Isikliku eelarve koostamine keerleb peamiselt ümber matemaatiliste tehete. Igakuised sissetulekud, väljaminekud ja säästmised peavad olema balansis. Numbrid klapivad alati samade reeglite järgi. Liidad sa 2+3 või 3+2, tulemus on ikka sama ja ei sõltu sinu soovidest. Küll aga sõltub sinust ja valitud eelarve koostamise metoodikast nende numbrite suurus.
Oma kulude-tulude üle arvestuse pidamiseks on põhimõtteliselt kaks moodust. Esimene võimalus on sissetulekust kõik püsikulud maha arvestada ja vaadata edasi, mida ülejäägiga teha. Teine võimalus on jaotada sissetulek teatud eesmärkide vahel. Mõlemal lähenemisel on omad plussid. Laenukool alustab nimekirja lõpust ja tutvustab ühte võimalikku eesmärgistatud eelarve pidamise meetodit: Elizabeth Warren’i 50-30-20 reeglit.
Kes on Elizabeth Warren?
Elizabeth Warren on 1949. aastal sündinud USA teadlane ja poliitik, kelle peamiseks huviobjektiks on tavainimesed ja nende isiklik majanduslik olukord. Ta on antud teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ja artikleid, andnud hulganisti intervjuusid ning töötanud nõuandjana riigiasutustes ja ka senaatorina. Ta on olnud ajakirja TIME 100 maailma mõjuvõimsaimate inimeste nimekirjas. Koos oma tütre, Amelia Warren Tyagi’ga lõi ta raamatus “All Your Worth: The Ultimate Lifetime Money Plan” 50-30-20 eelarvestamise põhimõtte.
Kuidas 50-30-20 reegel töötab?
Tegemist on väga lihtsa põhimõttega, mille järgi planeeritakse 50% sissetulekust vältimatute kulude, 30% isiklike vajaduste ja 20% säästmise või laenumaksete jaoks. Protsendid pole rangelt paigas. Iga inimene saab nende piire vastavalt oma tulu suurusele ja elukorraldusele natuke nihutada. Peamine, et osakaalud jääksid enam-vähem samaks. Eesmärk on ikkagi katta oma praegused kui ka tuleviku finantskohustused olemasolevate vahendite piires. Lisaks annab 50-30-20 reegel sulle ka kindlama kontrolli oma raha üle. Nii on sul täielik teadmine, et teenitu kulutatakse eesmärgipäraselt, mitte ei haihtu suvaliselt õhku.
Alusta oma igakuise sissetuleku määramisest. Palgatöölisel on selleks iga kuu üks summa. Kui sinu tasuga on seotud ka boonussüsteem või oled vabakutseline, siis arvuta ühe kuu keskmine aasta peale. Seejärel fikseeri oma kulud jaotades need kolme rühma:
- 50% – elamispinna laen või üür, kommunaalmaksed, kommunikatsiooniteenused, toit, ravimid ja muud möödapääsmatud kulud. Paneme siinkohal südamele, et kuigi mõni kulu on vältimatu, saab seda teatud määral ohjata. Näiteks tasub üle vaadata oma mobiili- ja internetipaketid, vahest annab neid soodsamate vastu vahetada.
- 30% – kino, teater, kohvikud, restoranid, trenn ning muu meelehea ja meelelahutus, millega sulle oma vaba aega meeldib sisustada. Ükski eelarve, mis keelab osta midagi endale, ei ole eriti elujõuline. Seega on parem hinnata oma väljaminekuid ning eelarvestada need piisavalt paindlikult, samas piiritletult, et sinu soovid ja finantsvõimalused oleksid tasakaalus. Nii väldid sa stressist ja muudest emotsioonidest tingitud liigseid ostlemisi.
- 20% – laenumaksed ja/või säästmine. Kõige väiksem, kuid samas olulisem osakaal eelarves. Selle abil on tagatud sinu laenukohustused, hädaabifond ja erinevad tulevikuplaanid.
Miks see meetod töötab?
50-30-20 reegli edu peitub selle universaalsuses. See on üheaegselt universaalne kui ka individuaalne. Paika pandud osakaalud aitavad oma kulusid vastavalt järje peal hoida.
Meelelahutus ületab tunduvalt 30% piiri? Selge, millestki tuleb loobuda.
Vältimatud kulud moodustavad 40%? Tore! Ülejäägi saad säästmisse suunata.
Lähenemine, mis töötab kõigi puhul. Individuaalseks muudab reegli sinu enda sissetuleku suurus. Keegi ei ütle, sulle, et nui neljaks pead iga kuu 200 € kõrvale panema, vaid sinu võla- ja säästustrateegia arvestab sinu enda võimalustega.
