MTU
Pühapäev, 22. Aprill
 

Omakäeline versus e-allkiri

Autor
Katrin Sarap
NJORD Advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat
Autor
Liisi Jürgen
NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaat

Inimestevahelises kommunikatsioonis on märgid juba aastatuhandeid omanud olulist rolli. Esimesed isikustatud märgid omasid esmast tähendust omandi märgistamisel. Käsitöö ja kaubanduse arenedes tekkis vajadus eristada oma tooteid teistest tootjatest ning käsitöölised hakkasid oma töökoja kaupa märgistama, et eristada enda toodangut teiste omast. Samuti tekkis edastamisele kuuluvate kirjalike teadete kinnituse vajadus, et siduda konkreetne tahteavaldus konkreetse saatjaga. Näiteks pitsersõrmustega kinnitatud kirja võiks lugeda allkirjastatud tahteavalduse eelkäijaks.

Elektrooniliste teadete, eelkõige e-kirjade levikuga, tekkis praktiline vajadus siduda konkreetne teade konkreetse saatjaga. Möönda tuleb, et e-kirja lõppu trükitud nime tuleb samuti käsitleda elektroonilise allkirjana, kuna elektroonilised andmed on elektrooniliselt seotud konkreetse isikuga. E-post on suurepärane teadete vahetamise süsteem, kuna tegu on kiire, odava ning kättesaadava teenusega. Samas ei ole e-kiri reeglina turvaline. Puudub indikaator, mis suudaks turvaliselt ning üheselt identifitseerida e-kirja saatjat. E-allkiri peab tagama, et kolmandad isikud saaksid teada, kes on tahteavalduse allkirjastaja. Kui e-allkiri on antud kvalifitseeritud sertifikaadiga, siis on seadusandja tahe, et nimetatud allkiri oleks igal juhul õiguslikult samasuguse tähendusega nagu käsikirjaline allkiri, kui tehingu olemusest ei tulene muid tingimusi.

Elektroonilise allkirjastamise seaduse vajadus ja e-ID

E-allkirja näol oleks tegemist lihtsalt ühe e-lahendusega, kui seadusandja ei oleks loonud õiguslikku keskkonda. Poliitiline tahe väljendub vastavasisulises õigusaktis, mis sätestab, millistele tingimustele vastav e-allkiri on aktsepteeritav elektroonilise vormi kinnitusena. Siinjuures on mõistlik märkida, et õigusaktis ei reguleerita detailse täpsusega e-allkirja tehnilisi küsimusi, mis seoses tehnoloogia ülikiire arenguga oleksid vananenud juba enne jõustumist. eIDAS määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) toetab tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet. See tähendab, et iga tehnoloogiline lahendus võib olla võrdne omakäelise allkirjaga, kui ta vastab seadusandja tahtele, milline üks elektroonilist vormi kinnitav allkiri olema peab.

E-allkirjastamise põhieesmärk on tagada, et kolmandad isikud teaksid kindlalt, kes on tahteavalduse tegija. Seega on vaja e-ID-d, mis võimaldab tuvastada allkirjastaja isikut. Täiustatud e-allkiri peab olema seotud ainuüksi allkirja andjaga ning allkirja abil peab olema võimalk allkirja andja tuvastada. Praktikas ei tähenda see aga kaljukindlalt, et e-allkiri on antud selle isiku poolt, keda vastavalt allkirja andmetele võib allkirja andjaks pidada. Kui isikule saab teatavaks, et tema e-ID ja allkirjastamise vahendeid on kolmandate isikute poolt väärkasutatud, siis tuleb sellele viivitamatult reageerida. Mida kiiremini asjakohaseid asutusi või võimalikku tehingupooli teavitatakse, seda suurem on võimalus, et politsei uurimine saab olema edukas ning tühine tehing ka tegelikult tühistatakse.

Millist õiguslikku tähendust omavad alternatiivsed elektroonilise allkirjastamise viisid?

E-allkirjade kasutamisel on tehingupooltel oluline selgeks teha, mis vorminõuded tehingule kehtivad ning milline on konkreetne e-allkirja tase ning millistes autentimise protsessides ja tehingutes on vastava e-allkirja kasutamine õiguslikult ja tehniliselt võimalik. Eestis loetakse  omakäelise allkirjaga võrdseks meile tuntud digiallkirja ja mobiili-ID vahendusel antud allkirju. Samas on kasutusel ka muud allkirja andmise vahendid. Sertifitseerimiskeskus on oma kodulehel viidanud, et Smart-ID-l on kvalifitseeritud sertifikaat, samas puuduvad viited  kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi kohta. Nii kaua, kui vahend ei ole samuti kvalifitseeritud, ei saa rääkida omakäelise allkirjaga võrdsest e-lahendusest.

Selgitamist vajab, et ekraanile joonistatav e-allkiri ei ole kuidagi võrdsustatud omakäelise allkirjaga ja seda ei saa võrdsustada kirjaliku vormiga. Pliiatsiga ekraanile joonistatav allkiri võib olla kohane teatud toimingute tegemisel (saadetiste vastuvõtmisel), kus on vaja isik seostada konkreetse (elektroonilise) dokumendiga, millele ei kohaldu omakäelise allkirjaga võrdset elektroonilise allkirja nõuet. Pooled peavad siiski arvestama, et vajalikuks võib osutuda täiendav tõendamine ehk et ainsa tõendina ei pruugi piisata väljaprinditud või elektroonilise allkirja pildi esitamisest.

  • Autorid: Katrin Sarap, NJORD Advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat,
  • Liisi Jürgen, NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaat
  • Allikas: NJORD Advokaadibüroo OÜ
Seotud märksõnad: mobiil-id, e-kiri, e-allkiri
Rahavoogude koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
Konsolideerimine
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
« Aprill 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 168
Riigipühad: 01.04

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Leinonen pearaamatupidaja
  • Trendsetter
  • Maksuamet
  • Maksuskoop
 

Merit iPhone

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
254820  Foorumi postitust
350  E-poe toodet
72  Koolitust
22226  Artiklit
52640  Registreerunud kasutajat
36248  Nädalakirja tellijat
33440  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017