Alates 1. jaanuarist 2018. a hakkas puuduva või vähese tarbimisega kohtades kehtima elektrivõrgu teenuse püsitasu ning esimesed arved jõuavad klientidele veebruaris.

"Püsitasu kehtestamise eesmärk on lühidalt võimalikult optimaalne võrk ja mõistlik hind kõikidele klientidele. Meil on üle 1100 kilomeetri liine ja üle 300 alajaama, millest aastas pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud ja mille uuendamiseks tuleks investeerida lähitulevikus märkimisväärseid summasid," ütles Elektrilevi klienditeeninduse juht Ainer Tiitson pressiteate vahendusel.

"Võrguteenus oma olemuselt on valmisoleku tagamine ja selle kulud ei sõltu enamjaolt sellest, kas klient tegelikkuses elektrit tarbib või ei. Seega nii-öelda valmisolekutasu kaasab iga kliendi läbi mõtlema, kas ja kui võimsat võrguühendust tal on vaja. Kaasates võrgu ülalpidamiskulude katmisse kõik kliendid, kes võrgu valmisolekut soovivad, saame tagada ka võimalikult madala võrguteenuse hinna," lisas Tiitson.

Võrgu püsitasu puudutab neid tarbimiskohti, kus tarbimine puudub või on olnud väiksem kui 250 kilovatt-tundi aastas. Püsitasu suurus on korterites valdavalt 1,5 eurot kuus ja eramutes sõltuvalt peakaitsme suurusest vahemikus 2-5 eurot kuus.

Elektritarbimist arvestatakse tarbimiskoha põhiselt ja arvestuse aluseks on 2017. aasta tarbimine.Neile klientidele, kelle tarbimiskohas on elektritarbimine olnud möödunud aastal vähesem kui 250 kilovatt-tundi, jõuavad esimesed püsitasuga arved veebruaris.