Kohtueelses vaidlusorganis kantud kulud tuleb hüvitada

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kui erimeelsusi omavatel isikutel ei õnnestu vaidlusküsimustes kokku leppida, ei pea alati pöörduma kohtu poole. Seadusandja on näinud ette mitmeid kohtueelseid vaidlusorganeid, kus pooltel on võimalik kohtumenetlusest kiiremini ja reeglina ka väiksemate kuludega saada vaidlus lahendatud. Nii on nt töösuhte raames tekkinud vaidluste lahendamiseks pooltel võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni ning tarbija õiguste rikkumise korral on tarbijal õigus pöörduda tarbijakaebuste komisjoni. Kohtueelse vaidlusorgani otsusega
mittenõustumisel võib aga menetlusosaline edasi pöörduda hagiavaldusega kohtusse. 

Mis saab kohtueelses vaidlusorganis kantud kuludest? 

On üldteada, et kohtumenetluses jäävad menetluskulud reeglina kaotaja kanda. Samas, üldjuhul ei sätesta kohtueelsete vaidlusorganite poole pöördumist ja nende tegevust sätestavad õigusaktid midagi kohtueelses vaidlusorganis kantud menetluskulude hüvitamise kohta. Nii pöördutaksegi nt töövaidluskomisjoni poole reeglina teadmises, et töövaidluskomisjoni kulud (sh osutatud õigusabi kulu) jäävad kummagi poole enda kanda. Selline seisukoht on siiski ekslik. Nimelt sätestab kohtumenetlust reguleeriva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 p 4, et menetluskuluks on ka seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, kui hagi on esitatud kuue kuu jooksul pärast kohtueelse menetluse lõppu.

See tähendab, et kui kohtueelse vaidlusorgani menetluse lõppedes jätkavad pooled vaidlust kohtus, võib menetlusosaline nõuda teiselt poolelt lisaks kohtus kantud menetluskuludele ka kohtueelses vaidlusorganis kantud kulude hüvitamist. Sellisele seisukohale asus hiljuti ka Riigikohus, sedastades otsuses 3-2-1-80-15, et töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulud hüvitatakse TsMS § 144 p 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega. Sealjuures ei takista töövaidluskomisjoni kulude hüvitamist see, kui kohtule ja töövaidluskomisjonile esitatud nõuded üheselt ei kattu. Samuti leidis Riigikohus, et töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamist ei välista see, kui töötaja töövaidluskomisjoni esitatud avaldusest loobus, kui loobumine oli tingitud tööandjast. 

Kohtueelse menetluse kulusid võib nõuda ka siis, kui vaidlus kohtus ei jätku 

Eeltoodust tulenevalt, kui pooled vaidlevad kohtueelses vaidlusorganis ning vaidlus jätkub hiljem kohtus, võib kohus kaotajalt välja mõista lisaks võitja kohtumenetluses kantud põhjendatud ja vajalikele kuludele ka võitja kohtueelse menetluse kulud. Samas kui pooled kohtueelse vaidlusorgani otsust aktsepteerivad ja vaidlusega edasi kohtu poole ei pöördu, ei välista see kohtueelse menetlusega seotud kulude hüvitamise nõudmist. Kui täidetud on kahju hüvitamise eeldused, võib kohtueelses vaidlusorganis menetluskulud kandnud isik esitada teise poole vastu kohtusse hagi menetluskulude kui kantud kahju hüvitamiseks.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll