Majandus- ja taristuminister Kristen Michal allkirjastas määruse, mis muudab kohustuslikuks vingugaasianduri paigaldamise ruumidesse, kus on välise ventilatsioonita gaasiseade, et ennetada gaasi kasutamisest tulenevaid õnnetusi.
"Sel aastal on olnud mitmeid juhtumeid, kus gaasiseadme tööks vajaliku õhuvahetuse puudus, valesti tehtud ehitustööd ja sellest tulenenud vingugaasi teke on põhjustanud väga traagiliselt lõppenud õnnetusi," ütles Michal. "Juba pool aastat käivad nii omavalitsuste, tehnilise järelevalve, politsei ja piirivalveameti kui gaasimüüjate poolt erinevad uurimised, otseteavitus inimestele ning ajakirjandusepoolne inimeste informeerimine riskidest. Tõhus ja inimestele vähekulukas viis vingugaasiõnnetuste ennetamiseks on kohe vingugaasist teada andva anduri paigaldamine ruumidesse." lisas ta.
Minister rõhutab, et sama oluline on ka gaasiseadmete nõuetekohane paigaldus ja hooldus. "Mõistlik on lasta teha vastavad tööd või hilisem kontroll eksperdi poolt. Senised uurimistulemised politsei ja tehnilise järelevalve ekspertide sõnul viitavad ikkagi sellele, et on tehtud omavolilisi ümberehitusi ja see on toonud vingugaasi ruumidesse. Ka anduri olemasolul tuleb ja tasub oma gaasiseadme paigaldus üle kontrollida," tegi minister üleskutse.
Vingugaasiandur on seade, mis tuvastab gaasi olemasolu õhus ja edastab häiresignaali. Anduri omanik peab sarnaselt suitsuandurile tagama selle korrashoiu ja toimimise. Samas on anduri paigaldamine vabatahtlik siis, kui tehniliste abinõudega on välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine, näiteks kui gaasiseadme põlemisõhk võetakse otse välisõhust ning põlemisgaasid juhitakse samuti otse selleks ettenähtud korstna kaudu välisõhku.
Määruse muudatus on ajendatud selle aasta alguses toimunud surmaga lõppenud gaasiõnnetustest. Õnnetuste läbivaks põhjuseks oli gaasiseadme töötamine puuduliku põlemisõhu tingimustes, mille tulemusel tekkis gaasi ebatäielikust põlemisest vingugaas. Iga põlemisprotsess vajab hapnikku ja kui hapniku juurdepääs ei ole piisav, tekib põlemisel vingugaas, mis puuduliku ventilatsiooni korral levib ja seguneb sisse hingatava õhuga.
Ka gaasiseadmega otseselt mitte seonduvad ümberkorraldused võivad oluliselt mõjutada gaasiseadme ohutuks tööks vajalikku põlemisõhu juurdevoolu – näiteks võib õhu liikumist takistada gaasiseadmega ruumi (näiteks vannitoa) ukse vahetamine õhutihedama ukse vastu. Gaasiseadme ohutuks tööks vajalikku õhuvahetust ja põlemisgaaside eemaldamist võib oluliselt mõjutada ka gaasiseadmega ruumi õhuvahetust mõjutava sundventilatsiooniseadme paigaldamine teise ruumi, näiteks köögikubu paigaldamine ning selle gaasiseadmega samaaegne töötamine.
Hetkel on Eestis hinnanguliselt 40 000 gaasiseadmega majapidamist, mis peamiselt asuvad Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal.
