Raamatupidajate sugiskonverents 2017
Teisipäev, 22. August
 

Ühisrahastamine

Ühisrahastamine (i. k crowdfunding) on viimasel kümnendil jõudsalt arenenud uus finantseerimisviis: raha, mida on äriühingutel või ka füüsilistel isikutel vaja projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt. Ühisrahastamisega seotud ettevõtlus areneb kiiresti ka Eestis.

Veel samal teemal

Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu või saada osa kasumist.

Ühisrahastamine jaguneb kolmeks:

  1. ühissponsorlus – toetatakse projekte või annetatakse raha heategevusena ilma rahalise kasuta;
     
  2. laenupõhine ühisrahastamine – viiakse kokku isikud, kes soovivad laenu võtta ja kes on valmis seda tasu eest andma;
     
  3. investeerimispõhine ühisrahastamine - rahastuse taotleja pakub ühisrahastusettevõtte kaudu võimalust investeerida taotleja väärtpaberitesse, aktsiatesse, osadesse või omakapitali instrumentidesse ning rahastuse andja saab vastutasuks osaluse, võlakirja või osa projekti tulust.

Ühisrahastamise areng

Kiiresti arenev ühisrahastamine pakub reguleeritud panga-, fondi- ja investeerimisteenuste kõrval uusi võimalusi. Ühisrahastamist kui alternatiivset rahastamisallikat kasutavad nii alustavad ja kasvavad ettevõtted kui ka eraisikud. Ühisrahastamine võimaldab rahastada selliseid projekte, initsiatiive ja tarbijate soove, mida finantseerimise tavalahendused ei pruugi alati rahuldada.

Lisaks annab ühisrahastamine säästudega isikutele võimaluse teenida lisatulu, aga nad võtavad seejuures ka riske. Ühisrahastamine teeb investeeringud kättesaadavaks ehk on võimalik paigutada raha eri projektidesse väikeste summade kaupa. Ühisrahastamist on ilmselt muutnud populaarsemaks ka kohati üsna kõrged tootluslubadused, milles võib aga peegelduda muu hulgas investeeringu kõrgem risk.

Ühisrahastamisega kaasnevad riskid

Ühisrahastusplatvormide kaudu investeerimisel või laenamisel peab arvestama järgmiste riskidega:

Raha kaotamise risk. Investeerimisel võid kaotada sissemakstud raha. Ühisrahastamise kaudu pakutavad projektid võivad olla väga spekulatiivsed, eriti alustavatel ettevõtetel, sest neil pole tegevusajalugu ega tagatist, et nende äriplaan ka realiseerub. Seetõttu võib ettevõttesse tehtud investeering muutuda väärtusetuks. Lisaks on risk, et laenuvõtja ei suuda hiljem võetud laenu tagasi maksta või täita võlakirjast tulenevaid kohustusi. Ühisrahastatud kinnisvaraobjekti ei pruugi hiljem õnnestuda müüa loodetud hinnaga ning müügist otseselt sõltuv kasu võib seega jääda saamata.

Investeeringu pikaajalisus. Ühisinvesteerimise puhul sõltub investeeringute tagastamine paljuski investeeritava ettevõtte käekäigust. Seetõttu tuleb sageli arvestada pika tasuvusperioodiga, eriti alustava ettevõtte puhul, kuna kasumisse jõudmine võib võtta aega või ei jõutagi kasumisse.

Vara väärtuse risk. Ühisrahastamise kaudu teostatavad projektid on tavapäraselt väljaspool reguleeritud turgu: neil ei ole tavapärast börsihinda ja neile ei kehti ka muud kohustuslikud läbipaistvusnõuded. Seetõttu on risk, et projektid, millesse raha kaasatakse, ei ole õigesti hinnatud ning projekti tasutakse rohkem, kui see väärt on.

Likviidsusrisk. Ühisrahastusplatvormid (või nende kaudu tegutsevad ettevõtted) ei võimalda üldjuhul realiseerida investeeringut enne tähtaega. Lisaks ei ole tavapäraselt muud järelturgu, kus selliseid investeeringuid edasi müüa.

Piiratud teave. Ühisrahastamine ei pruugi olla riikliku finantsjärelevalve all ning ühisrahastusettevõtted ega platvormi kaudu rahastamist taotlevad ettevõtted ei pea esitama kohustuslikke aruandeid ega teavet. Projekti kohta saadav informatsioon võib seetõttu olla piiratud. Investeerijad ei tohiks paigutada raha projektidesse või tegutseda platvormidel, mille kohta pole avaldatud piisaval määral või üheselt mõistetavat teavet.

Finantsjärelevalve puudumine. Ühisrahastusettevõte ei pruugi alati olla riikliku järelevalve all ehk nende üle ei tehta finantsjärelevalvet. Lisaks ei kehti neile investorkaitse, sh Tagatisfondi tagatised ega nõuded ettevõtte jätkusuutlikkuse või varade lahususe tagamise kohta.

Usalduse kuritarvitamine. Ühisrahastusplatvormide kaudu raha paigutajatel tuleks enne investeeringu tegemist kontrollida platvormi ja selle omanike/juhtkonna usaldusväärsust, sh varasemaid projekte. Arvestada tuleb sellega, et kuna ühisrahastusettevõtted ei kuulu finantsjärelevalve alla, ei kehti neile nõuded teenuse osutaja kutseoskuse ja lojaalsuskohustuste kohta. Investeerija peaks põhjalikult tutvuma ka ühisrahastusplatvormi tingimuste ja võetavate kohustustega. Sealjuures tasub silmas pidada, et mõne platvormi kasutajatingimustes on kirjas, et rahastamise tingimusi ja tähtaega võib projekti kestel muuta. Seetõttu võib juhtuda, et projekti rahastamise tähtaeg pikeneb, platvorm lisab ise puuduoleva summa või vähendatakse laenusummat.

Majanduse tsüklilisus. Ühisrahastamine ei ole isoleeritud majanduse üldisest käekäigust või finantssektori olukorrast. Ühisrahastamise kaudu vahendatud varasemate projektide õnnestumine ei ole garantii, et sarnased projektid õnnestuvad ka tulevikus.

Risk majapidamise eelarvele. Investeerida tuleks vaid sellise summa piires, mille kaotamine ei avalda mõju igapäevaelule. Investeerimisotsuste tegemisel arvesta võimega võtta riske enda või pere eelarvele.

Finantsinspektsiooni seisukoht

Ühisrahastamine on kiiresti ja jõudsalt arenev valdkond, mistõttu on tekkinud vajadus selle reguleerimiseks. Eestis ühisrahastamise valdkonda reguleerivat eriseadust ei ole. Ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerivad seadused on juba vastu võetud näiteks Ühendkuningriigis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ning hiljuti ka Soomes ja Leedus. Et oleks tagatud investorite ja laenuandjate piisav kaitse ja õiguskindlus, on tarvis ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerida ka Eestis.

FinanceEstonia ja advokaadibüroo Deloitte Legal koostöös on loodud ühisrahastuse hea tava, (pdf) mille eesmärk on muuta platvormide tegevus klientidele arusaadavaks ja läbipaistvaks. Need juhised on siiski vaid soovituslikud ning ühisrahastusplatvormid ei pea neid järgima.

Turul tegutseb ühisrahastusettevõtjaid, kellele on Finantsinspektsioon väljastanud krediidivahendaja tegevusloa, kuid enamikul ühisrahastusettevõtjatel ei ole praegu tegevusluba.

Ühisrahastusettevõtja peab hindama, kas tema tegevus on selline, mis nõuab tegevusluba või väärtpaberite avaliku pakkumise registreerimist. Neid tegevusi reguleerivad Finantsinspektsiooni pädevusvaldkonda kuuluvad seadused (näiteks krediidiandjate ja -vahendajate seadus, väärtpaberituru seadus, krediidiasutuste seadus, investeerimisfondide seadus jm).

Eestis pole õigusakte, mis käsitlevad konkreetselt ühisrahastamist. Lisaks ei pea ühisrahastamise tegevuse jaoks alati olema kohustuslik tegevusluba. Eestis ei ole ühisrahastusettevõtete jaoks ühtseid nõudeid investorkaitse tagatiste, avaldatava teabe, hoolsuskohustuse, konfliktide juhtimise ega platvormi jätkusuutlikkuse kohta.

Et kaitsta ühisrahastusplatvormide kaudu investeerijaid ja seada selles valdkonnas õiguskindlus, tegi Finantsinspektsioon 2016. aasta sügisel rahandusministeeriumile ettepaneku kaaluda ühisrahastuse teenust osutavate ettevõtete tegevuse reguleerimist seadusega.

  • Allikas: Finantsinspektsioon
Seotud märksõnad: ühisrahastus
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kuula Marketingi Instituudi Turundusraadiot 14.08.2017

    Internetipõhine "Turundusraadio" jagab nõu erinevatel aktuaalsetel turunduse, müügi ja mainekujundusega seotud teemadel. Saadet juhivad Marketingi Instituudi juht ja turunduskonsultant Anu-Mall Naarits ning suhtekorraldaja Raul Kalev. Saade uueneb teisipäeva hommikuti kell 10.00.
    Loe edasi..

  • Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem 01.08.2017

    Küsimus: mis on OSKA? Vastus: OSKA on tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mis aitab mõista, milliste oskustega inimesi tööturul vajatakse lähema 10 aasta jooksul. OSKA analüüsi tulemusena on võimalik täpsemini kavandada ...
    Loe edasi..

  • Kas 50% osanik saab äriühingut teise osaniku ja juhatuse liikme omavoli eest kaitsta? 01.08.2017

    50%-50% osalusega äriühingud toimivad edukalt ja mõlemat osanikku ja juhatuse liiget rahuldavalt üksnes seni, kuni suhted on head. Julgen väita, et paljudes 50-50 osaühingutes saab ilus aeg ükskord otsa ja kaks teravnenud suhetega võrdset hää ...
    Loe edasi..

  • Ettevõtlusvormide võrdlus 26.07.2017

    Enne konkreetse ettevõtlusvormi kasuks otsustamist tutvuge valikuvõimalustega. Valikut mõjutavad ennekõike kavandatav tegevusala ning sellega seotud riskid ja vajadused, aga samuti ka rahalised ressursid ja eesmärgid. Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest ...
    Loe edasi..

  • Käitumisjuhised eraettevõtjale korruptsioonijuhtumi ja huvide konflikti korral 17.07.2017

    Korruptsioonikuritegevus on lubamatu ja ausa konkurentsi printsiibi järgmine äritegevuses on väga oluline. Korruptsiooni ja huvide konfliktsituatsioonides õigesti käitumiseks on Kaitsepolitseiametil, Keskkriminaalpolitseil ja prokuratuuril üksikisikutele, ettevõ ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Maksuvaba tulu ja tsd 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« August 2017 »
Tööpäevade arv kuus 23
Töötunde kuus 184
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pipedrive
  • Eesti Eine
  • Avalik andbemaas
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
247332  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
117  Koolitust
22080  Artiklit
51249  Registreerunud kasutajat
35472  Nädalakirja tellijat
32787  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017