriregistri pidajale edastatakse andmed osakapitali sissemakse kohta. Sissemaksele kohaldatakse samu reegleid, mida rakendatakse ka ühingu asutamisel tehtavate sissemaksete puhul (näiteks ÄS §-d 141–143 jm).

  Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Samas võivad osanikud sissemakse kohustuse täita ka kasumi arvelt, nähes kasumi jaotamise otsuses ette kasumi kasutamise sissemakse tasumiseks.

Tagasi algusesse..

–page3–

3. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja

  Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma. Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § 312). 

  Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 37). 

  Asutamislepingu tõestamisel kontrollib notar kahtluse korral asutajate õigust lepingus näidatud aadressi kasutada.

Asutajad võivad volitada notarit sõlmima ettevõtte nimele pangas stardikonto, millele saab ilma pangakontorisse minemata osakapitali kanda.

Tagasi algusesse..

–page4–

4. Dokumentide vormistamise üldnõuded

  Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu. 

  Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad

  Koopiaid võib lisaks notarile kinnitada valla- ja linnasekretär

  Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja.

  Allkirja avaldusel võib kinnitada ka pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses või apostilliga. 

  Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk

  Avaldusele tuleb lisada registrikande eest riigilõivu tasumise tõend. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole.

SWEDBANK EE062200221059223099
NORDEA PANK EE221700017003510302
DANSKE BANK EE513300333522160001
SEB EE571010220229377229

Ülekannet tehes märkige kindlasti osaühingu ärinimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (nt OÜ Siimu Pood äriregistri kanne). Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number (see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkes), mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri ettevõtjaportaalis antud asutamisnumber.

Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist.

Tagasi algusesse..

–page5–

5. Registrikande tegemiseks vajalikud dokumendid

Osaühingu äriregistrisse kandmiseks vajalikud dokumendid:

  digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus, mis adresseeritakse vastavale kohtu registriosakonnale ning sisaldab äriseadustiku §-s 145 nimetatud andmeid; samuti tõend riigilõivu tasumise kohta;

  notariaalselt tõestatud asutamisleping (äriseadustiku § 138 lg 2 nimetatud andmetega) ja selle lisana kinnitatud põhikiri (äriseadustiku § 139 lg 1 nimetatud andmetega) (avaldus võib sisalduda ka asutamislepingus). Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras asendab notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja tüüppõhikiri (vt äriseadustiku § 1391); 

  nõukogu ja audiitorite olemasolul nende isikuandmete leht – nimede, isikukoodide ja elukohtadega; 

  ettevõtte sidevahendite numbrid eraldi lehel, lisada võib ka interneti kodulehekülje aadressi;

  panga teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemisest või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid. Äriseadustiku §-s 143 nimetatud juhtudel tuleb lisada audiitori arvamus. Juhatuse liikmed tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist oma allkirjadega; 

  teade kavandatud põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. taseme järgi sõnastatult.
 

Äriregistri andmete muutmiseks tuleb esitada digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus.

  Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll. Osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus peab sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv (lähemalt vt äriseadustiku § 170-174). 

  Põhikirja muutmisel on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mis on vähemalt ühe juhatuse liikme poolt allkirjastatud (see allkiri ei pea olema kinnitatud). 

  Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige (n-ö ühinguga seotud isik). Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata (äriseadustiku § 173 lõiked 1–4²). Allkiri peab olema protokollil notariaalselt kinnitatud. Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nende poolt allkirjastatakse (äriseadustiku § 173 lõiked 6–7), siis peab ühe osaniku allkiri olema protokollile antud eelmises lauses nimetatud viisil. Protokolli võib ka digitaalallkirjastada ettevõtjaportaalis.

  Ülalkirjeldatud korda juhatuse liikme valimise kohta ei pea järgima, kui kandeavaldusele juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks kirjutab lisaks uuele juhatuse liikmele alla ka osanik või olemasolev ja sellel hetkel juba äriregistrisse kantud ja ametis olev juhatuse liige. Osaniku või juba äriregistrisse kantud juhatuse liikme allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Avalduse võib esitada ka digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali vahendusel. Eelmises punktis nimetatud korda ei pea järgima ka siis, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud.

Kui asi puudutab juhatuse liikme ametiaja pikendamist või juhatuse liikme tagasikutsumist, siis käib registrisse kandmine edaspidigi senisel kombel, st uued vorminõuded ei kohaldu. Otsuseid  saab teha ja kandeavaldusi esitada üldises korras (vt eespool).

  Kui osaühingul on nõukogu, siis ei pea juhatuse liikmete valimisel eespool kirjeldatud uut korda järgima, küll tuleb aga osaühingu nõukogu liikmete valimisel arvestada teatud erisustega. Osaühingu nõukogu valimisele kohaldatakse sama korda kui aktsiaseltsi nõukogu valimisele, välja arvatud koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue (äriseadustiku § 189 lg 3). Erisusena võrreldes aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatuga kohaldatakse osanike poolt nõukogu liikmete valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile sama korda kui osanike poolt juhatuse liikmete valimisele. Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekul, siis peab osanike koosoleku protokollija või juhataja olema osanik või osaühingu juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, ja selle isiku allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud või protokoll peab olema selle isiku poolt digitaalallkirjastatud. Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekut kokku kutsumata, siis kohaldatakse sama korda kui juhatuse liikmete valimisele. Rangemaid nõudeid ei kohaldata, kui otsustatakse nõukogu liikme ametiaja pikendamist. Küll ei saa aga nõukogu liikmete valimise korral kasutada erandit, mille kohaselt ei pea n-ö osaühinguga seotud isik protokollile allkirja andma, kui ta kirjutab vastavale kandeavaldusele alla, kuna nõukogu liikmetest ei teatata registrile kandeavalduse esitamisega, vaid juhatus esitab uue nõukogu nimekirja (äriseadustiku § 318 lg 5).

  Osaühingul on õigus juhatuse liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Seega eristatakse selgelt juhatuse liikme ametiseisundi lõppemist ja temaga sõlmitud lepingu lõppemist. Juhatuse liikme saab küll igal ajal tagasi kutsuda, kuid temaga sõlmitud tähtajalise lepingu saab ühing ainult erakorraliselt üles öelda (VÕS § 631). See tähendab, et kui ühing kutsub juhatuse liikme tagasi, kuid juhatuse liikmega sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub, ei saa ühing samal ajal juhatuse liikme tagasikutsumisega lepingut üles öelda ning peab täitma lepingust tulenevaid kohustusi.

Juhatuse liikme poolt ametiseisundist loobumisele kohaldatakse juhatuse liikme tagasikutsumisega sarnaseid põhimõtteid. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kui juhatuse liige ei ütle samaaegselt ametist tagasi astumisega lepingut üles või kui käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub mõjuv põhjus, jääb isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping sõltumata tagasiastumisest kehtima. Kui juhatuse liikmel puudub mõjuv põhjus, siis ei ole tal alust käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja sellega võib kaasneda tema kahju hüvitamise kohustus.

Isik peab juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks ise hoolitsema selle eest, et tema tagasiastumise avaldus tema määranud organini jõuab (osanikeni, nõukogu olemasolul nõukoguni). Tagasiastumise avalduse võib esitada üldkoosoleku või nõukogu koosoleku toimumise ajal või osanikele või nõukogule teatavaks tegemisega. Samuti on avalduse kättesaamiseks õigustatud iga osanik või nõukogu liige eraldi, kelle kohustuseks on informeerida teisi osanikke või nõukogu liikme puhul teisi nõukogu liikmeid. Igal juhul ei jõustu juhatuse liikme kohalt tagasiastumine enne tagasiastumise avalduse kättetoimetamist. Vajadusel saab isik tahteavalduse kättetoimetamiseks kasutada ka võimalust, mille kohaselt võib tahteavalduse teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Osaühingu juhatuse liikme võib ametisse määrata ka tähtajatult. Juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse nõude võib kokku leppida osaühingu põhikirjas. Juhatuse liikme ametiaja tähtajatuse põhimõte ei kehti enne 2011. aasta 1. jaanuari valitud juhatuse liikmetele. Selliste juhatuse liikmete ametiaja suhtes kohaldatakse äriseadustiku redaktsiooni, mis kehtis juhatuse liikmete valimise ajal (§ 506 lg 5¹).

  Tulundusühistus ja hooneühistus juhtorganite liikmete valimise korra muutuseid vt lähemalt tulundusühistuseadusest ja hooneühistuseadusest.

  Täiendavad nõuded osakapitali suuruse muutmise, ümberkujundamise jm juhtudel leiate äriseadustikust. 

  Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend.

Tagasi algusesse..

–page6–

6. Registrimenetlus

  Dokumente võib saata notariga, posti teel või elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu. Kandeavalduse osaühingu registrisse kandmiseks saab ettevõtjaportaali kaudu esitada vaid kiirmenetlusse. Kandeavalduse registrisse kantud andmete muutmiseks saab ettevõtjaportaali kaudu esitada nii tavamenetlusse kui kiirmenetlusse. Dokumentide registripidajale esitamise nõuded.

  Vastuvõetud dokumendid vaatab kohus läbi tavamenetluses tehakse kanne 5 tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval.

  Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Määrus toimetatakse Teile kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel.

  Kande tegemisest teavitatakse teid ja teid esindavat notarit registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrüki edastamisega. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida äriregistri lihtpäringu rubriigi "Menetlusteave" kaudu.

Tagasi algusesse..

–page7–

7. Osaühingu osa võõrandamisest teatamine, aastaaruande esitamine ja muud teated

Need dokumendid köidetakse toimikusse, kannet ei tehta, lõivu ei võeta, esitamata jätmine on karistatav.

  Osa võõrandamiseks sõlmitav notariaalne leping esitatakse juhatusele. Juhatus teatab sellest teistele osanikele. Notar saadab teate osa võõrandamisest kohtu registriosakonda. Kui võõrandamise tagajärjel jääb ühingusse üksainus osanik, esitab juhatus kohtu registriosakonnale sellekohase teadaande (vt äriseadustiku § 150). Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberikeskus, käib muudatuse vormistamine selle kaudu. 

  Osa võib pantida, kui põhikirjas ei nähta ette vastupidist. Notar edastab teate osa pantimise kohta kohtu registriosakonnale (äriseadustiku § 151).

  Kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu tuleb registripidajale esitada majandusaasta aruande koostamise ja esitamise keskkonnas koostatud aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus registripidajale, missugusel äriseadustiku §-s 176 nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Keskkond asub ettevõtjaportaalis. Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digitaalallkirjastatult või PDF-vormingus, mille on allkirjastanud vähemalt üks tegevjuhtkonna liige. Digitaalallkirjastatud aruandele vormistab audiitor vandeaudiitori aruande keskkonnas ja digitaalallkirjastab selle. Rohkem infot aruande koostamise ja esitamise kohta leiate ettevõtjaportaalist.

  Kui juhatuse liikmete volitused on lõppenud, kuid on otsustatud samade juhatuse liikmete jätkamine, esitatakse registripidajale juhatuse liikmete volituste pikendamisest teatamiseks vastav otsus (äriseadustiku § 184 lg 2). 

  Kui osaühingul on nõukogu ja audiitorid, siis tuleb viie päeva jooksul teatada kohtu registriosakonnale nende kooseisu muutumisest analoogselt aktsiaseltsiga. Andmete muutmisest võib registripidajat teavitada ka elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu. 

  Müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel.

Tagasi algusesse..

–page8–

8. Notari tasu osaühingute toimingute eest

NB! Notari tasule lisandub alati käibemaks.

  Ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot

  Kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot

  Kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonna esitamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot

  Dokumendi ärakirja (sh digitaalse dokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot

  Asutamislepingu (ja sellega kinnitatava põhikirja) tõestamise eest vastavalt osakapitali suurusele notari tasu seaduse §-s 22 ettenähtud tabeli alusel. Rohkem kui ühe asutaja korral korrutatakse täistasu kahega

  Ettevõtjale tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta

Tagasi algusesse..

–page9–

9. Riigilõiv osaühingu registritoimingute eest

  Osaühingu registrisse kandmise eest 145 eurot, esmakandeavalduse esitamise eest kiirmenetluse korras 190 eurot.

  Osaühingu ümberkujundamise eest vastavalt riigilõivuseaduse §-le 61.

  Muude registrissekantud andmete muutmise eest 18 eurot.

  Ühingu ja surnud isiku registrist kustutamine ning aadressimuutus omavalitsusüksuse piires on ilma lõivuta. 

  Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot.

Tagasi algusesse..

–page10–

10. Tuletame lisaks meelde, et …

… osaühingu ärinimi, registrikood ja asukoht tuleb näidata nii osaühingu ärilistel dokumentidel kui ka veebilehel.

… tegevusala kajastamine äriregistris ei anna teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks kaubandustegevuse seadus nõuab müügikoha registreerimist omavalitsuses, ehitusseadus nõuab ehitusettevõtja registreeringut, ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne.)

… osaühingu juhatuse liikmed, likvideerijad ja nõukogu esimees (kui nõukogu on olemas), kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma  aadressi muutumisest.

… osaühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule ettevõtja menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile.

… äriregistri andmete muutumisel, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamisel ja tagasikutsumisel, nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks.

… Alates 1. jaanuarist 2011 ei pea vähemalt poolte osaühingu juhatuse liikmete elukoht olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Sellisel juhul peab osaühing esitama registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele saab kätte toimetada osaühingu menetlusdokumente ja osaühingule suunatud tahteavaldusi.

… kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga, mille suurus võib ulatuda 200 eurost kuni 3200 euroni. Trahvimist võib korrata seni, kuni vastav puudus on kõrvaldatud.

… kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.

… ühingu netovara ei tohi langeda alla poole osakapitalist, mitte mingil juhul aga alla seadusega lubatud osakapitali alampiiri.Vastasel juhul peab juhatus kutsuma kokku osanikud, otsustamaks uute vahendite kaasamist, ühinemise, ümberkujundamise, lõpetamise vm.

… kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

… kui te olete kande tegemiseks dokumendid registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande- või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta, kuid esitatud dokumente ja makstud riigilõivu ei tagastata. Avaldusele lisatud dokumendi võib avaldaja taotluse alusel mõjuva põhjuse korral kohtu loal tagastada, kuid sel juhul jääb registritoimikusse avaldaja kulul tehtud ja registripidaja kinnitatud ärakiri.

… majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab registripidajale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. See notariaaltoiming maksab 25,55 eurot, millele lisandub ka käibemaks.

Tagasi algusesse..

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll