Regulaarse sissetuleku tekkimisel peaksid inimesel olema juba esmased finantsteadmised, kuidas oma rahaga kõige paremini ümber käia ja hoolitseda selle eest, et iga kuu lõpus jääks järele säästusid, mida kasvatada. Efektiivne rahahaldamine pole mitte ainult abiks ootamatute väljaminekutega toimetulekul, vaid ka suuremate unistuste realiseerimisel.
Kuluta vähem, kui teenid
Heaperemehelik suhe oma rahaga algab kulutuste terasemast jälgimisest. Mida suurem on elektroonilise arveldamise osakaal igapäevases elus, seda lihtsam on võtta kulutused vaatluse alla kuu lõpus. Isegi kui eelistad rohkem sularahaga ümber käia, siis siin aitab üsna lai valik tasulisi ja tasuta äppe, mille abil on lihtne väljaminekuid jooksvalt sisestada, kategoriseerida ja eelarveid koostada.
On üsna selge, et olulist kokkuhoidu ei saavuta sa siis, kui valid kinnomineku asemel koduse meelelahutuse, kingid sõbrale sünnipäevaks odavama raamatu või ostad piima tetrapaki asemel kilepakendis. Kaalukama tähendusega on väljaminekud, mida tuleb kuu jooksul tihemini ette ja mis lõpuks kuhjuvad arvestatavaks summaks. Näiteks saaks lõuna ajal väljas söömisele ja kütusele kuluvat raha oluliselt vähendada, kui võtta üle päeva lõunaeine kodust kaasa, kasutada igal teisel päeval ühistransporti või võimaluse korral jagada autosõitu kolleegiga.
Kui kaelas on lühiajalised laenud, siis esmajärjekorras peaks kokkuhoidude arvelt vähenema sõltuvus just neist. 20% intressimäär ei pruugi jooksva kuluna kõrge tunduda, kuid üldiselt alahinnatakse seda, kui raskeks koormaks võib kõrge kulukusega vahend muutuda.
Arvutamisel võib abiks olla "72 reegel", mida kasutatakse investeerimisel selleks, et hinnata, kui pikk peab olema periood kapitali kahekordistamiseks kindla tootluse juures. Numbrit 72 vastava perioodi intressimääraga jagades näeme, et kuuenda küsimuse puhul kahekordistub võlg 3,6 aastaga.
Ka pikaajaline kodulaen on koht, kus õnnestub oma väljaminekuid reguleerida, alustades turult erinevate pakkumiste küsimisega ja sobiva tagasimaksegraafiku määramisega. Nii näiteks kujuneks 50 000 euro laenamisel 2,5-protsendilise intressimäära juures intressikulu 30 aasta peale kokku veidi üle 21 000 euro, aga kui ajaperioodi vähendada 20 aasta peale, kerkiks igakuine tagasimakse 67,39 euro võrra 264,95 euroni ja kokkuhoid intressikulu pealt oleks ligikaudu 7500 eurot.
Kuldse valemi teine pool
Kui elu pole piiritletud enam palgapäevadega ja kuu lõpus hakkab kontole raha üle jääma, tuleks leida efektiivne viis, kuidas kapitali tulevikku transportida.
Siinkohal on tihtilugu raske hoomata seda, kuidas inflatsioon pika aja peale meie raha väärtust sööb. Igapäevaste kulutuste tõusu aitab jooksvalt neutraliseerida palgatõus, kuid samamoodi oleks vaja vahendit, mis aitaks säilitada meie säästude ostujõudu.
Oletame, et inflatsioon jääb tulevikus püsima 2% peale, nagu Euroopa Keskpanga mandaat kogu eurotsoonile ette näeb. Kas teadsid, et sellise hinnatõusu juures kahekordistuvad kaupade ja teenuste hinnad 35 aastaga? Nõnda kauge horisondiga rahakogumine on nagu liiva transportimine sõelaga – pidevalt tuleb juurde kühveldada, et sama kogusega sihtkohta jõuda.
Teisisõnu peaksime säästusid 35 aasta peale 100% suurendama, et osta kaupasid ja teenuseid pelgalt samas mahus kui praegusel ajahetkel.
