aastaaruanne 2017
Neljapäev, 14. Detsember
 

Abikaasade varalised õigused

04.08.2015  (uuendatud 02.08.2017)

Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Need tulenevad abieluvarasuhtest, mille te abiellumisavalduse või abieluvaralepinguga valite. 

Abiellumisavaldust tehes saate valida, kas teile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui te jätate avalduses abieluvarasuhte valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võite muuta kuni abielu sõlmimiseni – selleks esitage abielu sõlmijale ühine avaldus. Ka hiljem saate varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. 

Varaühisus 

Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara kuulub teile mõlemale võrdsetes osades ja enamiku tehinguid peate tegema ühiselt. 

  • Abielu kestel omandatud vara läheb teie ühisomandisse, moodustades ühisvara.
     
  • Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on:
    • isiklikud tarbeesemed,
    • enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara,
    • abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara,
    • lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud korteri müügist saadud raha eest).
       
  • Ühisvaraga tehtavates tehingutes peate osalema koos või peab olemas olema teise abikaasa nõusolek, välja arvatud enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks tehtavad tehingud (nt eluasemekulude maksmine, söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehing tühine.
     
  • Tehingud perekonna ühise eluasemega aga nõuavad igal juhul teise abikaasa nõusolekut, olenemata sellest, kummale ühine eluase kuulub.
     
  • Kui perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingutest tekib kohustusi, siis vastutate nende täitmise eest ühiselt, sõltumata sellest, kumb abikaasa tehingu tegi.
     
  • Kui te enam ei soovi ühisvarasuhet, siis saate abieluvaralepinguga valida lahusvarasuhte või juurdekasvu tasaarvestamise varasuhte. Abieluvaralepinguga võib aga ka ühisvarasuhet piirata ja kokku leppida, et teatud esemed kuuluvad ühe abikaasa lahusvara hulka. Perekonna huvides võib varaühisuse teatud juhtudel lõpetada kohtuotsusega.
     
  • Kui abikaasad lahutuse korral vaidlevad, kas konkreetne ese kuulub ühis- või lahusvara hulka, siis loetakse see ühisvara hulka kuuluvaks, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Abielu kestel omandatud vara muutub ühisvaraks ka siis, kui abikaasad elavad lahus, kuid ei ole lahutatud. Eeldatakse, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel, kuid vaidluse korral võib pöörduda ka kohtusse. 

Vara juurdekasvu tasaarvestus 

See varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, säilitades majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski selged tagatised.

  • Mõlemad olete abielu kestel enda poolt omandatava vara ainuomanikud, võite sellega üksi tehinguid teha ja vastutate kohustuste eest enamasti üksi.
     
  • Tehingud perekonna ühise eluasemega aga nõuavad igal juhul teise abikaasa nõusolekut, sõltumata sellest, kummale ühine eluase kuulub.
  • Tasaarvestamisele ei kuulu:
    • enne abiellumist abikaasa omandis olnud vara,
    • abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara,
    • abikaasale tervisekahjustuse ja kehavigastuse tekitamisest tulenevad ning riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel kuuluvad õigused,
    • vara, mis on omandatud tasaarvestamisele mittekuuluva vara arvel.
       
  • Tasaarvestatakse muu hulgas ka vara, mille abikaasa on põhjendamatult müünud, kinkinud, raisanud vms.
     
  • Kui te enam ei soovi juurdekasvu tasaarvestamise varasuhet, siis saate abieluvaralepinguga valida selle asemele varaühisuse või varalahususe.
     
  • Lahutuse korral jagatakse abielu kestel omandatu abikaasade vahel võrdselt. Abielu jooksul vähem teeninud abikaasa saab teiselt abikaasalt nõuda rahas (mitte esemetes) poolt selle vara väärtusest, mille võrra teine on rohkem rikastunud. Näiteks: mehel oli abielludes 25 000 eurot ja naisel 20 000 eurot. Lahutamise ajaks oli mehel vara 15 000 euro võrra ja naisel 10 000 euro võrra rohkem. Seega oli mehe vara juurdekasv 5 000 euro võrra suurem kui naisel, kel on nüüd õigus nõuda mehelt poolt varade juurdekasvu vahest ehk 2 500 eurot. Sel moel suureneb mõlema abikaasa vara ühepalju. 

