Kinnisvara ei tähenda enam ammu esmajoones maad, millel põllusaadusi kasvatada või loomi karjatada. Kui veel sadakond aastat tagasi elas üle poole kõikide Euroopa riikide rahvastikust maal ning oligi hõivatud põllumajandussektoris, siis tänasel päeval elab 87% inimestest linnades. Viimase sajandi jooksul on linnas asuva vara väärtust hakanud määrama hoopis muu kui põllumaa viljakus või karjamaa saagikus.

Mis siis defineerib kinnisvara väärtuse? Asukoht, asukoht ja veelkord asukoht, kõlab üks lihtne aabitsatõde, teaduslikumas keeles heuristik. Aga hea asukoht sõltub – millest? Siin võiks nüüd pikalt rääkida kaunist vaatest, lähedusest pargile, veekogule, linnasüdamele jne, kuid vastus on hoopiski lihtsam ja üllatav. Inimestele meeldib elada ja nad hindavad asukohti, kus elavad teised (nendesarnased) inimesed. Linnastumine on sotsiaalne fenomen, siin ei ole midagi pistmist vara tulupotentsiaaliga või üüritootlusega. Kindluse annavad teised inimesed ja väljakujunenud püsiv piirkondlik maine.

Teiseks oluliseks murranguks kinnisvaraturu tekkel oli lisaks linnastumisele ja tiheasustusele võõrfinantseerimise võimaldamine. Kinnisvara tagatisel antavad hüpoteeklaenud ja teisalt äriotstarbelise kinnisvara finantseerimine pangalaenudega määratlesid kinnisvara rahalise väärtuse. Kui külaühiskonnas liikus talu enamasti vanema poja kätte, harva suguvõsast välja, siis linnades oli vara hoopiski likviidsem. Ostmine-müümine sai tavaliseks ning tehingute rohkus võimaldas rääkida turust, turuhinnast, selle tõusust ja langusest. Nagu ikka, on tehingutes osalised inimesed oma emotsioonide, hoiakute ja erinevate väärtushinnangutega, seepärast ongi liikumised turul tsüklilised.

Kui inimene otsustab osta-müüa kinnisvara, suudab ta enamasti üsna hästi sõnastada, millist kodu ta vajab,– millises piirkonnas, millise suurusega, millise välimuse ja viimistlusega. Keerulisemaks muutub otsustamine, kui tuleb mängu hind ning eriti selle liikumine. Kas osta praegu või mõned kuud hiljem? Mis võiks juhtuda hinnaga paari aasta perspektiivis? Kas kunagi kodu müües teenin hinnavahelt kasumit või hoopis kaotan? Kas teen hea investeeringu?

Neile küsimustele ei ole üheseid, teaduslikult põhjendatud või arvutuslikult leitavaid vastuseid. Määramatuse vähendamiseks kasutavad inimesed otsuste tegemisel palju nn rusikareegleid ehk heuristikuid. Oma osa mängib ka isiksus, samuti meeleolu otsustamisperioodil. Kõige targemad ollakse aga mõistagi tagantjärele!

Otsuste tegemisel on hea teada, mis otsustamist mõjutab. Põhiteadmised enda kui isiksuse kohta, oma seniste kogemuste ja kinnisvaraalaste teadmiste kriitiline ja võimalikult erapooletu hindamine ning hinnakujundamise ja eriti kinnisvara turundamise nippide teadmine aitavad kuumavat pead jahutada ja teha võimalikult hea otsuse. Just nendel teemadel veedame päeva TÜ suveülikooli kursusel 13. augustil Tallinnas.

Ootan teid osalema avatud ja uudishimuliku meelega ning püüame koos mõned heuristikud selgemaks teha ja kinnisvarast kindlama teadmise ammutada eneste sisse vaadates.

Koolitus "Kas kinnisvara annab kindluse? Mõtlemis- ja otsustusvead kinnisvaratehingutes" 13. augustil Tartu Ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3, Tallinn). Loe lähemalt ja registreeru siin..