Investeerimine ei loo mitte ainult võimalust raha väärtust aja jooksul säilitada, vaid unistada saab märksa suuremalt. Seda eesmärki oled pannud oma raha teenima ka kohustuslikus kogumispensionis, kus keskmise palga korral (2016. aasta teises kvartalis 1163 eurot) läheb iga kuu sinu pensionikontole 69 eurot, mida näiteks LHV populaarseim pensionifond L on alates asutamisest (2002. aastal) kasvatanud keskmiselt 6,6% aastas ehk üle kahe korra enam selle perioodi keskmisest inflatsioonist.
Arvamus vs tegelikkus
Iseseisev rahakasvatamine võib olla põnev ja tulus ettevõtmine, kuid suurima ohuna kipub teel seisma risk, et me hindame oma võimeid üle, eriti juhtudel, kui tegelik pädevus on madal. Aeg-ajalt küsin seminaridel publikult, kui paljud neist arvavad, et nende autojuhtimisoskus on üle keskmise, või kui paljud neist peavad end keskmisest paremaks suhtlejaks.
Üldiselt jätavad vähesed käe tõstmata. Teoorias pole välistatud, et saali satub valim, kus kõik inimesed hiilgavad antud valdkondades ühiskonna keskmisest kõrgemate oskustega, kuid tõenäolisem on see, et paljud ülehindavad oma pädevust.
Kõrge enesehinnang ja optimism on olulised selleks, et me ei jääks elus paigale tammuma ja rühiksime aina suuremate sihtideni, isegi kui aeg-ajalt tuleb ette tagasilööke. Investeerimisel on aga vastupidi – kasuks tuleb alandlikkus ja kannatlikkus. Liigse enesekindluse juures kasvab risk tekitada oma portfellile kahju, millest toibumine võib olla keeruline.
Ettevõtete ostmine kellegi soovitusel ja lähtumine ähmasest teadmisest, et ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud 10% tootlust aastas, võib kergesti lõppeda pettumusega, kui ei teata, et kõrgema teenimisvõimaluste juures avab üksikaktsia soetamine ka suurema kukkumise potentsiaali võrreldes sellega, kui hajutada raha fondide kaudu kümnete või sadade ettevõtete vahel.
Samuti tuleb kasuks teadmine, mida on madalad intressimäärad teinud võlakirjade kui portfelli olulise komponendiga ja kuidas liiguvad hinnad, kui keskpangad peaksid rahakraane koomale tõmbama.
Säästude kauakestev kasvatamine finantsiliselt kindlustatud tuleviku nimel nõuab nii ajaressurssi kui ka teadmisi. Küsimuste küsimine ja abipalumine pole investeerimisel häbiasi, sh vara usaldamine fondijuhtidele, kes oskavad oma pikaajalisele kogemusele ja teadmistele tuginedes üles leida atraktiivseid instrumente, millesse kapitali paigutada, ja riske sobiva varade allokatsiooniga vähendada. Ka siin on LHV juba pikka aega olnud oma klientidele abiks, kasvatades vabatahtliku kolmanda samba pensionifondi, LHV Täiendava Pensionifondi vara 2001. aasta augustist alates 148% ning jättes inimeste otsuseks vaid selle, millal ja kui palju nad soovivad oma vaba raha vanaduspõlve elustandardi tõstmise nimel investeerida.
———————————————————————————————-
Testi finantskirjaoskust: Oma raha peremees
Järgneva väikese testiga on sul võimalik välja selgitada, kui hea peremees sa oma rahale oled. Küsimused eeldavad baastarkust ja vastamine peaks olema suhteliselt lihtne. Tegemist pole juhuslike küsimustega, vaid need tuginevad uuringule, millega FINRA (Financial Industry Regulatory Authority) on ameeriklasi juba aastaid proovile pannud.
Rahule võiksid jääda siis, kui vastasid kõik õigesti, ühe vastusega eksimise võib andeks anda ning kahega möödapanek näitab pigem madalat finantskirjaoskust. Võrdluseks olgu siinkohal toodud, et Ühendriikides vastatakse keskmiselt õigesti 3,16 küsimusele ehk teisisõnu jäädakse jänni umbes pooltega, kuid mõistagi ei saa ennast sellega lohutama jääda.
Võtke endale umbes 3-5 minutit aega ja vastake meie koostatud küsimustele valides ühe vastuse. Kui kõik küsimused vastatud, vajutage nuppu "valmis" ja teile kuvatakse testi tulemus. Rohelisega on õiged vastused ja punasega valed vastused (kui peaksite valesti vastama).
KÜSIMUSED:
