Riigikogu kiitis heaks kinnisasjade võõrandamist lihtsustava seaduse

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Riigikogu kiitis kolmapäeval, 6. juunil 2018. a heaks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse, mis soodustab maaomanikuga maa omandamises kokkuleppele jõudmist ja kiirendab seeläbi avalikes huvides rajatise, näiteks Rail Balticu, riigipiiri või maantee valmimist.

Valitsuse algatatud seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu kaheksa riigikogu liiget.

Kinnisasja omandamisel pakutakse omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ning hüvitisest varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Lisanduvad täiendavad hüvitised: kokkuleppe saavutamisel lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, mis ei saa olla väiksem kui 0,8-kordne ega suurem kui 50-kordne eelmise aasta keskmine brutopalk, teatas riigikogu pressiteenistus.

Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, siis on eluaseme kaotuse eest ette nähtud täiendav hüvitis, et korvata kaasnev emotsionaalne kahju. See hüvitis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.

Kui maatükist on vaja teha väga väike lõige, siis pakutakse maaomanikule kiirmenetlust. Selle käigus hindamist läbi ei viida. Tasu on sellisel juhul fikseeritud ja see on 0,3-kordne keskmine brutokuupalk, mis on praegu 355 eurot, millele lisandub motivatsioonitasu.

Maaomanikule saab pakkuda ka alternatiive. Kinnisasja müümise asemel saab selle vahetada sarnase kinnisasja vastu või muuta kinnisasja piire. Ümberkruntimine aitab kaasa maaomanikega kokkulepete saavutamisele, mis omakorda lubab vältida sundvõõrandamist. Maakorraldusega kaasneva maa väärtuste vahe hüvitavad osalised.

Kui kinnisasja omanikuga kokkulepet ei saavutata, teeb valdkonna eest vastutav minister või kohaliku omavalitsuse üksus sundvõõrandamise otsuse. Lähtutakse eelnevas menetluses välja selgitatud tasust.

"Kui seni oli valikus vaid väljaost turuhinnaga vabatahtlikult või sundkorras, siis seaduse jõustumise järel on võimalik maaomanikele pakkuda erinevaid lisavõimalusi kinnisasja võõrandamiseks. Näiteks saab tulevikus müümise asemel vahetada kinnisasja võrdväärse vastu kusagil läheduses või kasutada ümberkruntimist," sõnas riigikogu keskfraktsiooni liige Erki Savisaar erakonna pressiesindaja vahendusel. Savisaar lisas, et viimane peaks enim huvi pakkuma põllupidajatele ja metsamajandajatele, kes tihti ei ole rahalisest kompensatsioonist huvitatud.

"Kui riik vajab kinnistust vaid väga väikest lõiku, mille turuväärtus on marginaalne, siis pakutakse maaomanikele edaspidi kiirmenetlust. Kinnistu hindamist läbi ei viida ning tasu on seotud eelmise aasta keskmise palgaga," sõnas Savisaar, lisades, et näiteks käesoleval aastal on sellise kiirmenetluse pakkumine 1303 eurot. Sisuliselt saavad inimesed kiirmenetluse käigus turuhinnast oluliselt suurema kompensatsiooni.

"Ma loodan väga, et need lisandunud võimalused muudavad valduse üleandmise senisest mõistlikumaks ja inimsõbralikumaks, suurendades sellega ühiskonna turvatunnet ja ühtsust," sõnas ta..

Seadus asendab kehtiva kinnisasja sundvõõrandamise seaduse.

Allikas:  BNS

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll