23. märtsil KUKU raadio eetris olnud "Ilmaparandaja“ saates tutvustasid KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus kallasraja temaatikat. Jutuks olid kallasrajaga seotud õigused-kohustused, praktikas esinevad probleemid ja võimalikud lahendused. Raadiosaadet ning intervjuud KÕKi juristidega on võimalik KUKU raadio veebilehelt ka järelkuulata (intervjuu algab 28. minutil).
Kallasrada on kõigi avalike ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude ääres olev maariba, millel on igaühel õigus liikuda ja viibida, kalastada ning paadi või muu veesõidukiga randuda. Kallasraja laiuseks on üldjuhul 4 m, laevatatavatel veekogudel 10 m. Vastavalt asjaõigusseadusele ja looduskaitseseadusele on veekogude ääres kinnisvara omavad inimesed kohustatud tagama kallasrajal vaba läbipääsu. Praktikas tuleb aga sageli ette, et privaatsust ihkavad kinnistuomanikud ei pea oma kohustustest kinni, tõkestades kallasrajal liikumist kas aedade, kanalite-kraavide, kurjade koerte või muude vahenditega.
Probleemil on ka õiguslik pool. Nimelt ei ole kallasradade suhtes riigipoolset järelevalvet tegeval asutusel – Keskkonnainspektsioonil – kohustuste tagamiseks piisavalt vahendeid. Inspektsioon võib kinnistuomanikke küll ühel korral trahvida, samas ei taga ühekordne trahv rikkumise kõrvaldamist. Tõhusamaks vahendiks oleks sunniraha määramine, mida Keskkonnainspektsioon saab rikkumiste kõrvaldamise tagamiseks teha korduvalt. Hetkel menetlebki Riigikogu looduskaitseseaduse muudatuste eelnõud, mis annaks Keskkonnainspektsioonile vastava volituse. Seega on tulevikus loota, et heasoovlikel matkajatel on varasemast lihtsam veekogude ääres loodust nautida.
KÕKi juristid astuvad KUKU eetris üles korra kuus, "llmaparandaja“ saates, mis on eetris laupäeviti kell 14.
