auto koolitus
Pühapäev, 24. Juuni
 

Küsimused, mida investorid peaksid endalt küsima

Tarbijahinnaindeksi kasv tähendab, et sukasäärde kogutud raha kaotab iga aastaga ostujõudu. Parimat kaitset selle vastu pakub ettevõtlus, kuid see ei sobi kõigile. Võimalus on omada osa mõnest börsiettevõttest. Millega tuleb aktsiaostu korral arvestada?

Mida ettevõte teeb?

Üsna lihtne küsimus, kuid vastus ei pruugi olla see, mida esmapilgul arvatakse. Näiteks võiks laevafirma Tallink puhul eeldada, et ettevõtte põhitegevus on reisijate ja kaupade vedu. Tegelikkuses tuleb ettevõtte müügitulust üle 55 protsendi hoopis laevadel ja maismaal asuvatest restoranidest ning kauplustest. Vastava info leiab üsna lihtsalt ettevõtte majandusaasta või kvartaliaruannetest ja investoresitlustest.

Kas ettevõte suudab teenida raha?

Kasumlikkus ei näita veel seda, et ettevõte suudaks oma põhitegevusest raha teenida. Raamatupidamislik kasum võib tekkida ka vara ümberhindlusest. Raha teenimise võime on oluline näiteks võimalike dividendide maksmise seisukohast.

Lihtsustatult võiks investor välja arvutada vaba rahavoo, kasutades järgmist valemit: rahavoog äritegevusest miinus investeeringud. Sisuliselt tähendab see raha, mida ettevõte on võimeline teenima pärast kulusid, mis on tehtud ettevõtte käimas hoidmiseks ja arendamiseks.

Kui konservatiivne on ettevõtte bilanss?

Kiire kasvu finantseerimiseks kasvaval turul on laenukapital hea, sest tänu sellele suudab ettevõte kiiremini kasvada. Samas võib see juhul, kui asjad peaksid minema halvemuse poole, tähendada, et teenitud rahavoost ei suudeta enam tasuda laenumakseid. Lisaks laenukoormusele tasub välja arvutada ettevõtte raamatupidamislik väärtus. See näitab, kui palju oleks ettevõte väärt, kui see homme likvideeri­takse ja kõik varad maha müüakse.

Üks väärtusinvesteerimise tuntumaid õpetajaid Benjamin Graham on välja toonud, et ettevõtte raamatupidamislik väärtus aktsia kohta ehk P/B suhtarv peaks olema alla 1,2. See näitaja ei saa kindlasti olla ainus kriteerium, kuid annab hea ettekujutuse ettevõtte väärtusest.

Milline on ettevõtte konkurentsieelis?

Inglise keeles kasutatakse konkurentsi­eelise väljendamiseks sõna moat, mis tähendab vallikraavi. Keskaegsed valitsejad ehitasid oma kindluse ümber võimalikult suure vallikraavi, varustasid selle ümbruse kahuritega ja panid müüridele vibumehed, et teha kindluse valluta­mine vastase jaoks võimalikult raskeks.

Konkurentsieelised võivad olla, näiteks tugev bränd (Kaubamaja grupile kuuluv Selver), monopoolne, kuigi reguleeritud turupositsioon (Tallinna Vesi) või tugev disain (Apple) – kõik need võimaldavad küsida tarbijalt kõrgemat hinda. Konkurentsieelis võib aja jooksul kaduda, kuid ilma selleta ei tasu ettevõttesse investeerida.

Kes ettevõtet juhivad?

Kõrvaltvaatajal võib olla keeruline hinna­ta ettevõtte juhtkonda, kuid üsna hea pildi saab, kui lugeda juhatuse iga-aastast ülevaadet aktsionäridele. Jälgima peaks, kas juhatus suudab oma eesmärgid ellu viia ja kui mitte, siis kas ebaedu korral süüdistatakse väliseid tegureid või kas ettevõtte strateegiat muudetakse tihti.

Esimese kahe küsimuse vastused viitavad selgelt juhtkonna võimekusele täita püstitatud eesmärke. Taustainfot juhatuse kohta saab koguda kõige lihtsama internetiotsinguga. Võimalusel tasub külastada ettevõtte aktsionäride üldkoosolekut (kui oled aktsionär) või ettevõtte investoresitlusi. Nendel üritus­tel on huvilistel reeglina võimalus uurida, milline on juhtkonna nägemus ettevõtte tulevikust.

Milline on ettevõtte dividendipoliitika?

On hea meel, et järjest rohkem Tallinna börsil noteeritud ettevõtteid on selgelt välja öelnud oma dividendipoliitika. See pakub aktsionäridele läbipaistvust ja vähendab igakevadisi üllatusmomente. Mida arusaadavamalt see on kirja pandud, seda parem. Veelgi parem, kui dividendipoliitika järgi saab jooksvalt välja arvutada dividendi potentsiaalse suuruse. Mõned näited Tallinna börsi ettevõtete dividendipoliitikast:

  • vabast rahavoost 80 protsenti aktsionäridele (bruto)dividendideks;
  • kolmandik tavapärasest majandustegevuse puhaskasumist; vähemalt 25 protsenti aktsionäridele kuuluvast maksude-eelsest kasumist;
  • 50–70 protsenti aastakasumist.

Tähele tuleks panna, et kasvufaasis ettevõtted reinvesteerivad teenitud kapitali veelgi kiiremaks kasvamiseks ja suuremaid dividende maksavad küpsusfaasis olevad ettevõtted.

Kuidas koheldakse väikeinvestoreid?

Väikeinvestor on sageli suuromanike otsuste meelevallas ja tema võimalused ettevõtte arengus kaasa rääkida on piiratud. Leidub ettevõtteid, kelle ainus suhtlus väikeinvestoritega toimub kvartali- ja aastaaruannete kaudu ning aktsionäride üldkoosolekul. Õnneks osaleb enamik kodubörsi ettevõtteid hea meelega erinevatel väikeinvestoritele suunatud üritustel ja konverentsidel. See annab ühelt poolt võimaluse tutvustada oma ettevõtet, teisalt saada tagasisidet enda tegemiste kohta.

Siinkohal tuleb mängu ka eelnevalt kirja pandud dividendipoliitika: juhul kui dividendipoliitika sõltub tuumikinvestori otsusest, on väikeinvestor kehvemas olukorras kui siis, kui dividendid on konkreetselt seotud ettevõtte majandustulemustega.

Kust leida ettevõtte kohta informatsiooni?

Enne investeerimisotsuse tegemist on lausa kohustuslik lugeda ettevõtte majandusaasta aruannet, eriti selle auditeeritud versiooni, mis peaks tagama, et kogu oluline finantsinfo on kirja pandud korrektselt ja selle on üle kontrollinud audiitor. Lisaks tasub ise proovida ettevõtte ja tema konkurentide tooteid või teenuseid. See annab juba hea võrdlusbaasi ja pildi sellest, mida ettevõte teeb oma konkurentidest paremini.

Üsna hea ülevaate vastavast majandussektorist saab ka konkureerivate ettevõtete aruandeid lugedes. Eesti firmade kohta on need äriregistrist väikese tasu eest kättesaadavad. Juhul kui ettevõtte tegevusest puudub arusaam, ei ole antud ettevõte ilmselt hea koht, kuhu oma raha paigutada. Üsna palju infot leiab börsi kodulehelt SIIT.

Miks ma peaksin sinna investeerima?

Kõigi eelnevate küsimuste põhjal on vastus üsna lihtne. Näiteks, ettevõttel on head kasvuvõimalused, võimekas juhtkond, kindel konkurentsieelis, väikeinvestoreid koheldakse hästi, dividendipoliitika on paigas ja ettevõte kaupleb odavatel kordajatel.

Investeeringu väärtust hinnatakse peamiselt ettevõtte võimena teenida kasumit tulevikus. Tulevikku ei oska teadupärast keegi ette ennustada, kuid ajalugu on siiski näidanud, et see riimub üsna palju minevikuga. Seega peaks aktsiavalikul vaatama eelkõige neid kriteeriumeid, mis on edu toonud minevikus. Ühtegi garantiid see muidugi tulevikutootluse kohta ei anna.

Kuidas investeeringuid hoida?

LHV soovitus on hoida oma investeeringud igapäevastest arveldustest eraldi. Vajaliku lisakonto loomine on tasuta ja käib internetipangas paari hiireklõpsuga. Nii on hiljem lihtsam tulusid deklareerida, olgu siis kasutusel investeerimiskonto või tavasüsteem. Esimesel juhul saab tulumaksu maksmise lükata tulevikku ja teenitud kasumi uuesti teenima panna. Tavasüsteemi kasutades tuleb küll kasumilt maksta tulumaks pärast järgmise tuludeklaratsiooni esitamist, kuid investeeringuid eraldi kontol hoides on lihtsam omada ülevaadet investeeritud varast ja selle tootlusest.

Mida on vaja selleks, et omada aktsiaid?

Balti aktsiate omamiseks on vaja arvelduskontot ja EVK kontot mõnes börsiliik­mest pangas. Konto avamisel tasub kindlasti arvestada selle haldustasuga. LHV Pangas saab hoida Balti aktsiaid tasuta ja ka investeeringute hoidmiseks vajaliku konto avamise eest ei võeta teenustasu. Juhul kui pangakonto on LHV-s juba olemas, saab EVK konto avada internetipangas paari hiireklõpsuga, liikudes menüüs "Info ja seaded" jaotisesse "Lepingud" ja "EVK konto". 

tarkvara 4

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIn
  • Vapiano
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256241  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
81  Koolitust
22366  Artiklit
52748  Registreerunud kasutajat
36238  Nädalakirja tellijat
33386  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017