Aprilli lõpus saatis õiguskantsler maksu- ja tolliametile päringu, milles juhtis maksuhalduri tähelepanu vajadusele viia eluasemelaenu intressi maksusoodustuse rakenduspraktika kooskõlla kehtiva korraga. Oma päringule ootas õiguskantsler vastust juuni alguseks. Et maksu- ja tolliamet ei ole õiguskantsleri kantselei soovitustega nõustunud (MTA kiri 17.05.2018 nr 9-2/012773-1), siis selgitab kantsler ametile asjaolusid veel kord.
Hea halduse tava eeldab kehtiva õiguse järgimist − haldusorgani tegevus peab alati olema kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega. Kui haldusorgani tegevuse aluseks olev õigusakt muutub, tuleb muuta ka rakenduspraktikat. Haldusorgan ei tohi oma tegevusega kitsendada seadusest tulenevat õigust ega muuta selle sisu.
Tulumaksuseaduse (TuMS) § 25 lg 2 järgi on isikul õigus maksustatavast tulust maha arvata ehitusloa või ehitusprojekti alusel ehitamiseks ja ümberehituseks kasutatud eluasemelaenu intress. Kuna TuMS-s ei ole täpsustatud, milline ehitusprojekt olema peab, tuleb seda sisustada ehitusseadustiku kohaselt.
Järeldasite TuMS § 25 lg 2 kohta käiva 2003. aastal koostatud seletuskirja põhjal, et seadusandja tahtis anda maksusoodustuse üksnes suuremahulisemaks ehitamiseks, mitte nn tavaremondiks võetud eluasemelaenu intressidele. See selgitus ei ole praegu enam õige, kuna ehitusõiguses on toimunud muudatused, mis mõjutavad ka TuMS § 25 lg 2 tähendust. Seaduse rakendamisel tuleb seda tõlgendada kooskõlas teiste asjakohaste seadustega ja hiljem tehtud seadusemuudatustega. Varasemad tõlgendused, mis on kehtivate õigusaktidega vastuolus, tuleb kõrvale jätta.
2003. aasta seletuskirjas on selgitatud TuMS § 25 lõikesse 2 sõnade "ehitusloa või ehitusprojekti alusel" lisamist. See muudatus tugines tol ajal kehtinud ehitusseadusele, mis reguleeris ehitamist kitsalt – ehitamisena käsitleti üksnes ehitise püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist ehk ümberehitamist, tehnosüsteemi muutmist või asendamist ja lammutamist (ehitusseadus § 2 lg6). Ehitise rekonstrueerimine oli vaid ehitise piirdekonstruktsioonide ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine (ehitusseadus § 2 lg 8).
Kuna tollel ajal kehtinud ehitusseadus käsitas ehitamist ja ümberehitamist kitsalt, on TuMS § 25 lg-s 2 lisaks mainitud ehitise ruumijaotuse muutmist ning tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid. Seega on seadusandja juba varem kehtestanud maksusoodustuse veel mitmele muule ehitusega seotud tegevusele. Praegu kehtiv ehitusseadustik (EhS) käsitab kõiki TuMS § 25 lg-s 2 nimetatud tegevusi ümberehitamisena. Nii ehitamiseks kui ka ümberehitamiseks saab alati koostada ehitusprojekti.
1. juulil 2015. jõustunud EhS käsitab ehitamist kõikehõlmavalt. Ehitamine on mistahes töö, mille tulemusel ehitis tekib, lammutatakse või muutuvad ehitise füüsikalised omadused (EhS § 3 lg1) ning ümberehitamine on ehitamine, mille tulemusel muutuvad ehitise omadused oluliselt (EhS § 3 lg3). Tähtis on seegi, et ehitusprojektina saab käsitada ehitamiseks koostatud mistahes dokumenti (EhS § 5). Isegi kui isik ei pea ehitusprojekti koostama ega esitama, võib see olemas olla. Kui tegemist on täpsemalt reguleerimata küsimusega, siis otsustab isik ise vastavalt vajadusele, kuidas ta ehitusprojekti vormistab ja milline see on. Ka selline ehitusprojekt on õiguspärane. Selleks et ehitusprojekt oleks õiguspärane, ei pea seda kinnitama mõni pädev asutus ning seda ei pea esitama ehitisregistrisse. Üksnes siis, kui tegemist on ehitamisega, mille puhul on nõutav ehitusluba, peab ehitusprojekt vastama EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud määruse nõuetele.
Siit järeldub, et kui maksu- ja tolliamet ei aktsepteeri maksusoodustuse saamiseks esitatud ehitusprojekti, peab amet seda põhjendama tuginedes ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Kui tegemist ei ole ehitusloakohustusega ega ehitamisega, mille puhul on nõutud ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine ehitisregistrisse, on ehitusprojektina õiguspärane mistahes dokument, mis vastab ehitusprojekti üldnõuetele (EhS § 13 lg 2). Sisuliselt tuleks maksu- ja tolliametil anda hinnang selle kohta, kas konkreetse ehitusprojekti kohaselt saab ehitada nõuetele vastava ehitise, ehitamist kontrollida ja hiljem ehitist kasutada ja korras hoida. Nagu varem selgitasime, ei saa sellise hinnangu andmine olla maksu- ja tolliameti pädevuses.
Seega on TuMS § 25 lg 2 sisustamisel praegu oluline vaid eluasemelaenu ja ehitusprojekti olemasolu. Kui isikul on ka ehitusluba, tähendab see, et tal on ka ehitusprojekt, sest ilma projektita ehitusluba ei anta. Arvestada tuleks sedagi, et kõnealuse maksusoodustuse puhul ei ole kuritarvitused tõenäolised. Seda eelõige põhjusel, et TuMS § 282 lg 1 järgi saab eluasemelaenu intresse tulust maha arvata vaid kuni 300 euro ulatuses, samas kui eluasemelaen on üldjuhul isikule oluliselt kulukam. Ei ole otstarbekas võtta eluasemelaenu üksnes maksusoodustuse saamiseks.
Lisaks juhib õiguskantsler maksu- ja tolliameti tähelepanu sellele, et viimane on oma vastuskirjale määranud juurdepääsupiirangu asutusesiseseks kasutamiseks maksukorralduse seaduse § 26 lg 1 alusel. Õiguskantsler toob välja, et selle sätte järgi tuleb asutusesiseseks teabeks tunnistada konkreetset maksukohustuslast puudutav teave ehk nn maksusaladus ja maksuhalduri vastuskirjale pole selle sätte alusel põhjust juurdepääsupiirangut kehtestada. Seetõttu tuleks viimane eemaldada.
