merit tarkvara
Pühapäev, 20. August
 

Abikaasade varalised õigused

04.08.2015  (uuendatud 02.08.2017)

Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Need tulenevad abieluvarasuhtest, mille te abiellumisavalduse või abieluvaralepinguga valite. 

Abiellumisavaldust tehes saate valida, kas teile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui te jätate avalduses abieluvarasuhte valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võite muuta kuni abielu sõlmimiseni – selleks esitage abielu sõlmijale ühine avaldus. Ka hiljem saate varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. 

Varaühisus 

Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara kuulub teile mõlemale võrdsetes osades ja enamiku tehinguid peate tegema ühiselt. 

  • Abielu kestel omandatud vara läheb teie ühisomandisse, moodustades ühisvara.
     
  • Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on:
    • isiklikud tarbeesemed,
    • enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara,
    • abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara,
    • lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud korteri müügist saadud raha eest).
       
  • Ühisvaraga tehtavates tehingutes peate osalema koos või peab olemas olema teise abikaasa nõusolek, välja arvatud enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks tehtavad tehingud (nt eluasemekulude maksmine, söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehing tühine.
     
  • Tehingud perekonna ühise eluasemega aga nõuavad igal juhul teise abikaasa nõusolekut, olenemata sellest, kummale ühine eluase kuulub.
     
  • Kui perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingutest tekib kohustusi, siis vastutate nende täitmise eest ühiselt, sõltumata sellest, kumb abikaasa tehingu tegi.
     
  • Kui te enam ei soovi ühisvarasuhet, siis saate abieluvaralepinguga valida lahusvarasuhte või juurdekasvu tasaarvestamise varasuhte. Abieluvaralepinguga võib aga ka ühisvarasuhet piirata ja kokku leppida, et teatud esemed kuuluvad ühe abikaasa lahusvara hulka. Perekonna huvides võib varaühisuse teatud juhtudel lõpetada kohtuotsusega.
     
  • Kui abikaasad lahutuse korral vaidlevad, kas konkreetne ese kuulub ühis- või lahusvara hulka, siis loetakse see ühisvara hulka kuuluvaks, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Abielu kestel omandatud vara muutub ühisvaraks ka siis, kui abikaasad elavad lahus, kuid ei ole lahutatud. Eeldatakse, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel, kuid vaidluse korral võib pöörduda ka kohtusse. 

Vara juurdekasvu tasaarvestus 

See varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, säilitades majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski selged tagatised.

  • Mõlemad olete abielu kestel enda poolt omandatava vara ainuomanikud, võite sellega üksi tehinguid teha ja vastutate kohustuste eest enamasti üksi.
     
  • Tehingud perekonna ühise eluasemega aga nõuavad igal juhul teise abikaasa nõusolekut, sõltumata sellest, kummale ühine eluase kuulub.
  • Tasaarvestamisele ei kuulu:
    • enne abiellumist abikaasa omandis olnud vara,
    • abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara,
    • abikaasale tervisekahjustuse ja kehavigastuse tekitamisest tulenevad ning riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel kuuluvad õigused,
    • vara, mis on omandatud tasaarvestamisele mittekuuluva vara arvel.
       
  • Tasaarvestatakse muu hulgas ka vara, mille abikaasa on põhjendamatult müünud, kinkinud, raisanud vms.
     
  • Kui te enam ei soovi juurdekasvu tasaarvestamise varasuhet, siis saate abieluvaralepinguga valida selle asemele varaühisuse või varalahususe.
     
  • Lahutuse korral jagatakse abielu kestel omandatu abikaasade vahel võrdselt. Abielu jooksul vähem teeninud abikaasa saab teiselt abikaasalt nõuda rahas (mitte esemetes) poolt selle vara väärtusest, mille võrra teine on rohkem rikastunud. Näiteks: mehel oli abielludes 25 000 eurot ja naisel 20 000 eurot. Lahutamise ajaks oli mehel vara 15 000 euro võrra ja naisel 10 000 euro võrra rohkem. Seega oli mehe vara juurdekasv 5 000 euro võrra suurem kui naisel, kel on nüüd õigus nõuda mehelt poolt varade juurdekasvu vahest ehk 2 500 eurot. Sel moel suureneb mõlema abikaasa vara ühepalju. 

Varalahusus 

Varalahususe puhul olete teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. 

  • Teil ei ole seadusest tulenevaid ühiseid õigusi vara suhtes.
     
  • Varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut. Kui aga tehing on tehtud perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamiseks, siis vastutate sellest tekkivate kohustuste täitmise eest teie elutingimusi arvestades mõistlikul määral ühiselt, olenemata sellest, kumb abikaasa tehingu tegi.
     
  • Siiski peavad mõlemad abikaasad tagama teineteise ja kogu perekonna igapäevaste vajaduste katmise ning tegutsema abielulise kooselu huvisid arvestades.
     
  • Kokkuleppel võite soetada konkreetsed esemed kaasomandisse.
     
  • Lahusvarasuhte asemele saate abieluvaralepinguga valida varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse. 

Notariaalne abieluvaraleping

Notariaalse abieluvaralepingu saab sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu kestel. Sellega on võimalik varem valitud varasuhe asendada mõne teise seaduses sätestatud varasuhtega või leppida kokku, kummale abikaasale kuuluvad üksikud esemed ja õigused. Abieluvaraleping lõpeb abielu lõppemisel, uue abieluvaralepingu sõlmimisel või varasuhte lõpetamisel kohtus.

Enne 1. juulit 2010 sõlmitud abielude puhul kehtib alates 1. juulist 2010 varaühisus. 

Vaata lisaks: Perekonnaseadus

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Puust ja punaseks: intress laenujäägilt või laenusummalt? 07.08.2017

    Kindlasti oled telekast, internetist või mujalt mõnda laenureklaami näinud. Sulle kuvatakse kõige pealt pakkumine, mille keskseks argumendiks on tavaliselt oi kui soodne intress. Seejärel siristab sulnis telehääl nagu linnuke oksal ette hoiatuse, et tegemist ...
    Loe edasi..

  • Mis asi see krediidi kulukuse määr õieti on? 07.08.2017

    Seoses laenudega torkab alati silma termin krediidi kulukuse määr, kuid millist informatsiooni see Sinule kui tarbijale annab? Krediidi kulukuse määra näidatakse protsendina ja selle arvutamise aluseks on kõikvõimalikud laenuga kaasnevate kulude suhe laenusumm ...
    Loe edasi..

  • Kaasomandi lõpetamise viisid: aga kui ma ei taha kinnisvara omandada? 01.08.2017

    Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid) vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinni ...
    Loe edasi..

  • Viis rahateemat, millest rääkida oma teismelisega 31.07.2017

    Kuuldes sõna "teismeline" tekib esmalt silme ette tujukas nooruk, kes pole enam laps, kuid mitte ka veel päris täiskasvanu. Tegelikkuses on teismelisi igasuguseid, erineva temperamendi ja mitmekülgsete huvidega. Neid kõiki aga ühendab tugev tung alustada ...
    Loe edasi..

  • Avatud on e-keskkond Eesti kodanike korduvate ID-kaartide taotlemiseks 17.07.2017

    Alates 15. juunist kasutab Politsei- ja Piirivalveamet uut e-keskkonda Eesti kodanike korduvate ID-kaartide taotlemiseks. Samuti saab uues keskkonnas taotleda ID-kaarti alaealisele lapsele, kellele ei ole varem dokumenti antud. E-taotluskeskkonna kaudu saab Eesti kodanik taotleda korduvat dokumenti ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
Maksuvaba tulu ja tsd 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« August 2017 »
Tööpäevade arv kuus 23
Töötunde kuus 184
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pipedrive
  • Eesti Eine
  • virtuaalassistent
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
247271  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
104  Koolitust
22069  Artiklit
51241  Registreerunud kasutajat
35466  Nädalakirja tellijat
32783  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017