aastaaruanne 2017
Laupäev, 16. Detsember
 

Vead, mida inimesed pensionile jäädes teevad

Viimase aja uudised panevad nii mõnegi inimese oma tulevikupenisoni peale mõtlema. Kui suur see saab olema? Kas sellest piisab? Millised saavad olema elamiskulud ja maksud? Laenukool ei saa ennustada, milline saab olema sinu pension. Küll aga saame nimetada vigu, mida pärast karjääri lõpetamist vältida. Lugege hoolega, sest kuigi inimene õpib kogu elu, muutuvad õppetunnid teatud vanusest kulukaks. Eriti pensionieas, kus reeglina raha teenimisega enam aktiivselt ei tegeleta.

Veel samal teemal

1. Ei tee oma elukorralduses muudatusi

Pensionile jäädes tuleks hinnata oma senist elatustaset ning mõelda, mida peaks ja saaks muuta. Alustada tuleks eluasemest. Isegi, kui eluasemelaen on tasutud, siis pärast laste kodust lahkumist võib see ühe-kahe inimese jaoks suureks jääda. Eriti kriitiliselt peaksid oma olukorda hindama majaomanikud. Majas elamisel on palju plusse, kuid eramu vajab ka palju tööd. Siinkohal tasuks läbi mõelda, et kas vanuse kasvades jagub jõudu, abikäsi ja raha maja ülalpidamiseks. Vahest oleks mõttekam kolida hoopis kuhugi väiksemasse kohta ning ülejäänud raha kasutada muul otstarbel? Üle tuleks vaadata ka oma senised tarbimisharjumused. Tööturult lahkumisega võib nii mõnigi kulurida tarbetuks osutuda. Võimalik ka, et vanemas eas vajad hoopis teistsuguseid tooteid ja teenuseid.

2. Minnakse kohe säästude kallale

Pensionile jäämine võib luua eksliku arvamuse, et edasine elu on nüüd stabiilne ja sündmustevaene. Suuremad laenud peaksid selleks ajaks tasutud olema, pole enam tööd, mida kaotada ning arvele tiksub regulaarselt kindel summa. Tegemist on siiski unistusega, sest pensionile jäämisega elu seisma ei jää, mis tähendab, et ootamatuid väljaminekuid võib ikka ette tulla. Kuitahes suuri või väikeseid kulutusi, olgu need siis seotud kodu, tervise, lähedase või mõne mu sinu elukorraldusest tuleneva valdkonnaga, teatud summa tasub alati varuks hoida.

3. Ei vaadata üle oma investeerimisportfelli

Investeerimisega on ikka nii, et mõni projekt annab kohe tulemusi, mõni kukub kohe läbi, mõni jääb pikemaks ajaks paigale, omasoodu kasumit või kahjumit teenima. Viimane on iseloomulik väikeinvestoritele. Need on siis tavalised inimesed, kes on end teemaga kurssi viinud ning osa säästudest mõnda firmasse või mitmesse paigutanud ning jätkanud oma igapäeva töö tegemist. Pensionile jäädes aga nii mõnigi ei arvesta, et tema positsioon ühiskonnas ja finantspotentsiaal on oluliselt muutunud. Kuna hilisemas eas pole töökoha leidmine ja lisaraha teenimine kahjuks enam nii lihtne, siis soovitame oma investeerimisstrateegia ümber teha. Kui see seni on olnud agressiivne, siis vali rahulikum tempo. Vahest tasuks mõnest kohast raha välja võtta? Kas on osakuid, mida sooviksid hoopis pärandada?

4. Ei olda kursis toetuste ja maksudega

Kuna pension pole enamiku meie elu kestel aktuaalne, siis ei kiputa sellest mõtlema ka pensioniea lähenedes või juba pensionil olles. Ükskõik, kui vana sa praegu oled, soovitame tutvuda praeguse pensionisüsteemiga ning panna paika üldine plaan, millal ja kuidas soovid tööturult lahkuda. Sõltuvalt pensioniliigist, on sul omad soodustused ja piirangud, eriti, kui soovid pensionil olles ikkagi tagasi tööle minna. Erilist tähelepanu tasub pöörata ka tulumaksule ja selle piirmäärale.

5. Ei olda kursis erinevate petuskeemidega

Pensionile jäämisega aeglustub igapäevane elutempo. Paratamatult hakatakse tarbima teisi infokanaleid või väheneb info pealevool hoopiski, sest vahelduseks sooviks ringi liikuda ja teha asju, mida töö ajal teha ei saanud. Nii või teisiti ei pruugi pensionär enam tahta või olla võimeline hoidma end kursis kõige toimuvaga. Seetõttu pole vanemad inimesed tihti teadlikud viimase aja petuskeemidest. Eriti haavatavad on need, kes on ühiskonnast eemale tõmbunud ning elavad omaette.

6. Abistatakse liialt oma täiskasvanud lapsi või sugulasi

Oma lapsi, sugulasi või sõpru tuleb ikka hädas aidata, kuid piir tuleks tõmmata hädaolukorra ja mugavuse vahele. Me ei väida, et pensionile jäädes lukusta oma uks vältimaks raha kulutamist võõrastele muredele, kuid soovitame abi pakkudes jääda mõistlikkuse piiridesse. Kui sinu täisealine järeltulija või sugulane on sinust liiga kauaks sõltuma jäänud, aita tal leida võimalusi iseseisva elu alustamiseks või anna lihtsalt üks sõbralik müks õigele teele suunamiseks.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Ostud internetis, et must reede ei tooks musta meeleolu 28.11.2017

    Ookeani tagant on ka Eesti novembrisse jõudnud ostuhullus nimega must reede (ingl k Black Friday), mil kaupmehed pakuvad ja tarbijad jahivad pööraseid allahindlusi. Eestlased otsivad superpakkumisi peamiselt e-poodidest, kuid saavad nii osa ka ohtudest, mis mustal reedel varitsevad. ...
    Loe edasi..

  • Erakliendi e-teenuste konto loomine 28.11.2017

    E-maksuameti/e-tolli teenuste kasutamiseks tuleb maksu- ja tolliametiga sõlmida e-maksuameti/e-tolli kasutamise leping. Lepingu sõlmimisega saab eraklient endale e-maksuameti/e-tolli konto ning juurdepääsu Maksu- ja Tolliameti e-teenustele. Eraklient (füüsiline is ...
    Loe edasi..

  • Kolmandik Eesti elanikest ei ole oma pärijaid selgeks teinud 08.11.2017

    Kolmandik eestimaalasi ei tea või ei ole mõelnud sellele, kes on nende pärijateks, ning iga viies elanik ei ole teadlik, et lisaks varale päritakse ka võlad, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse poolt esmakordselt läbi viidud pärimisteemalisest uuringust. ...
    Loe edasi..

  • Kolm müüti viipemaksetest 07.11.2017

    Eestis on üle 300 000 inimese, kes saavad oma igapäevatoimingutelt mõnusalt aega kokku hoida. Need on inimesed, kellel juba on viipekaart. Ometi on väga palju ka neid, kes viipekaarte endiselt pelgavad. --related-- Viipemaksete abil on kuni 25euroste ostude sooritamine kiire ...
    Loe edasi..

  • Kuidas tulla toime häiriva müraga? 07.11.2017

    Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. On see siis liiklus või ehitus, meelelahutusasutused või muu müraallikas, väga raske on leida täiesti müravaba kohta. Mingil määral me ka harjume müraga ja ei pane seda seega ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Kaibemaksu raamat
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kuidas lähete sel aastal vastu uuele aastale?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIN
  • estanc
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250816  Foorumi postitust
356  E-poe toodet
93  Koolitust
22760  Artiklit
51993  Registreerunud kasutajat
35927  Nädalakirja tellijat
33178  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017