Teejuht 2019
Teisipäev, 14. August
 

Eluasemelaenu intresside mahaarvamine maksustatavast tulust remonditööde korral

Õiguskantsler on tuginevalt talle esitatud avaldusest saatnud maksu- ja tolliametile päringu seoses maksuhalduri praktikaga, et viimane ei aktsepteeri tulumaksuseadusest tulenevat õigust arvata maksustamisperioodi tulust maha eluasemelaenu intresse, kui laenu on kasutatud eluaseme remondiks ja töid on tehtud ehitusprojekti alusel.

Õiguskantsler toob oma pöördumises välja, et selline maksu- ja tolliameti praktika on vastuolus seaduse ja hea halduse tavaga. Seaduse järgi on inimesel õigus ka remonditööde tegemiseks saadud laenuosale vastavaid intresse maha arvata, kui töid tehakse õiguspärase ehitusprojekti alusel. Haldusorgan ei tohi seaduses antud õigusi kitsendada ega seada seadusliku aluseta täiendavaid tingimusi, toonitab õiguskantsler.

Tulumaksuseaduse § 25 näeb ette, et inimesel on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata enda eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intress. Laenuintresside mahaarvamisel loetakse soetamiseks ka "ehitise püstitamist, laiendamist ja ümberehitamist ehitusseadustiku tähenduses ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel" (tulumaksuseaduse § 25 lg 2).

Ehitusprojekt on dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet (ehitusseadustik (EhS) § 5). Seadus määratleb ka üldised nõuded, millele ehitusprojekt vastama peab – selle järgi peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ja asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida (EhS § 13 lg 2).

Ehitusprojekt peab üksnes õigusaktis määratud juhtudel vastama ministri määrusega kehtestatud täpsematele nõuetele. Niisugused juhud on eelkõige ehitus- ja kasutusloa taotlemine, samuti olukord, kui ehitusteatisega koos tuleb esitada ehitusprojekt ning kui ehitis oluliselt rekonstrueeritakse. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse hoone konstruktsioonide või tehnosüsteemide asendamist või muutmist, kui sellise ehitamise kulu on suurem kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest (EhS § 63).

Kui ehitusprojekt koostatakse majandus- ja kutsetegevuse raames ja kui see käsitleb ehitusloakohustuslikku ehitamist, siis peab selle koostaja olema kvalifikatsiooninõuetele vastav ehk kutsetunnistusega pädev isik (EhS § 24 lg 1, lg 2 p 2). Muudel juhtudel ei pea isikul kutset olema ja seega võib isik ise ehitusprojekti koostada. Kui ehitusprojekti kohane ehitis või ehitustöö on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga, peab selle üle kontrollima projekti koostajast sõltumatu pädev isik (EhS § 14 lg 3 p 1). Ehitusjärelevalvet tegev asutus võib põhjendatud juhul nõuda, et koostatud ehitusprojekti kontrolliks kvalifikatsiooninõuetele vastav isik (EhS § 14 lg 3 p 2).

Muudel juhtudel võib ehitusprojekt olla ka enda tarbeks koostatud dokument, mis käsitleb näiteks ehitusmaterjalide kulu, milles sisaldub tööde üldine kirjeldus või olulisemateks töödeks vajalikud arvutused. Olenevalt konkreetse ehitamise olemusest võib ehitusprojektiks olla ka näiteks ehitise tehnosüsteemi või selle osaks oleva seadme paigaldus- või seadistusjuhis. Ehitusprojekt peab vastama töö keerukusele ja ehitamise vajadustele. Selle, millises mahus ja kuidas ehitusprojekt koostada, otsustab isik enamasti ise. Seadus ei sätesta, et kõik ehitusprojektid peavad vastama etteantud vormi ja sisu nõuetele.

Seega, kui maksu- ja tolliamet keeldub isiku esitatud ehitusprojekti aktsepteerimast, peab ta keeldumist põhjendama. Põhjendustes tuleb anda hinnang sellele, millistele õigusakti nõuetele esitatud dokumendid ei vasta. Niisiis tuleks hinnata seda, kas esitatud dokumentide kohaselt oli võimalik ehitada ja kas ehitustehnilised arvutused olid õiged. See tähendab sisuliselt ehitusjärelevalvet, milleks maksu- ja tolliametil pädevust ei ole. Seaduse kohaselt on selline pädevus eelkõige tehnilise järelevalve ametil ja kohalikul omavalitsusel (EhS § 130 lg 2 ja 3).

