Merit Tarkvara
Kolmapäev, 18. Juuli
 

Lasterikka pere toetus ja elatis

Autor
Alan Biin
Advokaadibüroo Biin ja Biin, vandeadvokaat

Käesoleva aasta 1. juulil jõustus perehüvitiste seaduse muudatus, millega kehtestati lasterikka pere toetus. Seaduse § 3 lg 1 sätestab, et perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Paragrahv 15 sätestab põhimõtte, mille kohaselt peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.

Perehüvitiste seaduse § 16 lg 1 p 1 ja p 5 kehtestab muude peretoetuste hulgas igakuiselt makstavateks toetusteks lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse.

Seaduse § 17 lg 3 sätestab lapsetoetuse suuruseks 50 eurot pere esimese ja teise lapse kohta ning 100 eurot pere kolmanda lapse kohta. Paragrahv 21 lg 2 sätestab lasterikka pere toetuse kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot kuus.

Seega saab vähemalt 3 last kasvatav pere riigi käest igakuist toetust 500 eurot kuus:

   1. lapse lapsetoetus 50 eurot
+ 2. lapse lapsetoetus 50 eurot
+ 3. lapse lapsetoetus 100 eurot
+  lasterikka pere toetus 300 eurot.

Peretoetusi makstakse sellele isikule kellel on seaduse järgi selleks õigus ja kes on esitanud vastava taotluse. Lasterikka pere toetus (300 eurot) makstakse sellele vanemale kelle kontole makstakse lapsetoetused.

Lasterikka pere toetus on tekitanud küsimusi kuidas ja kellele seda makstakse olukorras kus 3 last on erinevate isadega ning kuidas mõjutab see elatise maksmise kohustust.

Perekonnaseaduse § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. See tähendab üldjuhul seda, et vanemad peavad võrdselt oma ühiseid lapsi ülal pidama s.o kumbki vanem peab katma 50% lapse ülalpidamiskuludest.

Kui isal on kohustus näiteks kahele lapsele elatist maksta ja emal on uue kaaslasega 3. laps ning talle makstakse ka lasterikka pere toetust, siis kas riigi poolt makstavad toetused mõjutavad esimese kahe lapse isa poolt makstava elatise suurust? Minu hinnangul mõjutab küll.

Oletame, et esimese kahe lapse isa peab maksma mõlemale lapsele elatist miinimumsuuruses ehk 235 eurot kummalegi lapsele kuus. Arvestades seda, et mõlemal vanemal on kohustus võrdselt lapsi ülal pidada, siis peaks laste vajaduste ja sellest tuleneva vanemate kohustuste väljaarvutamisel arvestama ka riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt makstavate toetustega.
Kaks esimest last saavad kumbki riigilt igakuiselt 50 eurot kuus.
Seega on iga lapse igakuine vajadus kaetud 50 euro ulatuses riigi poolt, mis vähendab kummagi vanema kohustust 25 euro võrra.
Seega peaks kumbki vanem maksma elatist 210 eurot kuus (235-25= 210).

Nüüd olukorras kus emal on ka 3. laps aga isa on teine kui kahel esimesel lapsel, siis riigi poolt makstav lasterikka pere toetus 300 eurot kuus tuleb arvesse võtta kõigi kolme lapse elatise suuruse väljaarvutamisel.

Lasterikka pere toetust ei maksta mitte kolmandale lapsele vaid kõikidele lastele, sest neid on peres palju. Eeldusel, et toetuse saaja ülalpidamisel on 3 last, siis tuleb saadud toetus jagada võrdselt kõikide laste vahel ehk igale lapsele langeb 100 eurot kuus lisaks lapsetoetusele.

Seega isa, kes peab elatist maksma kahele esimesele lapsele, saab arvestada sellega, et laste kulud on riigi poolt kantud 75 euro ulatuses lapse kohta kuus (pool lapsetoetusest 25 eurot + pool lasterikka pere toetusest 50 eurot kuus). Kui lapse vajadus oli minimaalse elatise suuruses ehk 235 eurot kuus, siis riik tasub sellest 75 eurot ja isa kohustuseks oleks tasuda 160 eurot (235-75=160) lapse kohta kuus.

Riigi poolt makstavate toetuste arvestamine sõltub olukorrast kus on palju muutujaid nagu laste vajaduste suurus ja vanemate võimalused. Seega kui on pooleli kohtuprotsess elatise suuruse määramisel, siis tasub selline taotlus riigi poolt makstavate toetuste arvestamise näol esitada, sest kohus neid automaatselt ise maha ei arva. Kui elatis on juba välja mõistetud, siis riigi poolt makstavaid toetusi elatise suuruse juures saab arvestada ainult juhul kui algatatakse uus protsess elatise suuruse määramiseks.

tarkvara 4

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Aktiver
  • KPMG
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256853  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
94  Koolitust
22175  Artiklit
52783  Registreerunud kasutajat
36228  Nädalakirja tellijat
33349  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017