Maksumuudatused yle Eesti
Pühapäev, 20. August
 

Kaasomandi lõpetamise viisid: aga kui ma ei taha kinnisvara omandada?

Autor
Ahti Kuuseväli
Advokaadibüroo HETA advokaat

Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid) vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast.

Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tõusetumisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.

Veel samal teemal

Kaasomandi võib lõpetada selliselt, et kinnisasi müüakse enampakkumisel või kinnisasi tervikuna jäätakse ühele kaasomanikule, kes kohustub omandist ilma jääjale maksma rahalise hüvitise. Üldjuhul soovitakse jätta kinnisasi ühele omanikule olukorras, kus kinnisasja koormav hüpoteek tagab ühe kaasomaniku kohustusi. Selliseid olukordi tuleb ette kooselu korral, kus ühiselt soetatakse kodu ja erinevatel põhjustel võib juhtuda, et laenu saajaks ametlikult on vaid üks elukaaslastest. Samuti on õigustatud kinnisasja jätmine ühele kaasomanikest siis, kui tal on selle kinnisasjaga eriline side või ta soovib muul põhjusel kinnisasja omanikuks kindlasti edasi jääda. Enampakkumisel müük tähendab üldjuhul seda, et kinnisasja omandist jäävad ilma kõik kaasomanikud ja saavad oma osale vastava summa enampakkumisel kujunevast müügihinnast.

Kui kaasomanikud ei saavuta pooli rahuldavat lahendust, võib iga kaasomanik pöörduda erimeelsuse lahendamiseks kohtu poole. Kui üldjuhul on kohtu poole pöördumine lubatav vaid siis, kui kellegi suhtes on pandud toime õiguste rikkumine, siis kaasomandi lõpetamise nõude esitamiseks ei pea kaasomanikul olema mingit erilist põhjust või õigustust selleks, miks ta soovib kaasomandit lõpetada. Sisuliselt piisab sellest, et üks kaasomanik lihtsalt tahab kaasomandit lõpetada.

Kui enampakkumise korras kaasomandi lõpetamisel ei saa üldjuhul olla takistusi, siis kaasomandi lõpetamine viisil, et teine kaasomanik saab kogu kinnisasja omanikuks ja maksab omandist ilma jääjale hüvitise, on märksa komplitseeritum. Esimene, millega tuleb arvestada, on põhimõte, et kedagi ei saa kohustada kinnisvara omandama. Kui teine kaasomanik ei soovi kogu kinnisasja omanikuks saada, siis kohtu kaudu teda selleks sundida ei saa. Teiseks tuleb sellises olukorras teha kulutusi õiglase hüvitise välja selgitamisele, mis üldjuhul seisneb kinnisasja hindamises kvalifitseeritud kinnisvarahindaja poolt. Spetsialisti hinnangu maksumus sõltub konkreetsest kinnisasjast ja hindaja hinnakirjast, kuid arvestada tuleb üldjuhul vähemalt 300 euro suuruse kuluga. Selline kulu on välditav, kui pooled jõuavad hüvitise suuruse osas üksmeelele ja see on küsimus, mis tasub võimaluse korral enne kohtusse pöördumist omavahel selgeks teha.

Isegi kui hüvitise suurus on selgeks tehtud ja teine kaasomanik soovib kinnisasja ainuomanikuks saada, kuid ta ei ole nõus maksma õiglast hüvitist või ei ole selleks lihtsalt võimeline, siis ei saa kaasomandit lõpetada selliselt, et kinnisasi jäätakse ühele omanikule koos kohustusega maksta omandist loobujale rahaline hüvitis. Sellisel juhul saab kaasomandit lõpetada üldjuhul vaid enampakkumise teel.

Kokkuvõttes on kaasomandi lõpetamise soovi korral esmatähtis püüda leida lahendus kaasomanike vahel ja vormistada see notariaalse kokkuleppega. Kui see on võimatu, siis tasub hoolikalt mõelda, millise nõudega kohtu poole pöörduda. Võimalusi on erinevaid ja vale nõudega kohtu poole pöördumine võib tuua kaasa selle, et hagi jääb rahuldamata ning kõik kohtumenetlusega seotud kulud (ka vastaspoole kulud) jäävad kaotaja kanda. Seega tasub iga kohtusse pöördumine hoolikalt läbi mõelda ning selle otsuse langetamisel arvestada teiste kaasomanike soovide ja võimalustega.

Seotud märksõnad: kaasomanik, kaasomand
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Puust ja punaseks: intress laenujäägilt või laenusummalt? 07.08.2017

    Kindlasti oled telekast, internetist või mujalt mõnda laenureklaami näinud. Sulle kuvatakse kõige pealt pakkumine, mille keskseks argumendiks on tavaliselt oi kui soodne intress. Seejärel siristab sulnis telehääl nagu linnuke oksal ette hoiatuse, et tegemist ...
    Loe edasi..

  • Mis asi see krediidi kulukuse määr õieti on? 07.08.2017

    Seoses laenudega torkab alati silma termin krediidi kulukuse määr, kuid millist informatsiooni see Sinule kui tarbijale annab? Krediidi kulukuse määra näidatakse protsendina ja selle arvutamise aluseks on kõikvõimalikud laenuga kaasnevate kulude suhe laenusumm ...
    Loe edasi..

  • Abikaasade varalised õigused 02.08.2017

    Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Need tulenevad abieluvarasuhtest, mille te abiellumisavalduse või abieluvaralepinguga valite. Abiellumisavaldust tehes saate valida, kas teile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui te jätate avalduses abieluvarasuhte valimata, siis kehtib varaühisus.
    Loe edasi..

  • Viis rahateemat, millest rääkida oma teismelisega 31.07.2017

    Kuuldes sõna "teismeline" tekib esmalt silme ette tujukas nooruk, kes pole enam laps, kuid mitte ka veel päris täiskasvanu. Tegelikkuses on teismelisi igasuguseid, erineva temperamendi ja mitmekülgsete huvidega. Neid kõiki aga ühendab tugev tung alustada ...
    Loe edasi..

  • Avatud on e-keskkond Eesti kodanike korduvate ID-kaartide taotlemiseks 17.07.2017

    Alates 15. juunist kasutab Politsei- ja Piirivalveamet uut e-keskkonda Eesti kodanike korduvate ID-kaartide taotlemiseks. Samuti saab uues keskkonnas taotleda ID-kaarti alaealisele lapsele, kellele ei ole varem dokumenti antud. E-taotluskeskkonna kaudu saab Eesti kodanik taotleda korduvat dokumenti ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Maksuvaba tulu ja tsd 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« August 2017 »
Tööpäevade arv kuus 23
Töötunde kuus 184
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pipedrive
  • Eesti Eine
  • virtuaalassistent
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
247271  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
104  Koolitust
22069  Artiklit
51241  Registreerunud kasutajat
35466  Nädalakirja tellijat
32783  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017