MTÜ asutamine ja tegutsemine (küsimused-vastused)

Artiklist leiad enam levinud küsimused ja vastused MTÜ asutamise ja tegutsemise kohta. Küsimused on jaotatud erinevatesse kategooriatesse.

Vastused on koostanud erinevate maakondlike arenduskeskuste MTÜ konsultandid.

Kui te ei leia siit rubriigist enda küsimusele vastust, siis pöörduge julgelt endale sobivasse maakondlikku arenduskeskusesse, kus kogenud konsultandid pakuvad tasuta nõustamisteenust.

SISUKORD:

  • MTÜ asutamine
  • MTÜ likvideerimine
  • MTÜ põhikiri
  • Asjaajamine
  • Raamatupidamine ja maksundus
  • Rahastamine
  • Strateegiline planeerimine

MTÜ ASUTAMINE

Kas on võimalik MTÜ asutada enda valitud kuupäeval? Kas asutamislepingu elektrooniliselt vormistamise kuupäev on ka asutamise kuupäev?

Asutamislepingu sõlmivad ja põhikirja kinnitavad asutajad MTÜ asutamiskoosolekul. MTÜ asutajad võivad asutamiskoosoleku pidada ükskõik millisel enda valitud kuupäeval ja nädalapäeval.

Eraõiguslik juriidiline isik, sh mittetulundusühing loetakse asutatuks ja omandab õigusvõime hetkest, mil ta on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse § 2). Registrisse kandmise kuupäev on see kuupäev, millal kohtu registripidaja vastava kande MTÜ asutamise kohta registrisse teeb.

Kas alaealised saavad asutada MTÜ ning olla selle juhatuses?

Alaealised saavad luua MTÜ eestkostjate abil, aga ei saa ise olla ühingu juhatuses. Alaealised asutajad ei saa ka registreerida ühendust elektroonselt ettevõtjaportaalis.

Perekonnaseaduse § 179 lg 1 järgi on eestkostja (lapsevanem) eestkostetava (alaealise lapse) seaduslik esindaja. Alaealised saavad luua MTÜ eestkostja kirjaliku nõusolekuga. Mittetulundusühingute seaduse § 12 lg-s 5 on kirjas, et alaealise MTÜ asutajaks olemise ja liikmeks astumise korral ei kohaldata perekonnaseaduse § 188 lg 1 p 5, mille järgi eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks.

Kui tegu on MTÜga, mille eesmärk on noorsootöö korraldamine või läbiviimine, ei pea vähemalt 15-aastane noor saama ega esitama selle liikmeks astumiseks eestkostja nõusolekut, kui MTÜ põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Noorteühing on noorsootöö seaduse järgi MTÜ, mille liikmetest vähemalt 2/3 on noored (vanuses 7-26 eluaastat) ning mille eesmärk on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine.

Juhatuse liikmeks peab mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 2 järgi olema teovõimeline füüsiline isik, st vähemalt 18-aastane.

Milline nimi sobib MTÜle ning kas see peab sisaldama MTÜ lühendit või täies pikkuses väljakirjutatut?

MTÜS § 4 järgi peab nimi selgesti erinema teistest registrisse kantud mittetulundusühenduste nimedest, see ei tohi eksitada ühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega vormi poolest. Nimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega ning peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.

Mittetulundusühingu nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab sellele, et tegu on isikute ühendusega. Nimi ei pea tingimata sisaldama täiendit mittetulundusühing, selle asemel võib nimes kasutada täiendit, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega. Selliseks täiendiks võib olla näiteks ka ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, erakond, korteriühistu jne.

Nime osana ei saa kasutada lühendit MTÜ. Lühend näitab pigem juriidilise isiku tüüpi ega anna nimele eripära. Põhikirjaga võib ette näha, mismoodi rahvusvahelises suhtluses MTÜ nime tõlgitakse. Kuid mitut erinevat ametlikku nime (näiteks üks eesti ja teine inglise keeles) seadus ei luba.

Kas on võimalik asutada MTÜ nii, et ainult minul üksi on kõikides küsimustes otsustusõigus ning liikmed otsustada ei saa?

Mittetulundusühingu liikmetelt hääleõigust ära võtta ei saa, see oleks vastuolus kehtiva MTÜSga. Seaduse järgi on mittetulundusühingu kõrgeim võimuorgan liikmete üldkoosolek, kus igal liikmel on hääleõigus (MTÜS § 18 lg 1, § 21 lg 5).

Ainuke võimalus saada endale suurem otsustusõigus MTÜ tegemistes, on jätta teine asutajaliige välja juhatusest ja põhikirjas anda võimalikult palju otsustusõigust juhatuse pädevusse. Vaatamata sellele jääb kõrgeimaks võimuorganiks MTÜs ikkagi selle liikmete üldkoosolek. (MTÜS § 18 lg 2).

Mis vahe on usuühingu ja kultuuriühingu registreerimisel?

Kultuuriga tegeleva ühingu asutamine ja registreerimine toimub vastavalt MTÜSle ja ei oma mingeid erisusi võrreldes teiste valdkondade MTÜde registreerimisega.

Usuühingu asutamine toimub vastavalt kirkute ja koguduste seadusele. Selle seaduse järgi on usulised ühendused kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid ning välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonid, mille põhitegevus on oma usu tunnistamine ja viljelemine, eeskätt jumalateenistuste, usuliste koosolekute ja talituste vormis, ning usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali-, eetika-, haridus-, kultuuri-, diakoonia-, sotsiaalse rehabilitatsiooni alane või muu tegevus väljaspool kirikule või kogudusele iseloomulikke usuliste talituste ja teenistuste vorme.

Usulise ühenduse nimi peab olema kirjutatud ladina tähtedega ja sisaldama vastavat sõna – kirik, kogudus, koguduste liit või klooster – ning selgelt erinema teistest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas.

Usulise ühenduse põhikirjas võib ette näha erisusi mittetulundusühingute seaduses liikmeskonna ja juhtimise kohta sätestatust, kui need tulenevad usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud õpetusest ja struktuurist. Usuühingu registreerimise käik äriregistris on enamuses sama kui tavalistel mittetulunudühingutel, erandina tuleb kirikusse või koguduste liitu kuuluda sooviv kogudus asutada ja tema juhatus valida vastava kiriku või koguduste liidu põhikirja alusel, kui nimetatud põhikiri ei näe ette koguduse iseseisva põhikirja vastuvõtmist. Kirikusse kuuluv klooster asutatakse vastava kiriku põhikirjaga ettenähtud korras. Registrisse kantakse kogudus, kuhu kuulub vähemalt 12 täisealist teovõimelist liiget.

Kas MTÜ saavad asutada ka mina ja minu ettevõte (OÜ)? Mida seejuures silmas pidada?

Põhimõtteliselt on võimalik MTÜ nii asutada, et selle liikmeteks on eraisik ja tema ettevõte ehk juriidiline isik. Mittetulundusühingute seadus nõuab kahe asutaja/liikme olemasolu ja ei ole seatud piirangut juriidilise ja füüsilise isiku kohta.

Seda, kas selline MTÜ asutamine on negatiivne või positiivne ja kas see edaspidi näiteks MTÜ projektitaotlusi mõjutab, saab vaadata mitmeti. Oluline on ka see, mis on loodava MTÜ eesmärk ja kes on sihtgrupp, kelle jaoks tegutsetakse. Kui tegevused on suunatud mõne kitsa eriala/kutsega seotud inimestele ja te näete, et n-ö avalikku raha te oma tegevusteks taotlema ei hakka, siis selline asutajaliikmete küsimus ei ole ka teile määrav. Kui aga näiteks on plaanis KÜSKst toetust taotleda, siis neilt ettevõtja(te) mõju all olev MTÜ seda kahjuks teha ei saa – teil on üheks kahest liikmest OÜ ning taotlemine seega välistatud. Kõik rahastajad jällegi ei jälgi seda liikmelisust (nt hasartmängumaksu nõukogu).

Samas mitmed rahastajad tahavad järjest rohkem näha inimeste/liikmete/organisatsioonide vahelist koostööd ning tekib küsimus, kuidas väga kitsas ringis asutatud MTÜ seda saavutab ning organisatsiooni arendamise töid jaotab. Aga olgu veelkord märgitud, et need küsimused kerkivad eelkõige esile siis, kui soovite teha laiemale sihtgrupile suunatud tegevusi. On MTÜsid, kes tegutsevad üksnes liikmete huvides ja huviliste endi rahastatuna ning nende puhul ei tule asutajaliikmete/liikmete küsimus üldse päevakorda.

Kas 3-liikmeline rokkbänd saab asutada MTÜ? Kui bänd saab esinemise eest tasu, kuidas seda liikmete/esinejate vahel jagada või kas nii üldse saab? Kas bändidele/ansamblitele on olemas MTÜ asutamise blankett või käsikiri?

MTÜ asutamiseks on vaja vähemalt kahte eraisikut ja/või juriidilist isikut, seega kolm bändiliiget saavad küll moodustada MTÜ. MTÜ saab ka palgata töötajaid ja neile tasu maksta. Esinemiste eest tasu saamine ja bändiliikmetele tasu maksmine peab olema kooskõlas raamatupidamise ja maksuseadustega. Siit tekibki küsimus, kas selline bänditegevus on üldse MTÜ valdkonda kuuluv või on see hoopis äritegevus? Miks te soovite luua just kodanikuühenduse – MTÜ?

Kui MTÜ eesmärk on ainult teenuse pakkumine (esinemine) ja selle eest tasu saamine, mis jagatakse omavahel, siis mis on teie MTÜle oluline laiemale avalikkusele suunatud tegevus ja mil moel teie tegevus aitab kaasa kodanikuühiskonna arengule? Ainult bändiga esinemine sobiks pigem äritegevusena – osutate muusikalist teenust ja maksate oma töötajatele (bändiliikmetele) teenitud tuludest palka. Raamatupidamislikult ja maksuseadustes ei ole vahet, kas tasu maksab MTÜ või OÜ. MTÜ asutamisel ei ole bändidele eraldi vorme. Kõik dokumendid on samad, mis ükskõik millise MTÜ asutamisel.

Soov on registreerida Eestis üks rahvusvaheline festival. Kuna osa festivalist toimub kord aastas ka siin, siis peame vajalikuks see ka siin registeerida. Kuna organisatsiooni ametlikud asutajad ei ole eestlased, kas on võimalik siiski see teha nende nimele? Kui on, siis milline näeb välja nende allkirjastamise protsess? Kas on võimalik teha seda kõike ka mitteelektrooniliselt, st saata leping neile ja siis tagasi? Või oleks siiski mõttekam variant, mille puhul on ühingu eesotsas eestlased ja kogu asjaajamine oleks võimalik teha elektrooniliselt? Kui üritus toimub siin kord aastas, siis kuidas peaks määratlema majandusaastat?

Mittetulundusühingu asutamiseks on vaja vähemalt kahte asutajaliiget, nendeks võivad olla nii Eesti kui ka välismaa kodanikud. Kui näiteks Prantsusmaa kodanikud soovivad asutada ise MTÜ Eestis, tuleb seda teha samade asutamisdokumentidega, mis Eesti kodanikelgi. Asutajate allkirjad tuleb dokumentidel aga tõestada notariaalselt. Samuti tuleb eestikeelsed dokumendid tõlkida prantsuse keelde ja tõlge peab olema notariaalselt kinnitatud ehk prantslased peavad aru saama, millele nad alla kirjutavad. Dokumendid tuleb saata postiga, elektroonselt prantslased Eestis MTÜd asutada ei saa. MTÜ juhatuses peavad vähemalt pooled liikmetest olema Eesti kodanikud, Euroopa majanduspiirkonna riikide või Šveitsi kodanikud.

Eelnevat arvesse võttes on loomulikult lihtsam, kui MTÜ asutavad eestlastest asutajad, kui see on teie koostööpartneritele vastuvõetav. Samuti on eestlastest MTÜ juhatusega lihtsam Eestis toimuvat üritust korraldada. Festivali korraldamise tingmusi, poolte osalust ja panustamist saab kokku leppida ka koostööleppe või muude lepetega. Tuleks mõelda, kas uue juriidilise isiku (MTÜ) loomine on ühe festivali korraldamiseks ikkagi vajalik? Võib-olla saab kasutada juba mõnda olemasolevat ühingut, kes on ka festivali korraldamisse kaasatud?

Majandusaasta on soovitav määrata nii, et ürituse ettevalmistuse ja toimumise aeg jääksid kõik ühte majandusaastasse.

MTÜ asutamiseks on vajalik minimaalne liikmete arv kaks. Kuidas moodustatakse sel juhul juhatus? Kui algul on kapital väike, kas tuleb vara ka kohe jaotada? Kuidas see protsess käib, mis nõuded peavad olema täidetud, et MTÜ asutada?

MTÜ asutamiseks on vaja vähemalt kahte eraisikut või juriidilist isikut, kes MTÜ asutamiseks sõlmivad asutamislepingu. Neid nimetatakse MTÜ asutajaliikmeteks. Lisaks saavad MTÜs olla liikmed, kes soovivad tegutseda samade eesmärkide nimel ja astuvad MTÜ liikmeks.

Juhatuse liikmed või liige (juhatus võib olla ka üheliikmeline) võivad olla valitud asutajaliikmete seast, MTÜ liikmete seast või siis väljaspoolt. Juhatuse liige ei pea tingimata MTÜsse kuuluma.

MTÜ vara tuleb jaotada siis, kui MTÜ oma tegevuse lõpetab. MTÜ alustamisel tuleb esialgu ainult põhikirjas ära märkida, kuidas kavatsete MTÜ tegevuse lõpetamisel vara jagada. Võite jagada vara oma ühingu liikmete vahel või anda selle üle samadel eesmärkidel tegutsevale MTÜle või kohalikule omavalitusele või kellelegi teisele, nii nagu asutajaliikmed otsustavad.

Kümme ühendust soovivad asutada katusorganisatsioonina MTÜ. Kuidas oleks seda kõige mõistlikum teha, et saaksime kõik vajalikud allkirjad antud?

Kui asutajaid on palju, siis võite kokku kutsuda asutamiskoosoleku, mille protokollite oma ühenduse ajaloo säilitamiseks. Koosolekul saate ka kokku leppida, keda nimetate omalt poolt asutajateks, kes võivad ettevõtjaportaalis esitada asutamisdokumendid ja avalduse. Sel juhul on mõistlik asutamislepingut täiendada eeltekstiga – /asutamiskoosolekul osalenud ühenduste nimed/ kogunesid MTÜ asutamise koosolekule ning otsustasid nimetada MTÜ asutajateks /eraisikute nimed/, kes dokumendid allkirjastavad.

Hea on, kui asutajad kattuvad juhatuse liikmeks nimetatavate isikutega, kuna avalduse peavad ettevõtjaportaalis allkirjastama kindlasti ka juhatuse liikmed.

Kas tegutsemisvormi valikul (MTÜ või OÜ) võib lähtuda ka hilisemast tegutsemismahust? Tahan tegutseda valdkonnas, mis minu planeeritavate tegutsemismahtude juures ei ole kasumlik ja tõenäoliselt mingit suurt tulu mulle selle tegevuse tulemusel ka ei laeku.

Lähtuma peab siiski ideoloogiast ning loodava organisatsiooni eesmärgist ja tegutsemispõhimõtetest. On väikseid elustiili ettevõtteid, mis tegutsevad väga väikeste mahtudega, aga kuna põhitegevuseks on ettevõtlus ja eesmärgiks ettevõtlustulu saamine, siis MTÜ vormis tegutsemine ei ole siiski korrektne. Kui aga eesmärk ei ole tulu saamine, vaid mõne ühiskondliku eesmärgi täitmine, siis oleks õigem variant mittetulundusühenduse asutamine.

Kas korteriühistu tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus?

Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vastuolu korral kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Ameerikas on annetamisega tegelev organisatsioon, mis soovib luua Eestis sarnase organisatsiooni. Millises vormis seda on parem teha?

Kui luua filiaal, siis kõik otsused tehakse peakontoris ning filiaal sõltub peakontorist. Raha tuleb filiaali regulaarselt ning lepingu alusel, tavaliselt ühe kindla summana. Kui Eestis luuakse eraldiseisev organisatsioon, siis ta kas sõlmib Ameerika omaga koostöölepingu või esitab talle arved osutatud teenuste eest. Sellisel juhul Ameerika kontor ei saa mõjutada Eesti organisatsiooni tegevusi ja otsuseid. Ameerika organisatsioon võib küll olla Eesti loodava organisatsiooni asutaja või liige, et mõjutada Eestis tegutseva organisatsiooni arengut.

Inimestel on idee ühe projekti realiseerimiseks. MTÜ loomisele ei ole kunagi mõelnud ning eriti ei nähta ennast organisatsiooni juhi või liikmena. Mida oleks kõige mõistlikum teha?

Kui teil on idee, mille realiseerimiseks vajate rahastamist ning samas ei ole huvitatud MTÜst, siis kasulikum oleks liituda tegutseva MTÜga kasusaaja rollis ning jagada nendega oma ideed. Kui nemad on sellest huvitatud, võite saada projektijuhiks ning realiseerida oma idee MTÜ abil. Siis te viite ellu oma projekti, saate kogemuse ning ei pea võtma kohustust, mis on teile liiga koormav ja ebavajalik.

Kuidas saab sihtasutust asutada? Kas see on võimalik ka ettevõtja portaali kaudu?

Ettevõtja portaali kaudu sihtasutust asutada ei saa. Asutamiseks peab notari juurde minema. Detailne info on olemas vabaühenduste liidu EMSL veebilehelt. Seal on ka kirjas, et notarisse peavad SA asutamisel minema erinevalt MTÜst kõik sihtasutuse asutajad ja juhatuse liikmed, kes allkirjastavad (iga allkirja eest tasutakse notaritasu) asutamisdokumendid ja kandeavalduse kohapeal. Lisaks tuleb registrile esitada eraldi lehel sidevahendite andmed (telefon, e-post, koduleht).

Kas asutatavale MTÜle nime valides võib lähtuda mittetulundusühingute seadusest, mis sätestab, et mittetulundusühingu nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest ehk siis sama või sarnase nimega ei või olla teist MTÜd või SAt. Kas MTÜ elektroonilisel asutamisel võib takistuseks saada, kui sarnase nimega on registreeritud äriühing, mis on registrist kustutatud?

