Sissemakseta asutatud osaühingu omakapitalist

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Äriseadustiku järgi on lubatud asutada osaühinguid ilma selleks koheselt sissemakset tegemata, kuid seda ainult tingimusel, et asutajaks on füüsiline isik ning osaühingu osakapital ei ületa 25 000 eurot.*

Osanikul lasub kohustus vastavalt asutamislepingule siiski sissemakse teha, kuid seaduse regulatsioon ei näe ette aega, millal tuleb selliselt asutatud osaühingu puhul sissemakse osakapitali tasuda. Seega on asutajatel vaba voli, mille järgi võivad nad kokku leppida konkreetse tähtaja sissemakse tasumiseks või jätta tähtaeg üldse määramata. Osanik peab arvestama, et kuni ta ei ole teinud asutamislepingukohast sissemakset, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

Muuhulgas võib osaühingu juhatus teha ettepaneku, et osanikud täidavad sissemakse kohustuse kasumi arvelt ning osanikud näevad ette kasumi jaotamise otsuses kasumi kasutamise sissemakse tasumiseks tasaarveldades osaniku nõude makstava dividendiga. Nimetatud kasumi jaotamist tuleb maksustamise mõttes käsitleda kui dividendide väljamaksmist ja vastavalt sellele ka maksustada.

Osaniku sissemakse kohustuse aegumistähtaeg on 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1). Tuleb rõhutada, et oluline on kindlaks teha sissemakse tegemise nõude aegumistähtaja algus. Nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema osaühingu juhatuse poolt vastavasisulise nõude esitamisest. Nimetatud nõuet saab esitada:

  1. asutamislepingus ettenähtud tähtaja saabumisel, kui tähtaeg sissemakse tegemiseks on asutamislepingus sätestatud või
  2. alates hetkest, mil osaühing ei suuda enda kohustusi võlausaldajate ees täita. 

Osaühingu juhatus peab antud juhul silmas pidama, et kui osaühing sissemakse tasumise nõuet ei esita ning osanik saab aegumisele tuginedes sissemakse kohustuse täitmisest keelduda, tõusetub küsimus juhatuse vastutusest oma kohustuse mittetäitmisel (TsÜS § 37 tähenduses). Kuigi seadus ei näe ette nõude esitamisele kirjalikku vorminõuet, soovitame osaühingu juhatusel esitada osanikule nõue sissemakse tasumiseks siiski kirjalikult, vältimaks vaidlusi nõude tegelikult esitamise aja või selle esitamata jätmise suhtes.

Peale sissemakse tegemist peab juhatus esitama registripidajale sissemakset tõendavad dokumendid kustutamaks märke sissemakseta asutamise kohta.

Juhul kui osaühing on asutatud sissemakseid tegemata ja osaühingu omakapital ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele, siis võttes arvesse ülaltoodut, ei ole võimalik üksnes sellel alusel, et omakapital ei ole seadusega kooskõlas, osaühingu poolt osaniku vastu nõuet esitada. Nõuet osaniku vastu sissemakse tegemiseks saab esitada vaid ülalnimetatud kahel juhul. Seega, kui on saabunud tähtaeg sissemakse tegemiseks või osaühing ei suuda täita kohustusi võlausaldajate ees, siis lasub osaühingu juhatusel kohustus nõuda osanikult tema sissemakse tegemist asutamislepingujärgses ulatuses, mille arvelt saab osaühing täita võlausaldajate nõuded. 

Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et kui osaühingul on tekkinud omakapitali probleem, siis osaniku poolt sooritatud sissemakse ei lahenda osaühingu netovara probleemi, kuna ettevõtte bilansis omakapitali suurus ei muutu. Näiteks kui osaühingu osanikul on kohustus tasuda 2 500 eurot, siis peale sissemakse tasumist kaob bilansist rida "nõuded osaniku vastu" ja bilansi rida "rahalised vahendid" suureneb 2500 euro võrra. Seega omakapitalis ei muutu midagi.

Seetõttu, kuna osaniku sissemakse tasumine ei paranda sissemakseta asutatud osaühingu omakapitali, on juriidilise isiku juhatus kohustatud lähtuma äriseadustiku muudest sätetest ja eelkõige kohustatud kokku kutsuma osanike koosoleku (ÄS § 171 lg 2 p 1). Osanikud peavad võtma tarvitusele meetmed netovara seadusega vastavusse viimiseks. Kui osaühingu omakapital on väiksem kui pool osaühingu osakapitalist või langeb alla seadusega kehtestatud miinimumsuuruse, peavad osanikud otsustama, kas (ÄS § 176):

osaühingu osakapitali vähendamise või suurendamise;
muude abinõude tarvituselevõtmise;
osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
pankrotiavalduse esitamise.

Kuna kõnealusel juhul on tegemist sissemakseta asutatud osaühinguga, siis tuleb silmas pidada, et äriseadustiku kohaselt kehtib sissemakseta asutatud osaühingule piirang osakapitali suurendamiseks ja vähendamiseks. Täpsemalt – kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali (ÄS § 1401 lg 4). Seega juhul, kui osanikud valivad netovara probleemi lahendamise meetodiks osakapitali suurendamise või vähendamise, tuleb enne sellise otsuse vastuvõtmist kõikide osanike poolt tasuda sissemaksed ja teha vastavad registrimuudatused. 

Lisaks sissemakseta asutatud osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise piirangule tuleb arvestada ka asjaoluga, et enne sissemakse tasumist ei või teha osanikele väljamakseid (st jaotada kasumit). Küll ei hõlma väljamakse tegemise keeld osanikule makstavat töötasu, kui osanik töötab osaühingus töölepingu alusel ega muid tasusid, kui selle aluseks on muu võlaõiguslik leping. 

Kokkuvõtlikult on juhatusel nii õigus kui ka kohustus nõuda osanikult sissemakse tasumist asutamislepingus märgitud tähtajaks või olukorras, kus osaühing ei suuda rahuldada võlausaldajate kõiki nõudeid. Juhul, kui osaühingul ilmneb omakapitali probleem, on juhatus kohustatud eelkõige informeerima osanikke ning kutsuma kokku osanike koosoleku, et viimased võtaks vastu otsused omakapitali seadusega kooskõlla viimiseks.

* Tänasel päeval asutatakse Justiitsministeeriumi andmetel üle 60% osaühingutest sissemakseid tegemata. 2012.a asutati 8991 OÜ-d sissemakseta, 2013 a esimese 6 kuuga 4838 OÜ-d, mis moodustas 69% kõikidest asutatud osaühingutest, mis näitab, et tegu on kasvava trendiga.

Eeltoodud artikkel käsitleb piiratult sissemakseta asutatud osaühingu omakapitali probleemi temaatikat ning ei ole seetõttu käsitletav mistahes õigusnõu andmisena. Grant Thornton Rimess ei vastuta artikli või selle sisu õigustamatu kasutamise mis tahes tagajärgede eest. Täpsema õigusliku hinnangu saamiseks palun pöörduge allpool toodud kontaktide poole ning vastame Teile meeleldi. 


Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll