1. jaanuarist 2017 käivitub uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja.

2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot. Uus skeem toob kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegse elatisabi. Kui varasemalt maksis riik lapsele elatisabi kohtumenetluse alustamise korral, siis uue elatisabiskeemi järgi maksab riik elatisabi ka täitemenetluse ajal.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Uue elatisabiskeemi kohaselt makstakse kohtumenetluse ajal elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning elatisabi päevamäära asemel makstakse elatisabi 100 eurot kuus lapse kohta.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi (määruse) alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal. Täitemenetlust on võimalik alustada kohtutäituri juures juhul, kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis, kuid üks lapse vanematest lapsele elatist ei maksa. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud neli täiskuud.  Kui pärast 4-kuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud isik lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 100 euro ulatuses. See tähendab, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatist 100 euro ulatuses.

Täitemenetlusaegset elatisabi on võimalik taotlema hakata alates 1.jaanuarist 2017. Elatisabi väljamaksed tehakse eelmise kuu eest hiljemalt järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks.

 

Mida teha kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks?

Pöördu elatisnõudega kohtusse. Rohkem infot kohtusse pöördumise kohta saad siit.

Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esita pärast kohtusse pöördumist 30 päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametile taotlus.

Taotlusega koos esita Sotsiaalkindlustusametile isikut tõendav dokument, makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus. Samuti tuleb taotlusel märkida elatisnõude võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg ja võimaluse korral ka aadress.

Taotluse võib Sotsiaalkindlustusametile esitada ka elektrooniliselt, kuid sel juhul tuleb taotlus digitaalselt allkirjastada. Rohkem infot kohtumenetlusaegse elatisabi taotlemise kohta saad siit.

Mida teha täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks?

Pöördu elatisnõudega kohtusse. Rohkem infot kohtusse pöördumise kohta saad siit.

Kui elatist maksma kohustatud isik elatist ei maksa, siis pöördu kohtutäituri poole, et alustada täitemenetlus. Rohkem infot täitemenetluse alustamise kohta saad siit.

Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esita taotlus täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile. Kohtutäitur edastab seejärel kõik vajalikud andmed ise Sotsiaalkindlustusametile.

Küsimused täitemenetlusaegne elatisabi kohta

Millal saab täitemenetlusaegset elatisabi taotleda?

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Kellel on õigus täitemenetlusaegsele elatisabile?

Täitemenetlusaegsele elatisabile on üldjuhul õigus alaealisel lapsel, kelle kasuks on kohtuotsusega välja mõistetud elatis ning kellele ülalpidamist maksma kohustatud isik ka täitemenetluse ajal elatist ei maksa. Kui laps omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, siis on lapsel õigust elatisabi saada kuni 21-eluaastaseks saamiseni. Elatisabi on lapsel võimalik kuni lapse 21-aastaseks saamiseni saada vaid juhul, kui kohus on selliselt lapse kasuks elatise välja mõistnud. Kui kohus on lapsele elatise välja mõistnud kuni ajani, mil laps saab 18-aastaseks, siis on lapsel endal võimalik uuesti kohtusse pöörduda, et kohus mõistaks elatise välja kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.

Kes saab täitemenetlusaegset elatisabi taotleda?

Täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitab kohtutäiturile lapse seaduslik esindaja (lapse vanem, eestkostja).

Kas 18-aastane laps saab ise elatisabi taotleda?

Jah, täiskasvanud laps saab ise elatisabi taotleda. Kui kohus on lapsele elatise välja mõistnud kuni 21-aastaseks saamiseni ning laps saab elatisabi maksmise ajal täisealiseks, siis elatisabi maksmine jätkub ning lapsel tekib õigus iseseisvalt täitemenetlust ja elatisabi puudutavaid otsuseid teha (nt täitemenetlus lõpetada, muuta arvelduskonto numbrit jne). 

Kuidas on võimalik täitemenetlusaegset elatisabi saada?

Täitemenetluseaegse elatisabi saamiseks:

• Pöördu elatisnõudega kohtusse (info kohtusse pöördumise kohta leiad siit ja siit).
   
• Kui elatisnõudes on kohtulahend jõustunud, aga võlgnik siiski elatist ei maksa, siis pöördu kohtutäituri juurde (kohtutäiturite büroode kontaktandmed leiad siit) ja algatage täitemenetlus. Avaldus täitemenetluse algatamiseks on võimalik esitada ka e-posti teel. Avalduse vormi leiad siit. Avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada, lisadokumendid saab esitada posti teel.
   
• Esita kohtutäiturile taotlus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Taotlus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks on võimalik esitada ka e-posti teel. Taotluse vormi leiad Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite koja koduleheküljelt. Taotlus tuleb digitaalselt allkirjastada, lisadokumendid saab esitada posti teel.

Kas elatisnõudega kohtusse pöördumisel tuleb tasuda ka riigilõivu?

Elatisnõudega kohtusse pöördudes riigilõivu tasuma ei pea.

Kuhu peab täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks taotluse esitama?

Täitemenetlusaegne elatisabi taotlus tuleb esitada samale kohtutäiturile, kes viib läbi täitemenetlust.

Kui suur on täitemenetlusaegne elatisabi ühes kuus?

Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 100 eurot kuus ühe lapse kohta. Kui lapsele on kohtu poolt elatist välja mõistetud vähem kui 100 eurot, makstakse ka elatisabi vastavalt sellele, mis kohus välja on mõistnud. Kui aga kohtu poolt välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot, maksab riik elatisabi 100 eurot kuus. Kui võlgnik maksab lapsele kuus ära osa elatisest, siis lahutatakse võlgniku poolt makstav summa elatisabi summast ning riik maksab lapsele ülejäänud osa. Järelikult võib iga kuu elatisabi suurus olla erinev, sõltuvalt sellest, kas ja kui palju on võlgnikult ühe kuu eest elatisraha laekunud.

Näide 1 Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis on 215 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus ühes kuus 100 eurot

 

Näide 2 Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis on 80 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus ühes kuus 80 eurot.

 

Kas täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda vaid ühe vanema kohta?

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda ka mõlema vanema suhtes, kui taotlejaoks on eestkostja. Sellises olukorras tuleb täitemenetlust alustada mõlema vanema suhtes ja esitada ka elatisabi taotlus mõlema vanema kohta. Kui taotlus esitatakse mõlema vanema kohta, on elatisabi võimalik saada kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.

Kuidas täitemenetlusaegset elatisabi arvutatakse?

Täitemenetlusaegse elatisabi arvutamisel võetakse arvesse võlgniku poolt iga kuu lapsele laekunud summa.

Näide 1 30. mail kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 40 eurot. Juhul, kui maikuu arvestusperioodil (1. mai kuni 31. mai) lapsele rohkem elatist ei laekunud, on elatisabi suurus maikuu eest 60 eurot (100-40=60).

 

Näide 2 5. augustil kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 30 eurot ning 20. augustil kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 100 eurot. Kokku on lapsele augustikuu arvestusperioodil laekunud 130 eurot. Laps on võlgnikult kätte saanud vähemalt 100 euro suuruses ülalpidamist, seega augustikuu eest elatisabi väljamakset ei toimu.

 

Näide 3: Jaanuarikuus ei ole võlgnikult elatist laekunud, järelikult on jaanuarikuu elatisabi suurus 100 eurot.

 

Mille järgi peaksin valima täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri?

Kohtutäiturid on Eesti jaotatud tööpiirkondade järgi, mis tähendab, et kohtutäitur vali tööpiirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kohtutäiturite kontaktandmed ja tööpiirkonnad leiad siit.

Millal hakkab riik täitemenetlusaegset elatisabi maksma?

Riik maksab täitemenetlusaegset elatisabi, kui võlgniku suhtes on elatise täitemenetlus kestnud vähemalt neli täiskuud (nn ooteperiood) ning kui pärast ooteperioodi möödumist ei ole võlgnik oma võlgnevust tasunud, hakkab kohtutäitur järgmisest kuust pidama arvestust elatise laekumise üle (nn arvestusperiood). Kui arvestusperioodil elatisvõlgnikult elatist ei laeku või laekunud summa on väiksem kui 100 eurot või kohtuotsusega välja mõistetud summa, siis hakkab riik täitemenetlusaegset elatisabi maksma. Nende täitemenetluste puhul, mis on täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamise hetkeks kestnud juba vähemalt neli täiskuud, täiendav ooteperiood ei kohaldu, ooteperiood kohaldub üksnes uute täitemenetluste puhul.

Näide 1 Taotleja algatab elatise asjas täitemenetluse 20. märtsil ning samaaegselt esitab ka avalduse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Nn 4-kuuline periood kohaldub aprill-juuli eest, järelikult on täitemenetlus kestnud vähemalt 4 kuud juulikuu lõpuks. Elatise arvestamise arvestamisperiood algab alates 1. augustist. Juhul, kui augustis lapsele elatist ei laeku, teeb Sotsiaalkindlustusamet elatisabi väljamakse hiljemalt 10.septembriks.

 

Näide 2 Lapse elatise asjas on täitemenetlus kestnud juba alates 2014. aastast ehk vähemalt 4 kuud. Taotleja esitab täitemenetlusaegse elatisabi taotluse 5. jaanuaril. Elatise arvutamise arvestusperiood algab 1. veebruarist ning juhul, kui perioodil 1. veebruar kuni 28. veebruar ei ole lapsele elatist laekunud või on elatist laekunud vähem kui 100 eurot või kohtuotsusega väljamõistetud suuruses, toimub esimene elatisabi väljamakse veebruarikuu eest hiljemalt 10.märtsil.

Miks on vajalik 4-kuuline ooteperiood enne kui elatisabi hakatakse maksma?

Neljakuuline ooteperiood annab võlgnikule võimaluse vabatahtlikult oma kohustust täita. Samuti annab ooteperiood kohtutäiturile võimaluse hinnata võlgniku maksekäitumist ja sellest tulenevalt rakendada võlgniku suhtes kõiki seadusest tulenevaid sunnimeetmeid.

Kas 4-kuulist ooteperioodi rakendatakse kõikidele täitemenetlusaegse elatisabi taotlejatele?

Ei, oluline on, et enne täitemenetlusaegse elatisabi maksmist oleks lapse elatise asjas täitemenetlus kestnud vähemalt 4 täiskuud.

Näide 1 Taotleja algatab elatise asjas täitemenetluse 10. jaanuaril 2017 ning samaaegselt esitab taotleja kohtutäiturile ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse. Sellisel juhul kohaldub 4-kuuline periood veebruar-mai eest. Kui 4 kuud on maikuu seisuga möödas ning võlgnik ei ole lapse ees võlgnevust likvideerinud, hakkab riik arvestust pidama selle üle, kas ja kui palju lapsele ühes kuus elatist laekub, tähendades, et kui juunikuus lapsele nõuetekohaselt elatist ei laeku, teostab riik hiljemalt 10. juuliks tagasiulatuvalt juunikuu eest elatisabi väljamakse.

 

Näide 2 Lapse elatise asjas on täitemenetlus kestnud juba alates 2014. aastast ja taotleja esitab kohtutäiturile elatisabi taotluse 10. jaanuaril 2017. Seega on elatisabi taotluse esitamise hetkel täitemenetlus kestnud juba vähemalt 4 kuud, järelikult hakkab riik elatise laekumise eest arvestust pidama alates veebruarikuust, ning kui veebruarikuu eest ei ole lapsele nõuetekohaselt elatist laekunud, teostab riik hiljemalt 10.märtsiks tagasiulatuvalt veebruarikuu eest elatise väljamakse.

 

Mis kuupäeval maksab Sotsiaalkindlustusamet elatisabi?

Sotsiaalkindlustusamet teeb elatisabi taotlejale eelmise kuu eest elatisabi väljamakse vähemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks. Näiteks teostab Sotsiaalkindlustusamet septembrikuu elatisabi väljamakse hiljemalt 10. oktoobril.

Kuidas käituda siis, kui võlgniku suhtes küll täitemenetlus käib, kuid võlgnik on maksnud lapse elatisraha otse?

Kui võlgnik on maksnud täitemenetluse väliselt lapsele elatist, peab elatisabi saaja sellest koheselt teavitama kohtutäiturit. Juhul, kui taotleja kohtutäiturit elatise laekumisest ei teavita, on Sotsiaalkindlustusametil teatud juhtudel õigus elatisabi tasaarvestada teistest peretoetustest.

Kas täitemenetlusaegset elatisabi on võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest?

Täitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest.

Kuidas ma saan täitemenetlusaegset elatisabi taotleda siis, kui lapse isa ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele?

Kui lapse isa ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele, tuleb esmalt pöörduda kohtusse ja tuvastada lapse isadus (isaduse tuvastamise kohta on võimalik lugeda siit) ning seejärel pöörduda kohtusse ja esitada kohtule elatise nõudmise hagi või elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Kui kohtulahend on jõustunud ja võlgnik lapsele elatist ei maksa, siis pöördu kohtutäituri poole, kes alustab täitemenetluse. Kohtutäiturile tuleb esitada ka taotlus täitemenetlusaegse elatisabi taotlemiseks.

Kas elatisabi saab taotleda, kui võlgnik elab välismaal ning Eestis ei ole võimalik täitemenetlust alustada?

Üldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.

Piirülese täitemenetluse alustamise ja elatisabi taotlemise protsess sõltub sellest, kus riigis elatisvõlgnik elab või vara omab.

Kui võlgnik elab või omab vara Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud konventsiooniga, mis võimaldab Eesti keskasutuse kaudu taotleda elatist väljamõistva kohtulahendi täitmist (nt Šveits, Island, USA):

• Esita Eesti Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid täitemenetluse alustamiseks (sh täitemenetlusaegne elatisabi taotlus).
• Vali sobiv Eesti kohtutäitur ja volita teda elatist vahendama (kohtutäiturite büroode nimekirja leiad siit). Kohtutäituri valiku saad teha Justiitsministeeriumis samaaegselt dokumentide esitamisega.
• Piiriülese täitemenetluse alustamise avalduses märgi elatise vastuvõtjaks volitatud kohtutäitur ja tema ametialane arvelduskonto, kelle kaudu välisriigis võlgnikult kätte saadud lapse vanemale üle kantakse.

Kui võlgnik elab või omab vara riigis, mis ei ole liitunud eelnevalt mainitud konventsiooniga (nt Venemaa):

• Pöördu täitemenetluse alustamiseks välisriigi kohtutäituri poole.
• Elatisabi saamiseks esita taotlus vabalt valitud Eesti kohtutäiturile. Valitud kohtutäitur tuleb volitada elatise vastuvõtjaks.
• Esitage Eesti kohtutäiturile koos elatisabi taotlusega välisriigis alustatud täitemenetluse apostillitud või legaliseeritud kinnitus, mille saad välisriigis täitemenetlust läbiviivalt kohtutäiturilt.
• Teavita välisriigi kohtutäiturit, et sisse nõutud elatise vastuvõtjaks on Eesti kohtutäitur.

 

Näide 1 Elatisvõlgnik elab Saksamaal ning Eestis ei ole tema suhtes võimalik täitemenetlust alustada. Taotleja esitab Justiitsministeeriumile kõik vajalikud dokumendid välisriigis elatise täitemenetluse alustamiseks, samuti taotluse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks ning teeb valiku kohtutäituri kasuks, kelle ta volitab lapse elatist vahendama. Välisriigis täitemenetluse alustamise avaldusse märgib taotleja elatise vastuvõtjaks Eesti volitatud kohtutäituri ja tema ametialase arvelduskonto. Kui Saksamaa keskasutus on saanud Eesti Justiitsministeeriumilt elatise kohtulahendi, selle täidetavaks tunnistanud ja edastanud selle sundtäitmisele, algab 4-kuuline ooteperiood, mil Saksamaa täitemenetluse läbiviijal on aega võlgnik üles otsida ning tema suhtes sunnimeetmeid rakendada. Kui pärast 4 kuu möödumist ei ole Eesti volitatud kohtutäituri arvelduskontole elatist laekunud, asub riik lapsele elatisabi maksma.

Näide 2: Elatisvõlgnik elab Venemaal ning Eestis ei ole tema suhtes võimalik täitemenetlust alustada. Taotleja peab pöörduma Venemaa kohtutäituri poole ning algatama Venemaal lapse elatise asjas täitemenetluse. Elatisabi taotleja peab välisriigis alustatud täitemenetluse kohta esitama täitemenetlust läbiviiva asutuse poolt väljastatud ning apostillitud või legaliseeritud kinnituse vabalt valitud Eesti kohtutäiturile, keda ta elatist vahendama volitab ning kellele ka elatisabi taotluse esitab. Seejärel peab taotleja koheselt teavitama Venemaa kohtutäiturit, et sisse nõutud elatis tuleb kanda Eesti volitatud kohtutäituri ametialasele kontole. Kui pärast 4 kuu möödumist ei ole Eesti volitatud kohtutäituri arvelduskontole elatist laekunud, asub riik lapsele elatisabi maksma.

Mida teha, kui võlgniku suhtes on Eestis alustatud elatise sissenõudmise täitemenetlus, kuid võlgnik kolis välisriiki?

Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis. Sellisel juhul volitab elatisabi taotleja välisriigis sisse nõutud elatist vastu võtma Eestis täitemenetlust läbiviivat kohtutäiturit.

Millal ja mis tingimustel on võimalik täitemenetluses rakendada võlgniku suhtes sunnimeetmeid (näiteks võlgniku juhtimisõiguse peatamine)?

Täitemenetluses rakendatavate sunnimeetmete osas oskab selgitusi anda täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur.

Kelle poole pöörduda elatisabi puudutavate küsimustega?

Üldinfot elatisabi taotlemise kohta (taotlemise protsess, vajalikud dokumendid taotluse esitamiseks jm) on edaspidi võimalik saada Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt või Sotsiaalkindlustusametiga ühendust võttes, kontaktandmed leiad siit.

Küsimustes, mis puudutavad elatise maksmist, väljamakstud elatisabi suurust, võlgnevusi ja täitemenetlust, pöördu täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poole.
 

Kui täitemenetlusaegse elatisabi saaja ei soovi enam elatisabi väljamakseid saada, siis kuhu peaks Ta avalduse esitama?

Elatisabi saaja, kes ei soovi enam täitemenetlusaegset elatisabi saada, esitab avalduse sellele kohtutäiturile, kellele ta varasemalt esitas taotluse elatisabi saamiseks. See tähendab, et avaldus tuleb esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Kas riigipoolne elatisabi maksmine tähendab, et elatisvõlgnik enam lapsele elatist maksma ei pea?

Ei tähenda, riigipoolne elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlgnikku elatise maksmisest. Lapse elatise nõue läheb väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle, mis tähendab, et riik hakkab koos last kasvatava vanemaga täitemenetluse raames elatisvõlglaselt võlga tagasi nõudma. Kui lapsele välja mõistetud elatis oli suurem kui 100 eurot, siis nõutakse ka see osa võlgnikult välja.