Jah, võite oma MTÜle valida sama nime, mis oli äriregistris oleval äriühingul, kui see äriühing on registrist kustutatud (registris on ettevõtte staatuseks “kustutatud”). Kui staatuseks on “kustutamisel” või mingi muu veel toimiv protsess, siis sama nime valida ei saa. Lõpliku otsuse nime valikul teeb registris ikkagi kohtunik, kes teie taotlust menetleb.

Kas asutaja saab ühingust välja astuda?

Kui põhikirjaga ei ole asutajatele antud mingeid eritunnuseid või seatud väljaastumisega seotud piiranguid, siis on asutaja nagu iga teine liige ja võib välja astuda põhikirjas või seaduses sätestatud korras. Pole vahet, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga.

MTÜ LIKVIDEERIMINE

Kuidas lõpetada mittetegutsev MTÜ, kui üks juhatuse liikmetest ei soovi seda ning ignoreerib teisi liikmeid?

Tegutseda tuleb vastavalt ühingu põhikirjale ning mittetulundusühingute seadusele. Ühingu tegevuse lõpetamise otsustavad ühingu liikmed üldkoosolekul. Ühe juhatuse liikme soov ühingu tegevust jätkata ei ole määrav.

Seega tuleb esmalt kokku kutsuda üldkoosolek vastavalt põhikirjale. Üldkoosolekul tuleb vormistada osalejate registreerimisleht allkirjadega ja üldkoosoleku otsus ühingu tegevuse lõpetamisest. Lõpetamise otsuse vastuvõtmisel peab selle poolt olema 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest. Sellest sammust edasi tuleb jätkata vastavalt mittetulundusühingute seadusele, kui põhikirjas ei ole ühingu lõpetamine täpsemalt lahti kirjutatud.

Kuidas toimida, kui enamus MTÜ liikmetest on esitanud väljaastumise avalduse ning alles on jäänud üksnes kaks juhatuse liiget, kellest üks soovib samuti MTÜ likvideerida. Kuidas edasi toimida?

MTÜ saab toimida siis, kui on olemas vähemalt kaks ühenduse liiget. Kui teil ei õnnestu ühendusse kaasata uusi liikmeid ja ühenduse jätkamist soovib vaid üks juhatuse liige, siis tuleb alustada MTÜ likvideerimist. Selleks tuleb kokku kutsuda üldkoosolek, kes võtab vastu otsuse MTÜ likvideerimise kohta, määrab likvideerijad, teavitada tuleb äriregistrit ja edasi alustada likvideerimisprotsessi vastavalt mittetulundusühingute seadusele ja põhikirjale.

MTÜ on likvideerimisel ning liikmemaksudest on kogunenud MTÜ kontole raha. Põhikirjas on punkt, et likvideerimisel otsustab selle jaotamise peale võlgade tasumist üldkoosolek. Kui üldkoosolek otsustab selle jaotada juhatuse liikmete vahel, siis kas kaasnevad ka mingisugused maksud?

Mittetulundusühingu lõpetamisel jaotatakse vara MTÜS § 50 sätestatud korras ja vastavalt MTÜ põhikirjale õigustatud isikute vahel. Mittetulundusühingul ei teki vara jaotamisel õigustatud isikutele (MTÜ liikmed, juhatuse liige, asutajaliige, teine MTÜ, kohalik omavalitsus) tulumaksu tasumise kohustust. Samuti ei teki vara saamisel maksukohustust teisel MTÜl ega kohalikul omavalitsusel.

Likvideerimisjaotise (nii rahalise kui ka mitterahalise vara) saamisel tekib maksukohustus füüsilisel isikul (MTÜ liikmel, juhatuse liikmel, asutajaliikmel). Seega on likvideerimisjaotise saanud füüsilistel isikutel (siin juhatuse liikmetel) kohustus deklareerida likvideerimisjaotise saamise aasta eest esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ühingu poolt välja makstud likvideerimisjaotise summa ja tasuda sellelt tulumaks.

Kes kiidab heaks MTÜ likvideerimisel viimase majandusaasta aruande?

Selle kinnitavad ja esitavad MTÜ likvideerijaks määratud isikud. Üldkoosolekut enam kokku ei kutsuta.

Soovime ühingu tegevuse lõpetada, kuid ei tea, mida dokumentidega teha. Kas need peab kuidagi säilitama?

Ühingu dokumendid tuleb säilitada vastavalt seadusele (nt raamatupidamise seadusele). Ühingu likvideerijad (enamasti juhatuse liikmed) annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.

Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Siinkohal tasub tähelepanu pöörata ka erinevate (välis)projektide dokumentatsiooni säilitamise nõuetele.

MTÜ registreerimisest on möödas alla aasta, ühing pole tegutsenud ja ei kavatse ka tegutsema hakata. Tahaks MTÜ likvideerida, kes sellega tegelema peaks?

Kui üldkoosolek võtab vastu ühingu likvideerimise otsuse, siis otsustatakse ka likvideerija. Üldjuhul on likvideerijaks juhatuse liikmed, kui põhikirjas või üldkoosoleku otsusega pole teisiti otsustatud.

Mida teha, kui MTÜl on kaks liiget (mõlemad juhatuse liikmed) ja üks neist soovib lahkuda? Teine juhatuse liige ei ole korduvatele meeldetuletustele vaatamata reageerinud. Lahkuda sooviv juhatuse liige on oma avalduse esitanud, kuid sellele pole reageeritud.

Kui kaks juhatuse liiget ei suuda omavahel kuidagi kokkuleppele jõuda, tuleks lahkuda soovival juhatuse liikmel saata registrile avaldus juhatusest tagasiastumiseks ning juurde lisada selgitus, et üldkoosolekut ei ole olnud võimalik kokku kutsuda, viidates MTÜS §le 82.

Kui juhatuse liikme volitused on lõppenud, siis märkige ka see ära. Kande eest tuleb maksta riigilõivu. Dokumendid esitage võimalusel ettevõtjaportaali kaudu.

MTÜs on kaks liiget ja üks neist lahkub MTÜS § 82 alusel. Kes hakkab MTÜd likvideerima?

Ühingut peab hakkama likvideerima see juhatuse liige, kes alles jäi.

Oleme oma organisatsiooniga jõudnud olukorda, kus meie senine tegevus on end ammendanud. Mis edasi?

Esmalt tuleb jõuda arusaamale, mis teie organisatsiooni koos hoiab, kas inimesed on liikmeks astunud ühingu eesmärgi elluviimise või pigem gruppi kuulumise pärast. Esimesel juhul oleks mõistlik pidada nõu partnerite ja lähedases valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega, et kaardistada oma senist tegevust. Samuti tuleks läbi mõelda, millised on üldse kasu saajate vajadused ja sealt edasi mõelda, kas ja kuidas teie organisatsioon neile kasulik saab olla. Juhul kui teie organisatsiooni liikmed otsivad ühingust pigem seltskonda, võite ilmselt veel laiemalt mõelda ja võib-olla täitsa teise suuna oma tegemistes võtta. Kui aga tundub, et organisatsiooni eesmärk on täidetud, siis tegelikult on täiesti okei oma tegevus lõpetada. Kui on soov mõne uue eesmärgi nimel tegutseda, võite vabalt asutada uue MTÜ või liituda mõne olemas olevaga ja selle tegemistesse panustada/see üles töötada.

Kuidas, kelle vahel ja milliste maksustamistega toimub MTÜ-le alles jäänud rahade/varade jagamine?

MTÜ likvideerimisel tuleb kontrollida, et ühingul ei oleks võlgasid. Likvideerimisel rahuldatakse esmalt võlausaldajate nõuded. Vara jagamine MTÜ tegevuse lõpetamisel peab olema määratud põhikirjas. Põhikirjas võib ka ette näha, et varade jagamise otsuse teeb üldkoosolek. Kui see ei ole kirjeldatud, siis jaotatakse vara liikmete vahel võrdsetes osades või kui seda ei ole võimalik teha, siis läheb vara riigile. Oluline on siin meeles pidada, et vara ei tohi jagada enne 6 kuu möödumist MTÜ lõpetamisest (registrikandest). Vara jaotamine on kirjas mittetulundusühingute seaduse § 50.

Kui MTÜ teeb tegevuse lõpetamisel liikmetele väljamakseid (vara ja raha), siis peab füüsiline isik saadud tulult maksma tulumaksu. Kui maksustamisele kuuluv tulu on saadud mitterahalises vormis, siis on maksumaksja tulu suuruseks tuluna saadud asja turuhind (tulumaksuseaduse § 36 lg 4). Tulumaksu makstakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.

Kui kaua läheb aega MTÜ likvideerimisel, enne kui ühingu varad teisele organisatsioonile laekuvad?

MTÜ likvideerimisel antakse pärast kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamist ühingu varad isikule või organisatsioonile, kes on ühingu põhikirjas ära toodud kui varade ülevõtja.

Varade üleandmise protsess on järgmine:

  • koguneb liikmete üldkoosolek ja otsustab ühingu likvideerimise, määrab likvideerija ja määrab ka isiku või organisatsiooni, kellele ühingu vara üle antakse. See isik muutub automaatselt õigustatud isikuks ja õigustatud isikule võib vara üle anda 6 kuud pärast ühingu likvideerimismenetluse algust.
  • ühingu likvideerimisest antakse teada kõigile võlausaldajatele ja kohustuslik on likvideerimisteade avaldada ka Ametlikes Teadaannetes.
  • seejärel tuleb teostada muud likvideerimistoimingud vastavalt MTÜ seadusele ja ühingu põhikirjale ning 6 kuu möödumisel saab ühingu varad üle anda õigustatud isikule.
  • seejärel tuleb koostada mittetulundusühingu lõppbilanss ja alustada äriregistris kustutamiskandega.

MTÜ JUHTIMINE

Mis juhtub, kui B-kaardil olevate juhatuse liikmete volituste tähtaeg on möödas, aga MTÜ üldkoosolek pole õigeaegselt kokku tulnud ja uut juhatust valinud?

Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Ehk siis äriregistri kanne ei ole näiteks kohtus õiguspärane. Seal saab tõendada üldkoosolekute protokollidega, et ametis on juba uus juhatus, mis siis, et äriregistris on välja toodud teised nimed.

Küll on aga äriregistri kanna oluline ja usaldust tekitav näiteks pangale, projektide menetlejatele jne. Nemad vaatavad, kes on välja toodud äriregistri registrikaardil (B-kaardil) ja loevad õigeks selle inimese juhatuse liikmena, kes on seal kirjas.

Seega, kui äriregistris oleva juhatuse tähtaeg on lõppenud, kuid üldkoosolek ei ole uut juhatust valinud, siis näiteks panga, menetlejate silmis on registris olevad juhatuse liikmed siiski aktsepteeritavad kui juhatuse liikmed, kuid juriidilises mõttes (kohtus) ei ole neil enam volitusi.

Äriregistri kanne ei tekita ega lõpeta juhatuse liikme volitusi, st kui inimene kustutatakse registrist juhatuse liikme staatusest, kuid sellele ei lisata üldkoosoleku protokolli, siis on ta endiselt juhatuse liikmena vastutav. Samuti, kui panna sinna uus inimene ülesse juhatuse liikmena, aga ei lisata üldkoosoleku protokolli, siis ei ole ta juhatuse liige.

Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes lugeda juhatuse liikmena registrisse kantud isiku õigustatuks tehinguid tegema.

Kolmandate isikute (näiteks kohalike omavalitsuste, toetusfondide ja programmide, erinevate asutuste ja organisatsioonide) otsustada on, kas nad aktsepteerivad aegunud volitustega juhatuse liikmete esindusõigust. Üldjuhul nende esindusõigust ei aktsepteerita.

Nii seniste juhatuse liikmete volituste tähtaja pikendamisest, juhatuse liikmete tagasikutsumisest kui ka uute juhatuse liikmete määramisest tuleb viivitamatult teavitada registripidajat. Antud juhul tuleb võimalikult kiiresti kokku kutsuda üldkoosolek ja valida kas uus juhatus või pikendada olemasoleva volitusi. Muudatustest teavitada koheselt ka registrit.

Olen MTÜs, mille juhatus on hiljuti vahetunud, üldkoosoleku protokoll on vormistatud, samuti olen andnud kirjaliku nõusoleku olemaks MTÜ juhatuse liige. Äriregistris ei ole veel vastavat kannet tehtud. Esitasin LEADER-meetmesse projektitaotluse, mille ise allkirjastasin, kohalik tegevusgrupp väidab, et mul ei ole õigust seda teha, kuna ei kuulu juhatusse. Olen aga arvamusel, et äriregister on informatiivne, ülim on ikkagi üldkoosoleku otsus. On mul õigus?

Maakohtu registriosakonnas tehtavad mittetulundusühingu juhatuse muutmise kanded on deklaratiivsed. See tähendab, et õigustoiming (juhatuse liikme kinnitamine üldkoosoleku otsusega) on juba jõustunud, registrikandega teatatakse ehk deklareeritakse tagantjärele selle toimumisest. Deklaratiivsed on kõik need kanded, mille puhul seadus ei ütle, et nad jõustuvad alates registrisse kandmisest. Siia kuuluvad näiteks juhatuse liikme või prokuristi tagasikutsumine ja uue nimetamine, vabatahtliku likvideerimismenetluse alustamine ja likvideerijate määramine jne. Samas on ka sellistel registriandmetel ning nende muutmisel või muutmata jätmisel õiguslikud tagajärjed.

Äriseadustiku § 34 lg 2 ja 3 alusel saab heauskne kolmas isik (teie puhul LEADER-meetme hindamiskomisjon) tugineda registrisse kantud asjaoludele ega pea tunnistama registrisse kandmata asjaolusid. Seda nimetatakse avalikuks usaldatavuseks. Avalik usaldatavus kehtib ka deklaratiivsete kannete suhtes. Tehniliselt on tagatud, et avalik usaldatavus tekib samal hetkel, mil registrikanne on salvestatud registriosakonna jõustunud kannete andmebaasi.

Kuidas toimida juhul, kui ollakse MTÜ juhatuse tööga rahul ning soovitakse senise juhatuse ametiaega pikendada?

Juhatuse määramist ja pädevust käsitleb mittetulundusühingute seaduse § 28. Oluline on juhatuse liikmeks määratava isiku nõusolek. Juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsust ei või üldkoosolek teha varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist. Ametiaega võib pikendada seaduses (kuni kolmeks aastaks) või ühenduse põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäärani (kuni viieks aastaks). Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamisest tuleb teavitada koheselt ka registripidajat.

MTÜ juhatus on kaheliikmeline ning ametis olnud üle kahe aasta. Raamatupidamine on ühe juhatuse liikme kanda. Kuu aega tagasi selgus, et teine juhatuse liige tahab mind tagaselja juhatusest välja valida ja võtta asemele uued liikmed. Kas niimoodi saab? Kas teine juhatuse liige võib minule keelata või piirata raamatupidamisdokumentidele ligipääsu?

Juhatuse liikme tagasikutsumise, volituste pikendamise ja uute liikmete valimise otsustab üldkoosolek. Juhatuse liikme tagasikutsumine peab olema üldkoosoleku päevakorras, seda peab koosolekul põhjendama ja otsuse teeb üldkoosolek.

MTÜ juhatuse liikmed on võrdselt vastutavad ja täidavad võrdselt ka kohustusi, st üks juhatuse liige ei saa teisele juhatuse liikmele keelata ega piirata raamatupidamisdokumentidega tutvumist.

Ühingu põhikirjas on kirjas, et ühingu tegevust juhib ja esindab juhatus, milles on vähemalt seitse liiget ning et üldkoosoleku pädevuses on juhatuse liikmete arvu otsustamine. Kui aga juhatusse kandideerib 9 või 10 liiget, kas siis üldkoosolek võib määrata juhatuse suuruseks vastavalt 9 või 10 liiget ning kas enne juhatuse valimisi peaks andma teada, kui suur on järgmise juhatuse koosseis?

Mittetulundusühingute seaduse § 7 p 81 järgi peab olema ühingu põhikirjas määratud konkreetne juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär. Üldkoosoleku pädevuses on küll juhatuse liikmete arvu muutmine, kuid see peab olema vastavuses põhikirjaga. Kui soovite juhatuse liikmete arvu hoida muutuvana, on soovitav põhikirjas määrata juhatuse liikmete alam- ja ülemmäär. Põhikirjast lähtuvalt peaksite edaspidi üldkoosolekul juhatust valides tegema ka otsuse juhatuse liikmete arvu kohta.

Mittetulundusühingute seaduse § 22 lg 11 järgi loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Seepärast peaksite kõigepealt otsustama juhatuse liikmete arvu ning seejärel valima juhatuse liikmed – vastavalt saavad siis juhatuse liikmeteks enim hääli saanud isikud.

Kas üks inimene võib kuuluda mitmesse MTÜ juhatusse üheaegselt?

Jah, võib. Oluline on hinnata oma aja panustamise võimekust. Juhatuse liikme ülesanne on seista hea ühingu igapäevase kestvuse eest maksimaalse hoolsuskohustusega. Hea tava silmas pidades võib teatud juhtudel tekkida isikutel huvide konflikti oht. Seda näiteks juhul, kui ollakse juhatuse liige ühingutes, kes võivad olla omavahel konkureerivates suhetes.

MTÜ juhatuses on kaks liiget, üks nendest soovib ennast taandada. Kuidas tuleb tegutseda?

Juhatuse liikmete valimise, tagasikutsumise ja tagasiastumise otsustab ühingu üldkoosolek. Enda taandamiseks (juhatuse liikmest tagasi astumiseks), tuleb juhatuse liikmel esitada üldkoosolekule avaldus.

Põhikirjast tuleb kontrollida, mitu liiget peab kuuluma juhatusse. Kui seal on märgitud liikmeid rohkem kui üks, tuleb üldkoosolekul valida liikmeskonna seast uus juhatuse liige. Uus liige peab andma kirjaliku nõusoleku, et ta on nõus kuuluma juhatusse. Kui üldkoosolek otsustab, et allesjäänud juhatuse liige jätkab üksinda, tuleb muuta ühenduse põhikirja. Põhikirja muutmiseks on vaja üldkoosoleku otsust, kindlasti tuleb vormistada üldkoosoleku otsus ning pärast seda saab sisse viia Äriregistris vastavad muudatused.

Milliseid lepinguid MTÜ juhatuse liikmetega sõlmitakse ja mis on nende aluseks?

Juhatuse liikme ülesannete täitmisel tekib juhatuse liikmetel MTÜga käsundussuhe. Seega oleks mõistlik nende ülesannete täitmiseks sõlmida käsundusleping, mille aluseks on üldkoosoleku otsus juhatuse liikmete määramise/valimise kohta. Juhatuse liikmega sõlmitakse käsundusleping perioodiks, mis ajaks ta juhatuse liikmeks valiti. Kui juhatuse liikmed ei saa palka, ka siis soovitatakse sõlmida käsundusleping, kus siis vastavalt on ka kirjas, et töötasu ei maksta. Lepingu peamine eesmärk on kohustuste ja vastutuse täpsem määratlemine ja piiritlemine mittetulundusühingute seaduses ja MTÜ põhikirjas sätestatust lähtudes.

Juhatuse liige võib pakkuda MTÜle teenuseid, mis ei ole olemuselt seotud juhatuse liikme ülesannete täitmisega (näit. projektijuhtimine, raamatupidamine jne). Selle otsustamise pädevus on üldkoosolekul, vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lg 1 p 4. Selleks peaks üldkoosolek tegema vastava otsuse, mis on aluseks töövõtulepingu sõlmimiseks juhatuse liikmetega. Näiteks võib üldkoosolek otsustada, et juhatuse liikmel on õigus pakkuda MTÜle juhatuse liikme tööst erinevaid teenuseid ning saada selle eest tasu kehtiva keskmise turuhinnaga või lähtudes projekti toetuslepingutest. Selliste teenuste osutamiseks võib juhatuse liikme käsunduslepingust eraldiseisvalt sõlmida omaette töövõtulepingud.

Kas MTÜ juhatuse liikmele on võimalik maksta töötasu?

Jah, on. Juhatuse liikmega sõlmib üldkoosolek üldjuhul käsunduslepingu, st juhatuse liikmega luuakse käsundussuhe. Kui MTÜl on rahalisi vahendeid juhatuse esimehele töötasu maksmiseks, siis seda saab teha käsunduslepingu põhiselt, tasudes kõik riiklikud maksud töötasult, esitades maksuametile vajalikud deklaratsioonid.

Kas MTÜ liikmete üle tuleb arvestust pidada või piisab kui on teada, et MTÜ juhatuses on kaks liiget?

MTÜ liikmete üle tuleb arvestust pidada ja selle korraldab MTÜ juhatus. Äriregistrile tuleb vähemalt kord aastas majandusaasta aruandes teada anda ka ühenduse liikmete arv. Teadmisest, et MTÜ juhatuses on kaks liiget, ei piisa, sest juhatuse liige ei pea olema alati ühenduse liige (v.a kui selline nõue on toodud ära põhikirjas).

Kas MTÜ juhatusse on võimalik valida üksnes MTÜ liiget?

MTÜ juhatusse on soovi korral võimalik valida ka inimene, kes ei ole MTÜ liige. Oluline on selle inimese nõusolek juhatuse liikmeks saada. Kui soovite aga juhatuse liikmeks olemist piirata ja valida sinna ainult MTÜ liikmeid, tuleks selline nõue kirja panna ühingu põhikirja.

Olen juba pikka aega olnud MTÜ juhatuses. Ühing enam aktiivselt ei tegutse. Olen teinud ettepaneku ühing likvideerida, aga sellega ei ole teised juhatuse liikmed nõus. Kas ma saan äriregistrist iseennast, kui MTÜ juhatuse liiget, ära kustutada?

Juhatuse liige ei saa iseennast registrist kustutada. Juhatuse liikmete muutmise (ametisse valimise, tagasikutsumise või tagasiastumise) ja registrikande tegemise aluseks on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus. Kui te ei soovi enam olla juhtuse liige, tuleb teil esitada ühingu üldkoosolekule juhatuse liikmest lahkumise avaldus. Avalduses põhjendage, miks te soovite oma liikmestaatuse lõpetada. Üldkoosolek võtab teie avalduse põhjal vastu otsuse, mis on aluseks äriregistris juhatuse liikmete muudatuste tegemiseks.

Üks juhatuse liikmetest on elama asunud välismaale, seal abiellunud ning muutunud on ka tema perekonnanimi. Kuidas lahendada olukord, kui ta soovib juhatuse liikmest tagasi astuda?

Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades selles enda määranud organile (MTÜS § 28 lg 31). Kuna ühing on valmis ka uue juhatuse valima üldkoosolekul, ei näe ühtegi põhjust sellisteks keerdkäikudeks. Juhatusest väljaastuval liikmel ei ole vaja endal anda mingeid allkirju. Piisav on selline:

  • välismaal elav juhatuse liige avaldab soovi (on seda juba teinud) juhatusest tagasi astuda. See, kas tegemist on kirjaliku, e-posti, suulise teavitusega on ühenduse enda asi. Peaasi, et suudavad tõendada, kui sama juhatuse liige vaidlustab enda välja arvamise juhatusest.
  • tuleb kokku üldkoosolek, kes teeb otsuse ta tagasi kutsuda. Vajadusel, nt kui juhatusse jääb vähem liikmeid kui põhikirjas minimaalselt lubatud, valib uue juhatuse liikme (seda siis etteantud ajaks) või kinnitab vana juhatuse liikmete arvu väiksemana.

MTÜ PÕHIKIRI

Seoses MTÜ liikmeskonna muutumisega on tekkinud vajadus muuta MTÜ põhikirjalisi eesmärke ning nime. Kuidas peab toimima?

MTÜ nime ja eesmärkide muutmiseks on vaja kokku kutsuda üldkoosolek ja muuta MTÜ põhikirja. MTÜS § 23 kirjeldab põhikirja muutmisega seonduvat. MTÜ eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 ühenduse liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.

2005. aastal asutatud MTÜ põhikirjas määrab üldkoosolek juhatuse määramata ajaks. MTÜ seaduse uus redaktsioon ütleb, et juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega ja põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Kas on vajalik ühingu põhikirja juhatuse määramise punkti muutmine (vastavaks seadusele) või piisab sellest, et antud küsimuses lähtutakse MTÜ seadusest?

MTÜS § 28 lg 11 järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Kuna teie põhikirjas praegu olev juhatuse liikme volituste aeg ei vasta MTÜSle, siis hetkel kohaldub teile seadusest tulenevalt ettenähtud 3aastane juhatuse ametiaeg. Kui soovite seda ametiaega pikendada või muuta, peate muutma ühingu põhikirja, kui teile sobib 3aastane juhatuse ametiaeg, ei ole kohustust põhikirja muuta.

Ühingu põhikirjas on kirjas, et ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus ning et juhatuse pädevus on (lisaks muudele) võtta vastu uusi liikmeid ja otsustada liikmete väljaarvamise, v.a juhul, kui liige nõuab küsimuse lahendamist üldkoosoleku otsusega. Praktikas on nii, et juhatus on volitanud tegevjuhi seda otsust vastu võtma. Kas see on korrektne? Kas võib olla nii, et “ühingu liikmeks vastuvõtmise kinnitab juhatus”?

MTÜS § 13 lg 1 ütleb, et MTÜ liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Teie põhikirja järgi otsustab seda juhatus. Juhatus ei saa otsustamist delegeerida tegevjuhile (tegevjuht võiks seda teha, kui ta on ainuke juhatuse liige). Küll võib ühingus kehtida kokkulepe, et tegevjuht vaatab kõik laekunud avaldused üle, kuid otsuse liikmete vastuvõtmise kohta peab (põhikirja kohaselt) ikka tegema juhatus.

Kas põhikirjas saab määrata asutajaliikmetest juhatuse liikmed ametisse määramata ajaks ning nn uutele juhatuse liikmetele, kes ei ole asutajad, määrata ametisoleku ajaks kaks aastat?

Ei. Määramata ajaks juhatuse liikmeid valida ei saa. MTÜS ütleb, et juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Seega saab juhatuse liikmete ametiaeg kesta maksimaaltselt viis aastat ning siinkohal ei saa erisusi teha asutajatele.

Mida lubab või näeb ette hea tava põhikirja tõlkimisel teise keelde? Kas on lubatud lühendatud variant, mis on nii ühingu kodulehel kui ka rahvusvahelises suhtluses?

Eelkõige sõltub see sellest, mis on põhikirja tõlkimise eesmärk. Kui seda soovitakse esitada nt rahvusvahelistesse võrgustikesse kuulumiseks, siis kindlasti peab olema üks-ühele tõlge. Põhikiri on siiski ametlik dokument, seega peaks kindlasti ka tõlgituna levima sellest ühene ja korrektne versioon. Kui aga tõlkimise eesmärk on pigem oma ühingu tegevuste ja selles kehtivate kokkulepete tutvustamine, siis oleks hea tõlkes sellele ka viidata, et tegemist ei ole põhikirjaga ega selle otsetõlkega, vaid pakkudagi rohkem jutustavas ja tutvustavas stiilis teksti, nt “Põhikirja järgi on meie ühingu eesmärkideks…” või “Põhikirja kohaselt on ühingu liikmed…”.

