KÜSIMUS: Mida teha, kui ajakirjandusväljaanne on avalikustanud minu andmed?
VASTUS:
Inimesel on alati õigus esitada vastuväide väljaandele, kui ta leiab, et tema isikuandmete avaldamine kahjustab tema õigusi ja vabadusi. Väljaanne peab lõpetama isikuandmete töötlemise, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et andmete avaldamine toimub mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles inimese huvid, õigused ja vabadused.
Esimene samm oma õiguste kaitsel on pöörduda väljaande poole ja esitada põhjendatud vastuväide ning milline on soovitud lahendus. (Õigus esitada vastuväiteid tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse lühendatud IKÜM artiklist 21). Vastuväitele tuleb väljaandel vastata ühe kuu jooksul. Kui väljaanne ei anna vastust ühe kuu jooksul või see ei ole rahuldav, on võimalus pöörduda kaebusega väljaande vastu Andmekaitse Inspektsiooni poole. Kaebusele tuleb lisada kirjavahetus väljaandega ja kaebus peab olema allkirjastatud, et inspektsioon saaks veenduda kaebaja isikusamasuses.
Inspektsioon kontrollib, kas isikuandmete avalikustamiseks on olemas õiguslik alus, sh seda, kas konkreetsel juhul kaalub sõnavabadus üle eraelupuutumatuse või mitte. Selleks pöördume selgituste saamiseks ka väljaande poole. Kui andmete avalikustamiseks õiguslikku alust ei ole, kohustab inspektsioon isikuandmete avalikustamine lõpetada.
Inspektsioonil ei ole pädevust välja mõista kahjuhüvitisi. Kui andmete avalikustamise järel on tekkinud kahju, saab kahju hüvitamise hagiga pöörduda maakohtusse.
Loe vastuse õiguslikku tausta:
Isikuandmete kaitse üldmääruse preambula punkt 4 selgitab, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Üldmääruses austatakse kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja hartas tunnustatud põhimõtetest, sh sõna- ja teabevabadusest.
Seetõttu on ka isikuandmete kaitse seaduse §-s 4 nähtud ette võimalus andmeid avaldada nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ei kahjusta isiku õigusi ülemääraselt.
Avalikku huvi saab eeldada teemade osas, mis aitavad kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas. Pelgalt avalikkuse uudishimu rahuldamine kellegi eraelu detailide osas ei ole aga käsitletav avaliku huvina.
Riigikohus on selgitanud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on siiski üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi [1].
Rõhutama peab, et isikuandmetega on tegu, kui selliste andmete alusel on võimalik konkreetset isikut tuvastada. Kui avalikustatud on andmed (nt selja tagant tehtud pilt), mille alusel tunneb inimene ise või tema lähikondne ta ära, kuid ülejäänud inimesed selliste andmete alusel kedagi konkreetset ära ei tunneks, siis ei ole tegemist isikuandmetega ning andmekaitse reeglid ei kohaldu.
[1] Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-152-09.
