Enamikel ettevõtjatel läheneb majandusaasta lõpp. Seetõttu on hea meelde tuletada, et üle tuleb vaadata oma lepingupartnerite poolt kohustuste täitmine ja vajadusel teha tegevusi oma nõuete maksmapanekuks.

Juhatuse liige on kohustatud korraldama äriühingu võlgade sissenõudmist. Kohtupraktikast tuleneb, et juhatuse liige peab kindlasti tegema kohtuväliseid tegevusi äriühingu nõude maksmapanekuks. Nimelt tuleb juhatuse liikmel:

• esitada mõistliku aja jooksul pärast kauba üleandmist arve, 
• pöörduda nõudega lepingupartneri poole,
• võtta iga majandusaasta lõppedes saldokinnitus,
• teha muid võla sissenõudmisele suunatud toiminguid, et üritada oma nõuet maksma panna.

Nõude esitamata jätmist ei saa põhjendada sellega, et tegemist on olulise lepingupartneriga. Näiteks, pidev kauba juurde andmine olukorras, kus lepingupartner selle eest mingit vastusooritust ei tee, on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine.

Kohtusse pöördumise kaalumisel saab juhatuse liige hinnata selle sammu otstarbekust – üldjuhul on hoolsuskohustusega kooskõlas see, kui juhatuse liige ei alusta kohtumenetlust, millega kaasneksid täiendavad kulud, kuid millest lõpptulemusena ei oleks eelduslikult võimalik mingit varalist hüve saada. Praktikas on leitud ka, et kui juhatuse liige ei esita pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks hagi olukorras, kus võlgnikul selgelt ei jätku vara isegi kõigi eesõigusnõuete rahuldamiseks, ei ole sel juhul juhatuse liige oma kohustusi rikkunud.