Viimasel ajal on rahapesu andmebüroo keskendunud kinnisvarasektoris tegutsevatele ettevõtetele, et kontrollida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete täitmist. 

Politsei- ja Piirivalveameti iseseisva struktuuriüksuse rahapesu andmebüroo ülesannete hulka kuulub järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses loetletud kohustatud subjektide üle. 1. juulil 2014 muudetud seadus laiendas rahapesu andmebüroo ülesannete ringi. Järelevalvet tehakse sektorite kaupa ning klientidelt tulnud informatsiooni alusel võib väita, et viimasel ajal on kontrollitud kinnisvara sektorit. Rahapesu andmebüroo saadab tavapäraselt ettekirjutusega küsimused, mille vastustest selgub nõuete täitmine. 

Keda kontrollitakse? 

Kohustatud isikuteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi on muu hulgas: 

• isikud, kes teevad või vahendavad tehinguid kinnisvaraga;
• kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses ja mittetulundusühingud ja sihtasutused mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena,
• väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevad isikud;
• audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad;
• raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad ja
• usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad. 

Millest peab rahapesu andmebürood teavitama? 

Oluline on teavitada rahapesu andmebürood rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest ja üle seaduses kehtestatud piirmäära ületavast tehingust sularahas. 

• Kahtlus võib tekkida näiteks juhul, kui kliendi, ülesande andja ja (teiste) juhatajate isikute tuvastamine on keeruline või kui näiteks juriidiline isik on registreeritud piirkonnas, kus ei rakendata piisavaid isikute identifitseerimise ja muid rahapesu tõkestamise meetmeid.
   
• Üle 32 000 euro sularahas täidetud tehingust (näiteks kinnisvaratehing, laen või sõiduauto ost/müük) teavitatakse sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena, kusjuures teatamiskohustus on summapõhine ja ei sõltu sellest, kas tekkis rahapesukahtlus või ei.

Ettevõttes peavad olema kirjalikud protseduurireeglid 

Kohustatud isikud peavad kehtestama kirjalikus vormis protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja. Reeglites peavad olema sätestatud: 

• hoolsusmeetmete kohaldamine (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamine ja juhtimine, andmete kogumine ja säilitamine);
• teatamiskohustuse täitmine;
• juhtkonna informeerimine.

Protseduurireegleid tuleb tutvustada kõigile töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine. Soovitame ettevõtetel oma protseduurireeglid üle vaadata ja need vajadusel ajakohastada, määrata vastutavad isikud ja kontaktisiku rahapesu andmebürooga, informeerida töötajaid ja kontrollida reeglitest kinnipidamist.