Teejuht 2019
Teisipäev, 21. August
 

Jõustunud muudatused korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

2018. aasta 1. jaanuaril jõustus 2014. aastal vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Sellega asendati kaks varem kehtinud seadust – korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) – ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted.

Veel samal teemal

Uue seaduse kohaselt majandatakse kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mida majandati kuni uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu. 

Kuidas leida riigi loodud korteriühistu?

Automaatsete korteriühistute moodustamist ja korteriühistute registrisse kandmist, samuti olemasolevate korteriühistute kandmist MTÜ-de registrist korteriühistute registrisse alustas justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) 2017. aasta viimastel päevadel ja nüüdseks on sellega üldjoontes lõpule jõutud.

Kõige lihtsam on korteriühistut otsida tema seadusjärgse nime järgi korteriühistute registrist (e-äriregistri päringusüsteemi), sest selles nimes sisaldub kinnisasja aadress. Otsimiseks piisab ka nime osast, näiteks asula või tänava nimest.

Aadressi järgi ei saa automaatselt asutatud korteriühistut otsida, sest kui ühistu asukoht langeb kokku korteriomandite asukohaga, siis aadressi eraldi registrisse ei kanta.

Korteriühistu registrikood on pärast selle korteriühistute registrisse kandmist kirjas iga kinnistusraamatusse kantud korteriomandi kinnistu registriosa päises. Selle infoga saavad korteriomanikud kinnistusraamatus tasuta tutvuda.

Kui korteriühistut leida ei õnnestu (kinnistusraamatus puudub korteriühistu registrikood), siis on tegu mingi õigusliku probleemiga ja poolelioleva menetlusega. Puuduva korteriühistu kohta selgituste saamiseks tuleb pöörduda Tartu maakohtu registriosakonna poole.

Milline on korteriühistu kehtiv nimi?

Korteriühistul võib olla kaks nime, mis on samaväärselt kehtivad. Igal korteriühistul on KrtSi kohaselt n-ö seadusjärgne nimi, mis koosneb aadressist ja täiendist "korteriühistu". Lisaks võib korteriühistul olla täiendav nimi. Kõigi enne KrtSi jõustumist asutatud korteriühistute varasem nimi loeti KrtSi jõustumisel täiendavaks nimeks.

E-äriregistri otsingusüsteemis kuvatakse täiendav nimi ka kehtetu nime lahtris. Põhjuseks on asjaolu, et kõik korteriühistud kanti MTÜde registrist üle uude, korteriühistute registrisse ja vormiliselt on kehtetud ka kõik need vana registri andmed, mis kanti üle uude registrisse.

Põhimõtteliselt on korteriühistu mõlemad nimed õiguslikult võrdväärselt kehtivad, kuid segaduste vältimiseks võiks arvestada alljärgnevate soovitustega.

  • Selguse huvides peaks korteriühistu suhetes kolmandate pooltega kasutama ainult üht nime. See tähendab, et varem asutatud korteriühistu, millel on olemas täiendav nimi, mille all kõik lepingupartnerid (sh krediidiasutused) ja korteriomanikud teda tunnevad, peaks:
    • seda edasi kasutama, sh korteriomanikele esitatavatel arvetel, või

    • sellest loobuma (esitama avalduse selle registrist kustutamiseks) ja siis kasutama ainult seadusjärgset nime.

  • Kui automaatselt asutatud korteriühistu seadusjärgne nimi on üle 81 tähemärgi, tekib probleem korteriühistule krediidiasutuses arvelduskonto avamisel, sest rahvusvahelise makse standardite kohaselt ei ole võimalik kasutada üle 70 tähemärgi pikkust nime. Kuni 81-tähemärgise nime saab krediidiasutus ise lühenda, asendades sõna "korteriühistu" lühendiga "KÜ".
     
  • Kui nimi on ka koos lühendiga "KÜ" liiga pikk, siis peab korteriühistu konto avamiseks kasutusele võtma täiendava nime, mis on lühem. Täiendav nimi ei pea sisaldama aadressi, kuid see peab sisaldama täiendit "korteriühistu" või "KÜ" ja see peab piisavalt erinema kõigi teiste Eestis registreeritud juriidiliste isikute nimedest. Nimepäring

Vaike Murumets "Uusi termineid korteriomandi- ja korteriühistuseaduses", Õiguskeel 3/2014.

Korteriühistuga majad

KrtS-i jõustumisel olemas olevad korteriühistud jätkavad oma tegevust, nendele põhimõttelisi muudatusi ei toimu. Alles jääb nii korteriühistu nimi (ka selline nimi, mis ei sisalda aadressi) kui ka põhikiri.

Põhimõtteliselt ei too uus seadus ka kaasa vajadust põhikirja muuta. Samas võiks kõik korteriomanikud oma ühistu põhikirja siiski värske pilguga üle vaadata, sest praegu leidub neis sageli sätteid, mis ei ole kooskõlas ka kehtiva õigusega. Näiteks on mitmetes põhikirjades sätted selle kohta, kuidas juhatus otsustab isiku korteriühistu liikmeks saamise üle, samuti esineb sätteid, mis näevad võimaluse korteriomanik korteriühistu liikmete hulgast juhatuse või üldkoosoleku otsusega välja arvata. Kui tavalise mittetulundusühingu puhul on sellised sätted igati asjakohased, siis korteriühistu puhul mitte. Korteriühistu liikmeks saamine kaasneb automaatselt korteriomanikuks saamisega, samuti saab korteriühistu liikmest vabaneda ainult KOS-is sätestatud korras korteriomandi võõrandamise nõude esitamisega.

Ilma korteriühistuta majad

Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole, luuakse automaatselt n-ö seadusjärgne korteriühistu. See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on seotud kinnistusraamatus sama kinnisasja korteriomanditega. Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga "korteriühistu".

N-ö seadusjärgse korteriühistu loomine ei tähenda seda, et keegi määrab automaatselt sellele korteriühistule ka juhatuse liikmed, see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile. Kui korteriomanikud on KOS-i alusel ametisse nimetanud valitseja,  esialgu jätkab see valitseja tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, loetakse ta korteriühistu juhatuse liikmeks. Kui valitsejaks on juriidiline isik, siis loetakse ta korteriühistu valitsejaks.

Korteriühistu valitseja on juriidiline isik, kes tegutseb korteriühistu juhatuse asemel. Senisega võrreldes on see uus võimalus, mis sobib neile korteriomanikele, kes ei soovi oma maja haldamisega tegeleda. Valitseja valimisele, tegevusele ja vastutusele kohaldatakse korteriühistu juhatuse kohta sätestatut. Valitseja peab igale korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri, kellel on kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutsetunnistus.

Seadusjärgsel korteriühistul ei ole esialgu põhikirja. Kui korteriomanikele see sobib, s.t ei soovita seaduses sätestatust erinevaid reegleid kehtestada, siis on ilma põhikirjata tegutsemine täiesti võimalik, sest KrtS ei nõua korteriühistult põhikirja olemasolu.

Kuni kümne korteriomandiga majad

Eraldi reeglid kehtiva väikeste majade jaoks, kus on kuni kümme korteriomandit. Kuigi korteriühistu tekib sõltumata korteriomandite arvust, on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet. Need võimalused kehtivad kõigile väikeste majade korteriomanikele sõltumata sellest, kas nad olid enne KrtS-i jõustumist korteriühistu asutanud või mitte.

Mitme kinnisasja korteriühistud

Osale olemasolevatele korteriühistutele toob uus seadus siiski kaasa ka suuremad muudatused. Need on sellised korteriühistud, mis on moodustatud mitme kinnisasja majandamiseks. Sellistes ühistutes võivad korteriomanikud otsustada senises vormis tegutsemist jätkata. Sellekohane otsus tuleb vastu võtta ja registripidajale esitada 2016. aasta jooksul. Otsuse poolt peab olema korteriomanike enamus ja otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Kui seda ei tehta, siis loetakse senine ühistu lõpetatuks ja igale kinnisasjale tekib 2018. aasta 1. jaanuaril uus seadusjärgne korteriühistu.

Korteriühistu maksejõuetus

KrtS-i kohaselt on korteriühistu lõpetamine võimalik ainult juhul, kui lõpetatakse ka korteriomandid. Seetõttu on uues seaduses sätestatud erisused korteriühistu maksejõuetuse puhuks. Korteriühistu pankroti väljakuulutamine on küll endiselt võimalik, kuid selle järel toimub sisuliselt ühistu saneerimine. Korteriühistu lõpetamine pankroti väljakuulutamise järel on võimalik ainult siis, kui on võimalik lõpetada ka korteriomandid. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui tegemist on tühja ja lagunenud majaga. Korteriomandite lõpetamise korral (mis võib toimuda ka korteriomanike kokkuleppel) jääb alles n-ö tavaline kaasomand, korteriomanikest saavad siis kinnisasja kaasomanikud.

Keda KrtS ei puuduta?

Esiteks ei puuduta KrtS kinnisasja n-ö tavalisi kaasomanikke ja seda ka siis, kui on sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe selle kohta, et iga kaasomanik kasutab hoonest kindlat osa (korterit). Selliste omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asjaõigusseadus.

Teiseks ei puuduta uus seadus reaalosadeks jagatud hoonete omanikke. Sellised hooned on eelkõige ridaelamud, kus iga ridaelamuboks on eraldi kinnisasi ja puudub kaasomandi osa.

Kolmandaks ei puuduta uus seadus hooneühistuid ja nende liikmeid. Hooneühistu on tulundusühistu, mille liikmed kasutavad hooneühistule kuuluvat hoonet. Eelkõige tegutsevad sellises vormis endised garaažiühistud.

tarkvara 1

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Üldkoosolekul on korteriühistu töös oluline roll 25.05.2018

    Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi tutvustas hiljutisel korteriühistute õigusteabepäeval oma uudisteost "Nõuanded korteriühistutele: kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadus ...
    Loe edasi..

  • Millele mõelda siis, kui tuleb tuju asutada sihtasutus 21.05.2018

    Sihtasutuse asutamise sooviga just igapäevaselt advokaadi poole ei pöörduta ja ehk ei pea ka. Paljud heategevuslikud sihtasutused saavad alguse aktiivsete kodanike vabal ajal tehtud uurimistööst ja notari antud headest nõuannetest. Samas on sihtasutus vorm, mis v&otil ...
    Loe edasi..

  • Eelarved ja finantshaldus vabaühendustes 11.05.2018

    --related-- Vabaühenduste liit korraldas oma liikmetele 2017. aasta septembrist 2018. aasta veebruarini töötubasid, mille eesmärk oli jagada vabaühenduste liikmeile üle Eesti teadmisi digilahendustest, mis hõlbustaksid minimaalsete jõupingutuste-kuludega ...
    Loe edasi..

  • Raamatupidamise korraldamine vabaühenduste juhtidele 08.05.2018

    Jaanuari lõpus toimud töötoas "Raamatupidamise korraldus vabaühenduse juhtidele" räägiti raamatupidamise korraldusest vabaühenduste juhtidele, st fookus ei olnud niivõrd raamatupidamise detailidel, kuivõrd finantsjuhtimisel ehk suure pildi hoomamisel.
    Loe edasi..

  • Vabaühenduste digitöötoad kõigile vaatamiseks ja õppimiseks avatud 02.05.2018

    Möödunud aasta sügisest käesoleva aasta märtsikuuni korraldas vabaühenduste liit digitöötubasid, mille eesmärk oli jagada vabaühenduste liikmeile üle Eesti teadmisi digilahendustest, mis minimaalsete jõupingutuste-kuludega igapäevatööd hõlpsamaks aitaksid muuta.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Keskkonnateenused
  • Rentest
  • epood
  • Maksuskoop
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257460  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
100  Koolitust
22247  Artiklit
52834  Registreerunud kasutajat
36231  Nädalakirja tellijat
33332  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017