Panoraamivabadus – vabadus, mis meil puudub

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Eestis sisuliselt puudub üks vabadus, mille puudumisest paljud isegi ei tea. Tegemist on panoraamivabadusega, mis lubab pildistada, luua ja avaldada pilte alaliselt avalikus kohas asetsevatest ehitistest, skulptuuridest või muudest kunstiteostest, rikkumata sellega mis tahes autoriõiguse seadusi, mis võivad antud tööde suhtes kehtida.

Panoraamivabadus piirab autoriõiguse omaniku õigust rakendada autoriõiguse rikkumise eest meetmeid pildistaja või mis tahes teise isiku vastu, kes tehtud pilti levitab. See on erand tavareeglist, mille järgi autoriõiguse omanikul on ainuõigus anda luba tuletatud tööde loomiseks ja levitamiseks ning küsida selle loa eest tasu.

Panoraamivabadus kehtib ühes või teises vormis paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, mille hulka kuuluvad ka näiteks Suurbritannia, Austria, Saksamaa ja Poola. Eestis kehtiv autoriõiguse seadus näeb ette, kui avalikus kohas asetsevast autoriõigustega kaitstud teosest tehtud pilti kavatsetakse kasutada ärilisel eesmärgil, siis tekib ka kohustus saada näiteks pildistatava ehitise arhitektilt vastav luba pildi avaldamiseks. Juhul kui kujutis satub sotsiaalmeediasse, on oht, et kolmandad osapooled kasutavad seda ärilistel eesmärkidel, mis on tihtipeale vastuolus autoriõigustega. Seda sageli teoste jäädvustajate ja kasutajate teadmata, sest ärilised eesmärgid võivad avalduda ka kaudselt.

Tänapäeval on fototehnika lihtsustumise ja suhtlusvõrkude leviku tõttu tavaline, et tavatarbijad teevad avalikes kohtades massiliselt fotosid ning levitavad neid internetis, kasutades sotsiaalvõrgustikke, nagu Facebook, Instagram, Twitter jms. Sotsiaalmeediast suurem osa on äriline ja ühtlasi on enamikes sotsiaalvõrgustike kasutustingimustes sätestatud, et antud võrgustik võib kasutada pilte äriliselt ilma liikme nõusolekuta.

Kui ühismeediaplatvormid kasutavad pilte näiteks reklaamiks, siis on tegemist otseselt pildi ärilise kasutamisega, mille eest vastutab foto üleslaadija. Praktikas on selline olukord väga keeruline, sest isik, kes soovib näiteks tänaval teatud ehitisest või skulptuurist pilti teha ning seda sotsiaalvõrgustikku üles laadida, peab esmalt veenduma, kas antud objekt on autoriõigustega kaitstud ehk ehitise puhul on vajalik kindlaks teha, kes on teose arhitekt ja kas antud isik on elus või mitte, sest kui arhitekt on surnud, siis tuleb üles leida õigusjärglane ning hankida vastav luba. Üldreeglina kehtib autoriõigus autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma.

Panoraamivabaduse kontekstis on peamised autoriõiguslikult kaitstavad teosed erinevad hooned ja muud ehitised, mille alla saab liigitada ka sillad ning teised funktsionaalsed ehitised, kus autori loomingulisuse külg ei pruugi selgelt avalduda, kuid kehtiva regulatsiooni kohaselt vajavad siiski autori luba.

Tuntud näide on Brüsselis asuv André Waterkeyni projekteeritud Atomiumi hoone, mis on fotodel sageli kaetud. Samamoodi on arhitekti loata keelatud levitada pilte Euroopa Parlamendi hoonetest. Eiffeli torn Pariisis on ise küll piisavalt vana, et olla autoriõiguse kaitse alt väljas, seega võib vabalt kasutada sellest päeval tehtud fotosid. Küll aga kaitseb autoriõigus Eiffeli torni öösel valgustavat valguslahendust ja sarnane olukord tekib pildistades Tartu ülikooli peahoonet, millest tehtud foto iseenesest on vaba, kuid näiteks kunstipäraselt seatud jõulutuled on autoriõiguse kaitse all, mistõttu võib jõuluvalgustusega hoone fotot kasutada vaid mitteärilisel otstarbel.

Autoriõigustega on kaitstud ka Tartus asuvad Tigutorn ja AHHAA teaduskeskus. Ka kõik sillad, mille kaudu Tartus üle Emajõe saab, on ehitatud pärast Teist maailmasõda ja on seega endiselt autoriõiguste kaitse all. Üks võimalus, kuidas niisuguste objektide pilte on seaduse alusel võimalik vabalt kasutada, on kujutades hoonet mustaksvõõbatud siluetina.

Euroopa Liidu liikmesriikidele on antud võimalus kehtestada oma autoriõigustes klausel, mis piiraks autoriõiguse ulatust, lubades selgelt avalikustada avalikes kohtades tehtud või avalike vaateid kujutavaid fotosid. Sellegipoolest tõlgendatakse Eesti seadusandluses seda võimalust soovitatust erinevalt, mis tekitab küsimuse, et ehk oleks selles tarvis Eesti autoriõiguste seadust muuta. Seaduse muutmine demokraatliku protsessi kaudu on igati võimalik.

Tõenäoliselt usuvad isikud, keda panoraamivabadus puudutab, et selline vabadus on Eestis olemas või isegi ei tea ega mõtle sellele. Ometi ei vabasta seaduse mittetundmine vastutusest ja autoriõiguste rikkumise korral on rikkujaid võimalik seaduse alusel vastutusele võtta, sest karistusseadustiku alusel võib pildi levitamine kvalifitseeruda autorsuse varguseks, mille eest võib eraisikule määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vanglakaristuse. 

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll