Investeerimisfirma Finora Capitali juhatuse esimehe Andrus Alberi sõnul pole pensionifondide tihedam vahetamine hea mõte; see kahandaks tõenäoliselt veelgi nende fondide Eesti majandusse tehtud investeeringuid.
"Riigikogusse on jõudnud enam kui viis aastat koostatud investeerimisfondide seadus (eelnõu). Praegune seadus on ilmselgelt ajale jalgu jäänud ning muutunud Eesti kapitalituru üheks arengu kitsaskohaks. Nii näiteks ei ole praegu Eestis sisuliselt võimalik asutada investeerimisfonde, mille eesmärk oleks investeerida börsil mittenoteeritud Eesti ettevõtete aktsiakapitali," kirjutab Alber Postimehes ilmunud arvamusloos.
Seaduse valmimisega seoses on Alberi sõnul taas tõstatunud ka küsimus pensionifondide investeeringutest, mis praegu on valdavalt tehtud Eestist väljapoole. "Samas on pensionifondid pika investeerimishorisondiga, mistõttu on neil võimalik paigutada oma vahendeid madalama likviidsusega ja pikaajalise tootlusega projektidesse. Suuresti just seetõttu on pensionifondid enamikus arenenud riikides kohaliku kapitalituru olulised osalised."
Uue seadusega tahetakse anda ka võimalus senisest sagedamini pensionifonde vahetada. "Fondi oleks vaja vahetada eelkõige pensioniea lähenedes, senise pensionifondi halbade majandustulemuste korral või investeerija riskitaluvuse muutudes, kuid seda ei ole vaja teha mitu korda aastas. Ärgem unustagem, et igal juhul säilib võimalus hakata mitu korda aastas koguma raha uude fondi. Põhimõtteliselt võib iga kuu valida uue fondi ja tulevased maksed sinna suunata," märgib Alber.
Kui on võimalus, et suurem osa pensionifondi klientidest saab väga lühikese ajaga ja lihtsalt fondist lahkuda, siis tähendab see Alberi sõnul, et pensionifond ei saa ennast käsitleda pikaajalise investorina. Suure tõenäosusega vähendab see tuntavalt pensionifondide investeeringuid väikese likviidsusega instrumentidesse.
"Eesti majandus on rahvusvahelises kontekstis väga väike ja jääb selliseks tulevikuski. Sama kehtib ka peaaegu kõigi meie investeerimisvõimaluste kohta. Isegi enamik Tallinna börsil praeguse käibe juures kauplevaid ettevõtteid on meie pensionifondide suuruse juures pigem väikese likviidsusega. Rääkimata mittenoteeritud ettevõtete aktsiatest, kinnisvarast või metsamaast," kirjutab Alber.
See tähendab Alberi sõnul, et kui muuta pensionifondide vahetamist aina lihtsamaks, toob see suure tõenäosusega endaga kaasa nende fondide Eesti majandusse tehtud niigi suhteliselt väikeste investeeringute edasise kahanemise.
"Seetõttu tuleb jälgida, et me ühtesid tõkkeid kõrvaldades nende asemele tahtmatult uusi tõkkeid ei ehitaks. Pigem tuleks mõelda, kuidas soodustada pensionifondide varade suuremat paigutamist Eesti majandusse, alustades kasvõi riigifirmade vähemusosaluste börsile viimisega ning nende ettevõtete võlakirjade senisest suurema emiteerimisega," märgib Alber.
