Eesti elanikud peavad end eeskätt säästjaks, kuid samas ei tea, et nende krediidiasutustes hoiustatud säästud on riigi poolt kaitstud.

Eesti elanike finantsteenuste alase teadlikkuse küsitlus näitas, et elanikest vanuses 19-65 peab 44% end tüübilt eelkõige säästjaks, 37% kulutajaks, 3% investeerijaks ning 4% laenajaks. Sääste, st jooksvast tarbimisest üle jäävat raha omavad pooled küsitletutest.

Sääste koguvatest isikutest iga teine säästab nö. mustadeks päevadeks, igaks juhuks. Kolmandik sääste omavatest inimestest säästab ilma kindla eesmärgita (ülejääv raha seisab näiteks arveldusarvel). 

Koguni 47% inimestest ei oska öelda ühtegi raha säästmiseks ja investeerimiseks mõeldud finantsteenust. Aastal 2009 oli selliseid inimesi vaid 11%. Samuti on üksnes iga kolmas küsitletu teadlik, et on olemas selliseid säästmis- ja investeerimisviise, mille puhul kliendi raha on riigi poolt kaitstud. Lausa 35% arvavad, et selliseid säästmis- ja investeerimisviise ei olegi olemas. 

Kuidas on meie säästud tagatud? 

Kõikides Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes tagatakse hoiused 100%, kuid kuni 100 000 EUR ulatuses ühe isiku kohta kokku.

Hoiused on tagatud Tagatisfondi kogutud summadest. Tagatisfond on tagatisfondi seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kes alustas oma tegevust 1. juulil 2002. Tagatisfondi ülesandeks on tagada hoiustajate, investorite, kohustuslike pensionifondide osakuomanike ja pensionilepingute kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse. Järgnevalt selgitame Tagatisfondi rolli just hoiuste tagamisel.

Hoiuste tagamise osafond moodustub krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse Eestis registreeritud krediidiasutuse ja mõningatel juhtudel ka välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused. Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Selle summa hulka arvestatakse ka arvelduskontol olevad vahendid, mitte üksnes hoiuselepinguga hoiustatud summad. Hüvitis makstakse välja ülekandega hoiustaja poolt määratud pangakontole või hoiustaja taotluse alusel sularahas Tagatisfondi poolt määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu.

Välisvaluutas hoiuse hüvitis makstakse välja eurodes hoiuste peatamise päeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

Hüvitist ei maksta isikule, kellel on sama krediidiasutuse ees sissenõutavaks muutunud kohustusi, nende kohustuste ulatuses. Hüvitamisele ei kuulu ka riigi ja finantsvahendajate hoiused, maksejõuetuks muutunud krediidiasutusega seotud isikute hoiused, rahapesuga seotud hoiuseid. 

Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiused 

Tagatisfondi poolt ei hüvitata välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiuseid, mis on tagatud selle krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt ja hüvitatakse samasuguses või suuremas ulatuses, kui näeb ette Tagatisfondi seadus.

Seega Eestis tegutsevate välisriigi krediidiasutuste filiaalides olevad hoiused on tagatud ja hüvitatakse krediidiasutuse asukohariigi hoiuste tagamise skeemi poolt.

Kuna hoiuste hüvitamise tingimused on Euroopa Liidu liikmesriikide hoiuste tagamise skeemidel erinevad, siis hoiuste hüvitamise täpsemate tingimuste teadasaamiseks tuleks igal hoiustajal pöörduda konkreetse krediidiasutuse filiaali poole.

Hoiuste tagamisest vaata veel Tagatisfondi veebilehelt.