Varalahusus 

Varalahususe puhul olete teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. 

  • Teil ei ole seadusest tulenevaid ühiseid õigusi vara suhtes.
     
  • Varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut. Kui aga tehing on tehtud perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamiseks, siis vastutate sellest tekkivate kohustuste täitmise eest teie elutingimusi arvestades mõistlikul määral ühiselt, olenemata sellest, kumb abikaasa tehingu tegi.
     
  • Siiski peavad mõlemad abikaasad tagama teineteise ja kogu perekonna igapäevaste vajaduste katmise ning tegutsema abielulise kooselu huvisid arvestades.
     
  • Kokkuleppel võite soetada konkreetsed esemed kaasomandisse.
     
  • Lahusvarasuhte asemele saate abieluvaralepinguga valida varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse. 

Notariaalne abieluvaraleping

Notariaalse abieluvaralepingu saab sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu kestel. Sellega on võimalik varem valitud varasuhe asendada mõne teise seaduses sätestatud varasuhtega või leppida kokku, kummale abikaasale kuuluvad üksikud esemed ja õigused. Abieluvaraleping lõpeb abielu lõppemisel, uue abieluvaralepingu sõlmimisel või varasuhte lõpetamisel kohtus.

Enne 1. juulit 2010 sõlmitud abielude puhul kehtib alates 1. juulist 2010 varaühisus. 

Vaata lisaks: Perekonnaseadus

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Ostud internetis, et must reede ei tooks musta meeleolu 28.11.2017

    Ookeani tagant on ka Eesti novembrisse jõudnud ostuhullus nimega must reede (ingl k Black Friday), mil kaupmehed pakuvad ja tarbijad jahivad pööraseid allahindlusi. Eestlased otsivad superpakkumisi peamiselt e-poodidest, kuid saavad nii osa ka ohtudest, mis mustal reedel varitsevad. ...
    Loe edasi..

  • Erakliendi e-teenuste konto loomine 28.11.2017

    E-maksuameti/e-tolli teenuste kasutamiseks tuleb maksu- ja tolliametiga sõlmida e-maksuameti/e-tolli kasutamise leping. Lepingu sõlmimisega saab eraklient endale e-maksuameti/e-tolli konto ning juurdepääsu Maksu- ja Tolliameti e-teenustele. Eraklient (füüsiline is ...
    Loe edasi..

  • Vead, mida inimesed pensionile jäädes teevad 21.11.2017

    Viimase aja uudised panevad nii mõnegi inimese oma tulevikupenisoni peale mõtlema. Kui suur see saab olema? Kas sellest piisab? Millised saavad olema elamiskulud ja maksud? Laenukool ei saa ennustada, milline saab olema sinu pension. Küll aga saame nimetada vigu, mida pärast karjääri lõpetamist vältida. Lugege hoolega, sest kuigi inimene õpib kogu elu, muutuvad õppetunnid teatud vanusest kulukaks. Eriti pensionieas, kus reeglina raha teenimisega enam aktiivselt ei tegeleta.
    Loe edasi..

  • Kolmandik Eesti elanikest ei ole oma pärijaid selgeks teinud 08.11.2017

    Kolmandik eestimaalasi ei tea või ei ole mõelnud sellele, kes on nende pärijateks, ning iga viies elanik ei ole teadlik, et lisaks varale päritakse ka võlad, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse poolt esmakordselt läbi viidud pärimisteemalisest uuringust. ...
    Loe edasi..

  • Kolm müüti viipemaksetest 07.11.2017

    Eestis on üle 300 000 inimese, kes saavad oma igapäevatoimingutelt mõnusalt aega kokku hoida. Need on inimesed, kellel juba on viipekaart. Ometi on väga palju ka neid, kes viipekaarte endiselt pelgavad. --related-- Viipemaksete abil on kuni 25euroste ostude sooritamine kiire ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
Kaibemaksu raamat
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas oskate juba praegu oma tuleva aasta tulusid prognoosida?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • sartec
  • timbeco
  • estanc
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250655  Foorumi postitust
351  E-poe toodet
87  Koolitust
22752  Artiklit
51961  Registreerunud kasutajat
35911  Nädalakirja tellijat
33164  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017