Eestis esineb sissetulekutest tulenevat ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaadavuses, mille tõttu võib osa inimesi vajalikust ja õigeaegsest abist ilma jääda, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust "Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti Terviseuuringu 2014 andmetel."
Uuringust selgus, et inimese sissetulek mõjutab oluliselt tema juurdepääsu tervishoiuteenustele ja ravimitele, seda nii inimeste endi hinnangul kui haigekassa andmetele tuginedes. Madalama sissetulekuga inimesed hindasid tervishoiuteenuseid vähem kättesaadavaks kui kõrgema sissetulekuga inimesed, kes omakorda leidsid, et abi jääb sageli kättesaamatuks pikkade ravijärjekordade tõttu. Maapiirkondades elavad inimesed tõid takistusena juurdepääsul tervishoiuteenustele välja ka transpordiprobleemid.
"Teenuste puhul, kus inimeste omaosalus puudub või on väike, nagu haiglaravi või erakorraline abi, sissetulekutega seotud ebavõrdsus puudub. Samas nende teenuste puhul, kus inimeste omaosalus on suur, tekib ebavõrdsus teenuse kasutamises," ütles Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk. "Eestis on selline teenus näiteks hambaravi, mis jääb suure omaosaluse tõttu paljudele inimestele kättesaamatuks. Inimeste jaoks vältimatult vajaliku abi puhul, nagu on ravimid eelkõige näiteks pensionäride jaoks, on aga ka risk sattuda vaesusesse."
Analüüsi tulemused näitasid, et kõrgema sissetulekuga inimesed kulutavad enam ravimitele ja kasutavad enam päevaravi, perearsti, füsioterapeudi, eriarsti ja hambaravi teenuseid. Sissetulekust ei sõltu kiirabi, haiglaravi ja psühhiaatri või psühholoogi teenuste kasutamine. Kõige enam sõltuvad sissetulekust päevaravi, hambaravi, füsioterapeudi ja eriarsti teenuste kasutamine. Perearstiabi ja ravimite kasutamise seos sissetulekuga on oluliselt väiksem.
Uuringust selgub, et sissetulekust tingitud ebavõrdsust saab vähendada, vähendades inimeste omaosaluskoormust ja lühendades ravijärjekordi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski eestvedamisel on riik selleks viimase paari aasta jooksul ka otsustavaid samme astunud.
"Õigus oma tervise kaitsele on üks inimese põhiõigustest, seetõttu peab kõigile inimestele olema tagatud võrdne ligipääs just neile vajalikule abile, sõltumata nende majanduslikest võimalustest või sotsiaalsest staatusest," ütles minister Jevgeni Ossinovski. "Eelmisel aastal jõustunud täiskasvanute hambaravihüvitis ja täiendav ravimihüvitis on aidanud oluliselt parandada inimeste juurdepääsu hambaravile ja ravimitele. Lisaks suuname viie aasta jooksul tervishoidu täiendavalt üle 300 miljoni euro, mis lühendab ravijärjekordi ja parandab ravi kättesaadavust. Siiski need on vaid esimesed sammud kõigile inimestele vajalike terviseteenuste võimaldamisel."
Analüüsi tegi sotsiaalministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuivõrd inimeste ja leibkondade sissetulek mõjutab nende juurdepääsu tervishoiuteenustele ja ravimitele. Raportis kasutatakse andmeallikana Eesti terviseuuringu 2014 küsitlusandmeid, millele on juurde seotud Eesti haigekassa ning maksu- ja tolliameti registriandmetest informatsioon tervishoiuteenuste kasutamise ja leibkonda kuuluvate inimeste sissetulekute kohta. Terviseuuringu küsitluse puhul on tegemist inimeste subjektiivsete hinnangutega arstiabi, hambaraviteenuste, vaimse tervise teenuste ja ravimite kättesaadavuse kohta.
Taust
- 2016. aastal oli inimeste omaosalus tervishoiu kogukuludest 23%. 2010. aastal oli see näitaja 22%.
- Viimastel aastatel on omaosalus Eestis mõnevõrra suurenenud ning on jõudmas rahvastiku tervise arengukavas eesmärgina seatud maksimaalse 25% piirini.
- WHO hinnangul tuleb hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15% tervishoiu kogukuludest, et välistada olukorda, kus see põhjustab inimestele suurt rahalist koormust või on piiranguks, mille tõttu inimene ei saa vajaminevat abi.
- WHO analüüsi andmeil on 4.4% Eesti leibkondadest suurte tervishoiukulude tõttu risk sattuda majandusraskustesse.
