Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse üle 200 tulekahju. Korstnapühkijate sõnul on just praegu õige aeg kütteseadmete puhastamiseks, sest nõgi ja tahm on vahetult kütteperioodi järel kergest eemaldatavad.  Eesti korstnapühkijate kontaktid on saadaval Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehel www.korsten.ee.

Päästeameti andmetel oli möödunud aastal 108 hooldamata küttekehast alguse saanud tulekahju, hooletust kütmisest sai alguse 117 põlengut. If Kindlustusele laekub aastas keskmiselt 200 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.

Eesti Korstnapühkijate Koja nõustaja-korstnapühkija-meister Leo Kalme sõnul on pühkimata korsten oluliselt suurem ohuallikas kui inimesed seda arvavad. "Siin on kaks olulist asja, esiteks tagab puhastatud korsten ja lõõrid säästlikuma kütmise. Teine ja kõige olulisem on turvalisus, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas, kuid paraku vaatavad paljud sellest ikka mööda ja tellivad korstnapühkija alles siis, kui tahm on juba korstnas süttinud ja tuletõrje kohal käinud,“ lisas Kalme.

Leo Kalme toob välja viis põhilist punkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:

1. Õige kütus – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud kütust ning mitte põletada ahjus prahti.
2. Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses kütust, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (4-5 halgu) korraga.
3. Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu 20-40 protsenti.
4. Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs, vaevu hingitseva tule puhul on küttekadu kuni 70 protsenti.
5. Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).

Kolm aastat kehtinud tuleohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda kutsetunnistust omav korstnapühkija. Kütteseadmest alguse saanud tulekahju järel ei nõua If Kindlustus korstnapühkija ametlikku akti, kuid korstnad ning küttekehad peavad olema hooldatud.

Kellel aga töövahendid ning oskused puuduvad, soovitab If Kindlustus korstnapühkimise teenus tellida Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee.