Alates 1. juulist 2016 jõustusid Euroopa Liidus elektroonilise allkirjastamisega seoses uuendused, mis lihtsustasid e-allkirja abil liikmesriikide kodanike ja organisatsioonide vahel lepingute ja kokkulepete sõlmimist.
Viis olulisemat fakti, mida digiallkirja (ning laiemalt e-allkirja) kasutajad võiksid teada:
- Alates 1. juulist on kõigil Euroopa Liidu riigi- ja omavalitsusasutustel kohustus aktsepteerida EL riikide kodanike e-allkirju, mis on samaväärsed riigisiseselt kasutatavate e-allkirjadega.
- Et eraisik saaks Euroopas aktsepteeritavat elektroonilist allkirja anda või talle mõnest teisest EL liikmesriigist saabunud dokumendi e-allkirja kehtivust kontrollida, peab arvutis olema nüüdisaegne operatsioonisüsteem ning uusim DigiDoc klienditarkvara.
- DigiDoc klienditarkvaras saab anda nii siseriiklikke BDOC- kui ka Euroopas tunnustatud ASiC-E-vormingus digiallkirju. Tagamaks dokumendi digiallkirja kehtivust ka teistes liikmesriikides, tuleb digiallkirja lisamisel valida .bdoc-vormingu asemel .asice. Selliselt antud allkiri on Euroopa Liidus võrdne omakäeliselt antud allkirjaga.
- Elektrooniliselt allkirjastatud dokumendi avamisel kontrollib DigiDoc klienditarkvara, kas allkirjastamiseks kasutatud sertifikaadi on välja andnud usaldatud asutus. Seejärel annab tarkvara teada, kas allkiri on Eesti mõistes kehtiv või kehtetu, teisisõnu: kas e-allkiri on õiguslikult võrdne omakäelise allkirjaga.
- Erasektor otsustab ise, kas ja millise turvalisuse tasemega e-allkirju aktsepteerida.