Kas ühingu liikmeteks võivad olla perekonnad? Ühingu põhikiri kirjeldab liikmeid järgmiselt: “Ühingu liikmeks võivad olla X linnas ja maakonnas elavad pered, kus on vähemalt neli alla 19-aastast last või pered, kus on neli või enam kuni 26-aasta vanust last, kes õpivad kõrgkoolis või mõne teise õppeasutuse päevases osakonnas. Iga pere osaleb ühingu tegevuses vähemalt ühe oma täisealise esindaja kaudu.” Kas nii on juriidiliselt korrektne?

Mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Pere kui üksus, pole seaduse järgi füüsiline ega juriidiline isik. Soovitame põhikirjas liikmeks olemise sõnastada järgmiselt: “Ühingu liikmeks võivad olla X linnas ja maakonnas elavad füüsilised isikud, kes kuuluvad peredesse, kus on vähemalt neli alla 19-aastast last, või peredesse, kus on neli või enam kuni 26-aasta vanust last, kes õpivad kõrgkoolis või mõne teise õppeasutuse päevases osakonnas.”

Kas on lubatud lisada põhikirja või asutamislepingusse punkt, et konkreetse juhatuse liikme tagasi kutsumisel või volituste mitte pikendamise korral ühingu tegevus lõpetatakse? Kuidas pakkuda liikmele kindlust, et üldkoosolek ei kutsu pärast sissemakse tegemist juhatuse liiget tagasi?

MTÜ on liikmesorganisatsioon ja kõrgeim võimuorgan on seadusest tulenevalt liikmetest koosnev üldkoosolek. Kahjuks ei saa ei asutamislepingusse ega põhikirja kirjutada sellist klauslit, nagu soovite. See oleks vastuolus MTÜSga. Kui üks peamistest rahastajatest soovib kontrollida organisatsiooni tegevusi, siis saab ta seda teha äriühingus omanikuna. Ühingus ei ole määrav, kust tuleb raha, vaid see milliseid otsuseid võetakse vastu üldkoosolekul. Võimalus on hoida ühingu liikmete arv väike ja koostöösuhe jätkuv ja edasiviiv, siis ei peaks olema põhjust ka karta tagasikutsumist.

ASJAAJAMINE

Kas ühenduse koosolekuid tuleb protokollida? On selleks kindad reeglid või on lubatud ka protokollimine vabas vormis?

Koosolekud tuleb kindlasti kõik protokollida. Milline täpselt protokoll on (kas koosolekul toimunud arutelud on pikemalt kirja pandud või lühemalt) on organisatsiooni sisene kokkulepe, samas on ka mitmeid kohustuslikke elemente, mis protokollis olema peavad. Protokollimine on oluline just seetõttu, et hiljem oleks võimalik selgelt ja üheselt aru saada, mis otsused vastu on võetud ja kes vastutavad erinevate tegevuste elluviimiste eest.

Kas Lätis elaval inimesel (Läti kodanik) on digitaalallkirja andmise võimalus ja kas Eesti äriregister saab seda allkirja tuvastada?

Lätis on digitaalallkirja andmise võimalus, aga Eesti äriregistris ei ole võimalik seda allkirja tuvastada. Samuti ei saa Eesti äriregistri süsteemi Läti ID-kaardiga sisse logida. Vajalik on pöörduda notari juurde ja seal Läti kodaniku allkiri tõestada.

Minu elukoht on linnas, aga MTÜ tegevus hakkab toimuma teises vallas. Kas peaksin ka MTÜ registreerima sinna valda, kus MTÜ hakkab tegutsema? Kas ma võin teha seda elektrooniliselt või pean sinna valda kohale minema?

MTÜ põhikirjas tuuakse ära ühingu asukoht kohaliku omavalitsuse tasandil. Ei ole otsest nõuet, et MTÜ peab ka reaalselt selles omavalitsuses tegutsema, aga on mõistlik eeldada, et asukohaks märgitakse siiski reaalne tegutsemiskoht. Samas ühingu aadress omab registri mõistes tähendust eelkõige kontaktaadressina, millele saadetakse vajadusel ametlikke teadaandeid riigi poolt. See aadress ei pea olema seotud tegutsemiskohaga, tavaliselt asub sellel aadressil MTÜ juhatus või juhatuse liige.

MTÜ saate registreerida ettevõtjaportaali kaudu elektroonselt, selleks ei pea minema kohale ühtegi omavalitsusse.

Ühing alustas juhatuse liikmete muutmise toimingutega ettevõtjaportaalis www.rik.ee, kuid portaal ei kinnitanud uusi juhatuse liikmeid ega kustutanud vanu. Milles võib olla probleem?

E-äriregistri toimingute osas saate toimingute tegemisel ilmunud tõrgete korral kohe nõu küsida registri infotelefonilt või e-kirjaga aadressilt rik.info@just.ee. Üks võimalikest probleemidest võis olla see, et kui kandemuudatusi alustas endise juhatuse liige, siis ei tohi ta kandemuudatuse eest tasuda riigilõivu enne, kui kõik uued juhatuse liikmed on kandeavalduse allkirjastanud. Vastasel juhul edastab portaal pärast riigilõivu tasumist kandeavalduse automaatselt menetlusse ning hiljem tuleb koostada lisaavaldus, et kinnitada kõikide toimunud muudatuste (uute juhatuse liikmete allkirjade tõestuse) eest tasumist.

Kuidas pikendada registris juhatuse liikme ametiaega?

Registris märgitakse ära juhatuse liikmete volituste kestus (kuupäev, kuu, aasta). Juhatuse liikme ametiaja lõppemisel tuleb tema tagasivalimise järel registrile sellest teada anda ja volituste tähtaega pikendada. Kui juhatuse liikmed ei muutu, siis pole tegu kandeavaldusega, vaid just nimelt teatamisega ja sellisel juhul ei pea tasuma riigilõivu.

Registri teavitamiseks on kaks võimalust.

  1. Saata üldkoosoleku protokoll koos osalenute allkirjalehega (originaalid) kohaliku maakohtu registriosakonnale. Lisada kaaskiri, kus paluda pikendada registris juhatuse liikmete volitusi selle ja selle kuupäevani, et ametnik mõistaks, miks talle need paberid saadeti.
  2. Muuta ise juhatuse liikmete volituste lõpukuupäevad Ettevõtjaportaalis. Siis peavad nii koosoleku juhataja, protokollija, kui kõik üldkoosolekul osalenud liikmed andma üldkoosoleku protokollile digitaalallkirja. Protokoll tuleb laadida konteinerina elektroonses ettevõtjaportaalis, juhatuse liige kinnitab kandeavalduse oma digitaalallkirjaga ja esitab avalduse registrile. Kui juhatuse liikmed ei muutu, ei pea tasuma riigilõivu. Kui mõni juhatuse liige muutub, peab kandeavaldusele alla kirjutama ka uus juhatuse liige ja tasuda tuleb riigilõiv.

Mida pean tegema, kui olen äsja abiellunud ja nime vahetanud ning olen äriregistrisse ühingu juhatuse liikmena kantud vana nimega?

Äriregistrisse kantud andmete muutumisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Avalduse saate esitada ettevõtjaportaali kaudu (riigilõivu ei ei pea maksma). Kui teil ei ole võimalik esitada avaldust ettevõtjaportaali kaudu, peate pöörduma notari poole, sest avaldus peab olema kas notariaalselt kinnitatud või ettevõtjaportaalis digitaalselt teie poolt allkirjastatud.

Kuidas on võimalik taotleda koolitusluba spordi valdkonnas tegutsevale MTÜle?

Koolitusluba saab taotleda haridus- ja teadusministeeriumist.

Milline peaks olema MTÜ ja mõne muu organisatsiooni koostöökokkulepe?

Ei ole soovitatav koostöökokkuleppe kirja panekuks aluseks võtta mõne muu organisatsiooni kasutusel olevat alust või näidist, vaid panna koostöökokkulepe kirja nii, et saavad kirja kõik osapooltele olulised punktid:

  • koostöö eesmärk,
  • osapoolt õigused ja kohustused,
  • sanktsioonid kokkuleppe rikkumise korral,
  • lepingu tähtaeg.

Kas MTÜ lihtliikmel on õigus küsida ühingu pangakonto väljavõtet?

Seadus selle kohta midagi otseselt ei ütle. Mõnel ühendusel on põhikirjas, et liikmel on õigus juhatuselt saada seda ja teist teavet info mõtttes. Kas “see ja teine” sisaldab ka kontoväljavõtet, on rohkem töökultuuri ja avalikustamise küsimus. Kaudselt peaks liikmete kontrollisoovid olema rahuldatud revisjonikomisjoni kaudu, kellele tuleb juhatusel kõigele ligipääs võimaldada, ja teoorias võivad nemad ka liikmetele sealt edasi infot jagada.

Kui olete mures oma ühingu rahalise seisu või muude majandusnäitajate pärast, saate selle küsimuse tõstatada ühingu liikmete üldkoosolekul. Kui juhatusel midagi just varjata pole, on soovitu avalikustamine ainult juhatusele endale kasulik, võtab pinged maha. Kui aga on varjata, siis ei näita nad ka revidentidele midagi, ja lihtliige ei saa midagi teha põhimõtteliselt ilma kohtuta.

RAAMATUPIDAMINE JA MAKSUNDUS

Kas MTÜs võib palka maksta või peab kogu töö tegema vabatahtlikuna?

MTÜ võib kõigile lepingulistele isikutele palka maksta. Töötasu väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb töötasu maksmine deklareerida maksuametile ja tasuda. MTÜs ei saa aastatulemit välja võtta dividendidena ehk siis jagada kasumit liikmete vahel.

Millal ja kuhu tuleb MTÜ-l teada anda saadud annetustest ja toetustest?

1. veebruariks peavad MTÜd ja SAd, kes on lisatud tulumaksusoodustusega MTÜ-de nimekirja esitama aruande eelnenud aastal saadud kingituste ja annetuste kohta. Aruanne – Vorm INF 4 “Saadud kingituste ja annetuste deklaratsioon” – tuleb esitada maksu- ja tolliametile.

Kõiki INF-deklaratsioone saab esitada e-maksuametis. Selleks tuleb sõlmida maksu- ja tolliametis e-teenuste leping. INF-deklaratsioone e-posti teel esitada ei saa!

MTÜd, kes ei ole tulumaksusoodustusega MTÜde nimekirjas, ei pea annetuste ja toetuste saamisest maksu- ja tolliametit teavitama. Maksu- ja Tolliametile deklareerib ja maksab maksud tema tehtud kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt annetuste tegija.

Kas pean esitama majandusaasta aruande, kuigi pole aasta jooksul tegutsenud? Kuidas seda tegema pean? Kes mulle aruande koostab ja allkirjastamiseks saadab?

Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul kui tegevusi ning rahalisi toiminguid aruandeperioodi jooksul pole tehtud. Kui perioodi jooksul pole tegevust toimunud, tuleb seda mainida aruande ridadel, kus vastata tuleb sõnaliselt. Numbreid nõudvad lahtrid tuleb täita nullidega (juhul muidugi, kui kassa- ja kontojääki ei esine).

Aruande koostab või tellib selle koostamise juhatus, üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande ning seejärel esitab juhatus aruande ettevõtjaportaalis, kus juhatus kinnitab aruande digitaalallkirjadega. Keegi teine aruannet ei koosta ning MTÜ nimel ei esita (välja arvatud juhul kui raamatupidajat pole selleks palgatud või vastavat teenust ostetud).

Kuidas esitada majandusaasta aruanne, kui teine juhatuse liige on välismaal ja ID-kaardi koodid ei toimi?

Kui MTÜ teisel juhatuse liikmel ei ole võimalik aruannet notariaalselt paberkandjal või digitaalselt internetikeskkonnas kinnitada, on veel üks võimalus – printida internetikeskkonnast välja pdf formaadis aruanne, allkirjastada kõigi juhatuse liikmete poolt paberkandjal, skaneerida arvutisse, üles laadida ettevõtjaportaali ja kinnitada ühe juhatuse liikme digitaalallkirjaga.

Miks ettevõtja soovib sponsorlust pakkuda just ja ainult MTÜ kaudu?

Esmalt võiksite potentsiaalsetelt sponsoritelt teada saada, miks nad eelistavad anda toetuse just MTÜle. Ehk soovivad nad anda sponsorlust MTÜle, kes on kantud tulumaksusoodustusega MTÜde, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (vt tulumaksuseaduse § 11), kuna sama seaduse § 27 ja § 49 määratleb, et nimekirja kantud ühingutele annetuste tegemine on (teatud piirmäärades) tulumaksuvaba.

Kuidas korraldada ja leida rahalisi vahendeid MTÜ raamatupidamise korraldamiseks vastavalt seadustele ja nõuetele?

Juba ühenduse loomisel on mõistlik arvestada ühingu ülalpidamiseks vajalike püsikuludega. Need võivad olla rendikulud, raamatupidamisteenus, transpordikulud, erinevate liitude ja katusorganisatsioonide liikmemaksud jms. Siis saab juba ühingu liikmemaksu määramisel arvestada püsikuludega toimetulekuga. Soovitatav on igasse ühingusse kaasata vähemalt üks raamatupidamiskogemusega või ettevõtte juhtimise kogemusega inimene, et oleks ka igapäevaste dokumentide osas ja seaduse tundmise koha pealt abi käepärast.

Enne raamatupidamise korraldamist on mõistlik hinnata, kui palju plaanitakse ühingule tegevusi ja nendega seotud tehinguid. Kui ühing ei näe lähiajal ette palkade maksmist ja keerulisi-pikaajalisi projekte, võib hakkama saada ka püsiva raamatupidamislepinguta.

Kui keegi juhatuse liikmetest on võimeline koostama ja haldama dokumente, siis võib piisata, kui tellitakse teenusena vaid majandusaasta aruanne (kohustuslik kõigile MTÜdele). Kui aga makstakse töötasusid, näiteks projektides, peaks kogemusega inimene arvestama ja deklareerima maksed töötasudelt jooksvalt.

Kui keegi pole nõus raamatupidamist vabatahtliku tööna tegema, tuleb teenus sisse osta. Siin on mitu võimalust: esiteks võib leida raamatupidamisfirma, kellega tavaliselt sõlmitakse kokkulepe teenuse ostmiseks. Tavaliselt kujuneb teenuse hind selle järgi, kui palju on ühingul tegevust (seega ka nt tulusid-kulusid) ja mida oodatakse teenuse pakkujalt. Näiteks: kas ta peab koostama ja haldama ka algdokumente, kui palju on neid dokumente kuus, kas on vaja esitada deklaratsioone, milliseid aruandeid peab koostama jne.

Projektide raamatupidamiseks ja aruannete koostamiseks on võimalik mõnikord arvestada vastava teenuse hind juba projekti eelarvesse. Samuti võib ühendus, mis tegutseb avalikkuse huvides ja laiemat sihtgruppi teenides, küsida tegevustoetust kohalikult omavalitsuselt, alaliidult, valdkondlikult katusorganisatsioonilt vm.

Teine võimalus raamatupidamistöö korraldamiseks on palgata raamatupidaja ja leppida kokku töötasus. Tavaliselt sõlmitakse siis töö tegijaga töövõtuleping (lühiajaliselt või nt projektipõhiselt) või tööleping (pikemaajalisel, püsiva töö vajadusel). Selline variant võib olla ühingule kallim, kuna töösuhte puhul tuleb tööandjal (st MTÜl) maksta brutotasu pealt sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks. Suuremad ja laiema tegevusraadiusega ühendused vajavad aga tihti just püsivat raamatupidamisteenust ja neis töötavad raamatupidajad, näiteks osalise tööajaga.

Kas meie MTÜ, mis ei tegele kasumi teenimisega, peab registreerima end ka käibemaksukohuslaseks?

Käibemaksukohuslaseks tuleb registreerida ühendus siis, kui ühenduse käive (toodete või teenuste müük) ületab 40 000 eurot. MTÜ igapäevast eesmärkidest tulenevat tegevust ei loeta käibeks. Käibe hulka ei arvestata ka projektitoetusi, annetusi ja sihtfinantseeringut.

Meie MTÜ sai toetust seminari korraldamiseks. Me ei kuulu tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja ja kuulsin, et peame osalejate toitlustuskulude pealt tulumaksu tasuma. Me ei ole seda planeerinud. Kas see vastab tõele ja missugused lahendused on?

Tulumaksusoodustusega MTÜde nimekirja mittekuuluvatel MTÜdel on väga piiratud võimalused osalejate toitlustamiseks. Maksuvabalt on võimalik igas kuus teha vastuvõtukulusid 32 euro ulatuses ja lisaks veel summas, mis on 2% palgafondist. Arvestust peetakse kuupõhiselt ja see tuleb deklareerida. Aasta lõpus on võimalik teha tasaarveldust, kui olete aasta jooksul vastuvõtukulusid vähem kasutanud. Teine võimalus on toitlustuskulud katta osalejate omaosaluse arvelt.

Kas seltsing saab esitada arvet (osutab näiteks päevajuhi vmt teenust)? Kui ei saa, siis millisele seadusele ja mis punktidele tuginedes ta seda teha ei saa? Seltsingud ei ole ju kuskil registreeritud. Neil ei ole ju raamatupidamise ja aruandluse kohustust, aga neil võib olla tulusid ja kulusid.

MTÜS § 2 lg 2 annab seltsingu selgituse: “Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, ei ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt”. Seltsinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseadus. Seltsingusse kuuluvad füüsilised isikud saavad teostada tehinguid nagu eraisikud: ostu-müügi tehinguid (kaup ja toode) lepinguga ja teenuste (nt päevajuht) puhul saab kasutada töövõtu- või käsunduslepingut, mida reguleerib Võlaõigusseadus. Seltsing ei saa esitada arvet, kuna pole juriidiline isik.

Ühendus on asutatud 2004. aastal mittetulundusühendusena, vahetunud on juhatus ja enamus liikmetest. Ühendus ei ole kunagi taotlenud toetust projektiga ega sponsoritelt, vaid on oma huvitegevust rahastanud oma liikmete panustest. Majanduaaasta aruannetesse oleme pikka aega kirjutanud nullid, sest liikmed on oma huvide objektidega tegelemise eest igaüks ise tasunud. Kas nii on õige ?

