aastaaruanne 2017
Neljapäev, 14. Detsember
 

Kaasomandi lõpetamise viisid: aga kui ma ei taha kinnisvara omandada?

Autor
Ahti Kuuseväli
Advokaadibüroo HETA advokaat

Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid) vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast.

Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tõusetumisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.

Veel samal teemal

Kaasomandi võib lõpetada selliselt, et kinnisasi müüakse enampakkumisel või kinnisasi tervikuna jäätakse ühele kaasomanikule, kes kohustub omandist ilma jääjale maksma rahalise hüvitise. Üldjuhul soovitakse jätta kinnisasi ühele omanikule olukorras, kus kinnisasja koormav hüpoteek tagab ühe kaasomaniku kohustusi. Selliseid olukordi tuleb ette kooselu korral, kus ühiselt soetatakse kodu ja erinevatel põhjustel võib juhtuda, et laenu saajaks ametlikult on vaid üks elukaaslastest. Samuti on õigustatud kinnisasja jätmine ühele kaasomanikest siis, kui tal on selle kinnisasjaga eriline side või ta soovib muul põhjusel kinnisasja omanikuks kindlasti edasi jääda. Enampakkumisel müük tähendab üldjuhul seda, et kinnisasja omandist jäävad ilma kõik kaasomanikud ja saavad oma osale vastava summa enampakkumisel kujunevast müügihinnast.

Kui kaasomanikud ei saavuta pooli rahuldavat lahendust, võib iga kaasomanik pöörduda erimeelsuse lahendamiseks kohtu poole. Kui üldjuhul on kohtu poole pöördumine lubatav vaid siis, kui kellegi suhtes on pandud toime õiguste rikkumine, siis kaasomandi lõpetamise nõude esitamiseks ei pea kaasomanikul olema mingit erilist põhjust või õigustust selleks, miks ta soovib kaasomandit lõpetada. Sisuliselt piisab sellest, et üks kaasomanik lihtsalt tahab kaasomandit lõpetada.

Kui enampakkumise korras kaasomandi lõpetamisel ei saa üldjuhul olla takistusi, siis kaasomandi lõpetamine viisil, et teine kaasomanik saab kogu kinnisasja omanikuks ja maksab omandist ilma jääjale hüvitise, on märksa komplitseeritum. Esimene, millega tuleb arvestada, on põhimõte, et kedagi ei saa kohustada kinnisvara omandama. Kui teine kaasomanik ei soovi kogu kinnisasja omanikuks saada, siis kohtu kaudu teda selleks sundida ei saa. Teiseks tuleb sellises olukorras teha kulutusi õiglase hüvitise välja selgitamisele, mis üldjuhul seisneb kinnisasja hindamises kvalifitseeritud kinnisvarahindaja poolt. Spetsialisti hinnangu maksumus sõltub konkreetsest kinnisasjast ja hindaja hinnakirjast, kuid arvestada tuleb üldjuhul vähemalt 300 euro suuruse kuluga. Selline kulu on välditav, kui pooled jõuavad hüvitise suuruse osas üksmeelele ja see on küsimus, mis tasub võimaluse korral enne kohtusse pöördumist omavahel selgeks teha.

Isegi kui hüvitise suurus on selgeks tehtud ja teine kaasomanik soovib kinnisasja ainuomanikuks saada, kuid ta ei ole nõus maksma õiglast hüvitist või ei ole selleks lihtsalt võimeline, siis ei saa kaasomandit lõpetada selliselt, et kinnisasi jäätakse ühele omanikule koos kohustusega maksta omandist loobujale rahaline hüvitis. Sellisel juhul saab kaasomandit lõpetada üldjuhul vaid enampakkumise teel.

Kokkuvõttes on kaasomandi lõpetamise soovi korral esmatähtis püüda leida lahendus kaasomanike vahel ja vormistada see notariaalse kokkuleppega. Kui see on võimatu, siis tasub hoolikalt mõelda, millise nõudega kohtu poole pöörduda. Võimalusi on erinevaid ja vale nõudega kohtu poole pöördumine võib tuua kaasa selle, et hagi jääb rahuldamata ning kõik kohtumenetlusega seotud kulud (ka vastaspoole kulud) jäävad kaotaja kanda. Seega tasub iga kohtusse pöördumine hoolikalt läbi mõelda ning selle otsuse langetamisel arvestada teiste kaasomanike soovide ja võimalustega.

Seotud märksõnad: kaasomanik, kaasomand
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Ostud internetis, et must reede ei tooks musta meeleolu 28.11.2017

    Ookeani tagant on ka Eesti novembrisse jõudnud ostuhullus nimega must reede (ingl k Black Friday), mil kaupmehed pakuvad ja tarbijad jahivad pööraseid allahindlusi. Eestlased otsivad superpakkumisi peamiselt e-poodidest, kuid saavad nii osa ka ohtudest, mis mustal reedel varitsevad. ...
    Loe edasi..

  • Erakliendi e-teenuste konto loomine 28.11.2017

    E-maksuameti/e-tolli teenuste kasutamiseks tuleb maksu- ja tolliametiga sõlmida e-maksuameti/e-tolli kasutamise leping. Lepingu sõlmimisega saab eraklient endale e-maksuameti/e-tolli konto ning juurdepääsu Maksu- ja Tolliameti e-teenustele. Eraklient (füüsiline is ...
    Loe edasi..

  • Vead, mida inimesed pensionile jäädes teevad 21.11.2017

    Viimase aja uudised panevad nii mõnegi inimese oma tulevikupenisoni peale mõtlema. Kui suur see saab olema? Kas sellest piisab? Millised saavad olema elamiskulud ja maksud? Laenukool ei saa ennustada, milline saab olema sinu pension. Küll aga saame nimetada vigu, mida pärast karjääri lõpetamist vältida. Lugege hoolega, sest kuigi inimene õpib kogu elu, muutuvad õppetunnid teatud vanusest kulukaks. Eriti pensionieas, kus reeglina raha teenimisega enam aktiivselt ei tegeleta.
    Loe edasi..

  • Kolmandik Eesti elanikest ei ole oma pärijaid selgeks teinud 08.11.2017

    Kolmandik eestimaalasi ei tea või ei ole mõelnud sellele, kes on nende pärijateks, ning iga viies elanik ei ole teadlik, et lisaks varale päritakse ka võlad, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse poolt esmakordselt läbi viidud pärimisteemalisest uuringust. ...
    Loe edasi..

  • Kolm müüti viipemaksetest 07.11.2017

    Eestis on üle 300 000 inimese, kes saavad oma igapäevatoimingutelt mõnusalt aega kokku hoida. Need on inimesed, kellel juba on viipekaart. Ometi on väga palju ka neid, kes viipekaarte endiselt pelgavad. --related-- Viipemaksete abil on kuni 25euroste ostude sooritamine kiire ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Joulumang 2017
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas oskate juba praegu oma tuleva aasta tulusid prognoosida?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Arveldaja
  • LeapIN
  • estanc
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250655  Foorumi postitust
351  E-poe toodet
87  Koolitust
22752  Artiklit
51962  Registreerunud kasutajat
35911  Nädalakirja tellijat
33164  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017