Suhkruga magustatud jookide tarbimisel on ülekaalulisuse ja rasvumisega leitud tugevam seos kui ühelgi teisel toidul või joogil. Seega suurendab nende liigtarvitamine kehakaalu, tekitab sõltuvust, tõstab krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.
Suhkruga magustatud joogid on kõik mittealkohoolsed joogid, kuhu on toote magustamiseks lisatud suhkruid või selle asendajaid. Kusjuures suhkruga magustatud jookide hulka kuuluvad ka magustatud piim ja selle alternatiivid, tee- ja kohvijoogid, energiajoogid, spordijoogid, magustatud vesi, mahlajoogid jms. Üldjuhul kasutatakse toodetes glükoosi-fruktoosisiirupit või sahharoosi, aga ka näiteks suhkruasendajaid, maisisiirupit, pruuni suhkrut, dekstroosi, mett, invertsuhkrut, suhkrusiirupit või roosuhkrut.
Sajaprotsendilist naturaalset mahla või joogipiima ei loeta magustatud jookide hulka – ehkki ka neis leidub suhkruid. Kuna naturaalsed piima- või puuviljasuhkrud on tootes koos vitamiinide ja kiudainetega, siis imenduvad need organismi pikema aja jooksul. Täiskõhutunne kestab seega kauem ja veresuhkru tasemes ei toimu suuri muutusi.
Eestlased tarbivad liiga palju suhkrut
2015. aastal müüdi Eestis 124 liitrit suhkruga magustatud jooki elaniku kohta ning müüginumbrid on kasvanud iga aasta. Võrdluseks võib tuua Belgia, kus sama näitaja on 109 liitrit elaniku kohta.
Lõuna-Taani Ülikooli magistrant võrdles kolmes Eesti e-poes jookide suhkrusisaldust. Uuringus oli kokku 88 suhkruga magustatud jooki, mis ei sisaldanud suhkruasendajaid. Selgus, et 92% toodetest on suhkrusisaldus üle 6 grammi 100 milliliitri kohta ehk rohkem kui 4 suhkrukuubikut ühe klaasi kohta.
Värske Eesti toitumisuuringu andmetel on 10–17-aastastel lastel, kes tarbivad magustatud jooke, keskmine ööpäevane toiduenergia hulk 365 kcal võrra suurem kui mittetarbijatel ning lapsed joovad ühe korraga keskmiselt ära 439 ml magustatud jooki.
Uuringud on näidanud, et suhkruga magustatud joogid mõjutavad ülekaalulisust rohkem kui teiste toitude ja jookide tarbimine. Sealjuures enam kui pooled Eesti täiskasvanud elanikest ning üks kolmest lapsest on ülekaaluline või rasvunud.
Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal Eestis aastatel 2004-2014
Magustatud jooke juues ei taju inimene, kui palju kaloreid toode tegelikult sisaldab ja keha ei arvesta nende tarbimist toidukorrana. Sellest tekib vajadus süüa ja rohkem kaloreid tarbida – tagajärjeks ongi kehakaalu kasv.
Lihtsasti tuleb ka sõltuvus, sest suhkur soodustab dopamiini vabanemist ning see tekitab rahuldustunnet ja ergutab rohkem tarbima. Kuna laste tarbimisharjumused hakkavad kujunema juba varases lapsepõlves, on just nemad kõige haavatavamad.
Selliste jookide regulaarne tarbimine võib tekitada kroonilisi ainevahetushaigusi nagu ainevahetussündroom ja II tüüpi diabeet. Lisaks soodustavad ülekaalulisus ja rasvumine südame-veresoonkonna haigusi (insult, infarkt) ja teatavate vähitüüpide teket. Samuti on soodustatud uneapnoe, astma, raseduse komplikatsioonide, menstruaaltsükli häirete, stressi ja depressiooni teke.
Suhkru tarbimise vähendamiseks on vaja erinevaid lahendusi
Magustatud jookide tarbimist mõjutavad nende reklaam, hind, kättesaadavus kodus, koolis ja lasteaias, lastevanemate eeskuju lastele ning teadmised nende mõjust tervisele. Seega parima tulemuse saavutamiseks on vaja tegeleda kõige sellega süsteemselt.
Toote hind mõjutab lapsi, kuna neil ei ole maitse-eelistused veel välja kujunenud ning sellest tulenevalt võivad nad olla hinnatundlikumad kui täiskasvanud. Samuti on leitud, et lapsi on lihtsam reklaamiga mõjutada, kuna nad ei ole täielikult teadlikud turunduse veenvast mõjust ning kipuvad reklaame pidama tõesteks, täpseteks ja erapooletuteks.
Lisaks lastele on hinnatundlikud ka majanduslikult nõrgemas olukorras elanikud. Selleks, et maksu kehtestamine neid negatiivselt ei mõjutaks, soovitab WHO selle kehtestada toodetele, millel on olemas alternatiivid. Näiteks suhkruga magustatud joogi alternatiiv on vesi, mis ei kuuluks maksu alla.
Maailma Terviseorganisatsiooni ja Eesti toitumissoovituste kohaselt peaks päevane lisatud suhkrute tarbimine moodustama alla 10% toidust saadavast energiahulgast. Soovituslikult isegi alla 5%, et see omaks positiivset mõju tervisele. Seega on päevane maksimaalne maiustuste kogus sõltuvalt vanusest lastel 2–4 portsjonit – see on umbes 15–35 grammi ehk 5–10 suhkrukuubikut päevas. Juba ühes pooleliitrises limonaadis võib aga olla rohkem kui 50 grammi suhkrut ehk umbes 15 suhkrukuubikut.
Eesti toitumisuuringu kohaselt tarbivad 93% noorematest lastest, 86% teismelistest poistest ja 88–72% teismelistest tüdrukutest ning 70% noorematest täiskasvanutest päevas toitumissoovitustest rohkem magusat.