Lisaks juhib õiguskantsler tähelepanu sellele, et maksu- ja tolliameti kodulehel avaldatud selgitused eluasemelaenu intresside kohta on eksitavad. Selgitustes on märgitud, et nn tavaremondi tegemisel ei ole õigust eluasemelaenu intresse maha arvata ning on toodud järgmine näide: "Laenusaaja on varem võetud laenu kasutanud sihtotstarbeliselt: ostnud eluasemeks korteri. Septembris võtab ta 6400 eurot täiendavat laenu. Seda kasutab ta remonditöödeks, mille tegemiseks ei ole ehitusluba ega -projekti vaja. Kuna selliste remonditööde tegemiseks saadud laenuosale vastavaid intresse tulust maha arvata ei saa, siis peab sellisel juhul arvutama laenu sihtotstarbelise kasutamise protsendi."

Tulumaksuseaduse § 25 lõikes 2 sätestatud mahaarvamise õigus ei olene sellest, kas ehitustöödeks on vaja ehitusluba või -projekti, vaid sellest, kas ehitustöid (sealhulgas remonditöid) faktiliselt tehakse ehitusloa või -projekti alusel. Ehitusseadustiku järgi on remont (sealhulgas nn tavaremont) ehitamine. Seetõttu on isikul õigus ka remonditööde tegemiseks saadud laenuosale vastavaid intresse maha arvata, kui töid tehakse ehitusprojekti alusel. Nagu eespool selgitatud, ei pea ehitusprojekt alati olema pädeva isiku koostatud või kinnitatud ega vastama vorminõuetele.

Oma pöördumises palub õiguskantsler maksu- ja tolliametil muuta senist halduspraktikat ehitusprojektidena arvesse võetavate dokumentide aktsepteerimisel. Samuti parandada ja seadusega kooskõlla viia kodulehel avaldatud selgitused.

Teejuht 2019

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Toimetulekutoetuse ABC 14.08.2018

    Toimetulekutoetuse eesmärk on tagada inimesele minimaalsed rahalised vahendid oma esmavajaduste rahuldamiseks. 2018. aasta alguses jõustusid mitmed toimetulekutoetuse muudatused, millega laienes abisaajate ring ning muutus paindlikumaks ka toetuse maksmine. Toimetulekutoetust on & ...
    Loe edasi..

  • Riik toetab maapiirkondades elavaid peresid 2,2 miljoni euroga 13.08.2018

    Tänavu osales hajaasustuse programmis 67 omavalitsust ning riik panustab programmi 2,2 miljonit eurot. Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused, et aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. "Hajaasustuse program ...
    Loe edasi..

  • Sundvalduse seadmine 07.08.2018

    Tänavu 1. juulist hakkas kehtima kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, mis sätestab sundvõõran­damise kõrval ka sundvalduse seadmise. Sundvõõrandamisele loob õigusliku aluse põhiseaduse § 32, mille kohaselt võib oma ...
    Loe edasi..

  • III samba fondiosakud kolisid väärtpaberikontodelt pensionikontole 06.08.2018

    Alates esmaspäevast, 6. augustist on lisaks senisele kohustusliku pensionifondiga seotud teabele pensionikontoga seatud ka vabatahtliku pensionisambaga seotud info. --related-- Enne esmaspäeva olid pensionikontol vaid kohustuslike pensionifondide ehk teise samba pensionifondide osakud, n ...
    Loe edasi..

  • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja negatiivsed vastused 27.07.2018

    Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna juht Raivo Piiritalo selgitab päevakorda kerkinud küsimuste valguses uuesti lahti, mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, kes seda saavad ja mida selle raames pakutakse. Sotsiaalkindlustusameti eelarvest rahastatava sot ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Keskkonnateenused
  • Avatud Kool
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257334  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
91  Koolitust
22237  Artiklit
52812  Registreerunud kasutajat
36232  Nädalakirja tellijat
33338  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017