Sellisel viisil saab tegutseda vaid registreerimata huviklubi, mittetulundusühenduse puhul on liikmete panused MTÜ käive ja majandusaasta aruandes nulle olla ei saa. Kui soovite samamoodi oma tegevust jätkata, tuleks lõpetada MTÜ tegevus ja edasi toimetada registreerimata huviklubina või seltsinguna.

MTÜ ei ole tulumaksusoodustuse nimekirjas ning üks selle juhatuse liikmetest tahab teha annetuse organisatsioonile, et maksta töötajatele korralikku palka. Küsimus: millised tingimused selle juures on?

Juhatuse liige võib teha annetusi. Kui liige teeb organisatsiooni annetust eraisikuna, siis sellest rahast ta ise endale palka maksta ei saa. Annetus tuleb MTÜl kajastada ka deklaratsioonis INF 9. Kui räägime maksudest, siis midagi erakorralist juurde ei tule. Põhjalikum informatsioon on olemas Maksu-ja Tolliameti veebilehel. Juhatuse liikmel on ka teine võimalus organisatsiooni rahaliselt toetada, anda MTÜle laenu. Selleks vormistatakse laenuleping, kus lepitakse kokku laenu andmise tingimused.

Plaanime asutada harrastusteatri, kuid kui esitame tellijatele etenduste eest arveid, siis kuidas meie inimesed MTÜst oma tasu saavad? MTÜ ju ei tohi palka maksta.

MTÜ võib harrastusnäitlejatele palka maksta tehtud töö eest. Peaksite kaaluma, milline leping näitlejatega sõlmida – kas tööleping või töövõtuleping, kuid kindlasti on võimalik neile tasu maksta. Peate ka arvestama, et töötasult tuleb arvestada ning maksta maksud maksuametile.

Kas MTÜ peab omale määrama revisjonikomisjoni?

MTÜ ei pea määrama omale revisjonikomisjoni, kuid võib soovi korral seda teha. Seda reguleerib MTÜS § 34, mille järgi järelevalvet teiste MTÜ organite tegevuse üle teostab üldkoosolek, kes võib selle ülesande täitmiseks määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Seejuures ei või revidendiks või audiitoriks olla MTÜ juhatuse liige ega raamatupidaja. Kui revisjonikomisjon on määratud, siis peavad juhatuse ja muu organi liikmed võimaldama sel tutvuda kõikide vajalike dokumentidega ning andma soovitud nfot. Seejuures peavad revidendid või audiitorid esitama üldkoosolekule revisjoni- või audiitorkontrolli tulemuste aruande.

Väljastame liikmemaksude tasumiseks liimetele arved ning nad tasuvad selle alusel liikmemaksu. Kas see, et nad liikmemaksu arve alusel tasuvad, on meie ettevõtlustulu ja peame käibemaksu arvestuses seda jälgima?

Arve väljastamine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on MTÜ jaoks saadava ettevõtlustuluga. Liikmemaksud ei ole MTÜ ettevõtlustulu. Käive tähendab MTÜde puhul osutatud teenuseid või müüdud kaupu. Projektiga saadud toetusi ja annetusi ning liikmemakse käibe hulka ei arvata. Lisaks ei kuulu käibe hulka ega käibemaksuga maksustamisele teatud teenused (tervishoiu-, sotsiaal-, turvakodu- ja MTÜ poolt mitmed oma liikmetele osutatud teenused; ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida MTÜ või SA osutab füüsilisele isikule).

Olen MTÜ juhatuse liige ja teen täiskohaga tööd MTÜ erinevates projektides terve aasta vältel. Kas ei teki probleemi, kui enamus MTÜ sissetulekust läheb ühe juhatuse liikme(minu) töötasuks, arvestades, et tööjõud ongi kõige suurem MTÜ kulu? On ju õige, et täiskohaga töö eest võib MTÜ palka maksta juhatuse liikmele. Kas aga kehtib see ka juhul, kui palk moodustaks 90% MTÜ kuludest. Kõige suuremad kulud MTÜ jaoks tuleksidki siis tööjõukulud (programmeerimine, disainimine, hooldus, arendus), mida tuleb teha pidevalt. Poleks ju vahet, kas maksan IT spetsialistile või endale. Kuna aga oman oskusi enamuse vajamineva töö tegemiseks, siis saaksingi kogu oma töö-aja pühendada MTÜ projektide arendamisele, tehes seda tööd täiskohaga ja saades normaalset palka.

Juriidiliselt on MTÜl õigus tulu teenida ja kasumit saada, aga tal ei ole õigust seda kasumit dividendidena välja võtta ja jagada. MTÜ võib oma juhatuse liikmele maksta tasu,mis on mõistlik tema tehtud töö eest, isegi kui see on 90% kogu MTÜ sissetulekust. Seega juriidiliselt on kõik õige ja võite tegutseda MTÜna. Samas on sisuliselt teie puhul tegemist siiski teenuse müügiga ehk siis veebilehtede tootmise ja reklaampinna müügiga. Seega sisu poolest on see ikkagi ettevõtlus. Küsimusi võib tekkida äriregistril teie MTÜ majandusaasta aruannet vaadates – kas teil poleks õigem tegeleda ikkagi äriühinguna. Siis peategi äriregistrile selgitama, et tegelete mitte kasumit taotledes ja toodate avalikkusele mõeldud tasuta veebilehti ja põhitulu saate reklaamimüügist, mitte veebilehe kasutajatelt. Makse maksate nagunii ühtemoodi nii mittetulundusühingu kui äriühinguna.

Kas MTÜ raamatupidamine aktsepteerib bensiinitšekke isikliku sõiduauto kasutamisel?

Ainult bensiinitšekid ei ole aktsepteeritavad, kui MTÜ kasutuses ei ole sõidukit. Ehk siis MTÜ peab omama või rentima (kasvõi 0 rendiga) mingit sõidukit, et selle sisse kütust osta. Kui teete sõite isikliku sõiduautoga, siis kehtivad ikkagi isikliku sõiduauto hüvitamise reeglid.

MTÜ asub äripinnal ja on tekkinud olukord, kus ei suudeta maksta enam üüri ja kommunaalkulusid. Mis teha?

Esmalt tuleks teha organisatsiooni majandusanalüüs. Analüüsida: kust ja missuguses mahus tulevad hetkel rahalised vahendid, kas hinnapoliitika on argumenteeritud, missugused on võimalused teisele pinnale kolimiseks ja kas see on kõige õigem lahendus, missuguseid fonde ja millisel eesmärgil on kasutatud. Kui sissetulekud ikkagi ei võimalda seda pinda rentida, tuleb otsida uus rendipind.

Kas MTÜ võib laekumata arve puhul nõuda viivist ning kuidas seda teha?

Jah, MTÜl on õigus, samuti nagu teistel juriidilistel isikutel, nõuda viivist ehk viivitusintressi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Seda reguleerib võlaõigusseadus § 113. Viivise määr (tavaliselt protsent arvest päevas) on hea märkida arvele. Seaduses on ette antud, et intressimäära lubatud maksimum sõltub Euroopa keskpanga antust poolaasta kaupa (avaldatu RTs Eesti Panga poolt). Viivise tasumiseks võib samuti esitada arve. Viivise arvestuses tuleb korrutada võlasumma (arve summa) viivise protsendiga ning võlgu oldud päevadega.

Milliseid kohustusi toob endaga kaasa tulumaksusoodustuse nimekirjas olemine?

Otseste kohustuste hulka kuulub kaks korda aastas deklaratsioonide INF 4 ja INF 9 esitamine maksu- ja tolliametile. INF 4 on deklaratsioon, kuhu märgitakse annetuste tegijad (nimi, äriregistrikood või isikukood) ning annetatud summad. Deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 1. veebruar. Deklaratsioonis INF 9 kirjeldatakse eelmise aasta kingituste ja annetuste kasutamist. Esitamistähtaeg on 1. juuli. Mõlemad deklaratsioonid tuleks esitada läbi e-maksuameti.

Tulumaksusoodustuse nimekirjas olemine eeldab, et ühing vastab tulumaksuseaduse § 11 toodud nõuetele (aruanded ja deklaratsioonid on esitatud õigeaegselt, maksusummad on tasutud tähtajaliselt, ühing tegutseb vastavalt põhikirjale, avalikes huvides jne). Õigus on ka ühing nimekirjast välja arvata, kui ühing ei vasta tingimustele ja väljaarvamiseks piisab vaid ühest asjaolust.

Kas spordiklubi liikmed on samaaegselt ka ühingu liikmed – maksavad nad ju spordiklubi liikmemaksu?

Ühingu liikmeks astutakse sissastumise avalduse alusel, st inimene teadlikult avaldab soovi osaleda ühingu tegevustes (panustab oma aega, osaleb koosolekutel ja tegevustes) ja kui üldkoosolek on otsustanud, et makstakse liikmemaksu, siis liige seda ka teeb.

Tavaline spordiklubi liige, kes kasutab vaid teenuseid, ei ole ühingu liige, vaid on teenuse kasutaja ja maksab liikmemaksu teenuste kasutamise eest – tal ei ole üldkooslekul osalemise õigust. Samas võib spordiklubi liige avaldada soovi astuda ühingu liikmeks.

Raamatupidamises hoitakse ühingu liikmemaks ja teenustelt saadav liikmemaks eraldi.

Kuidas saab seltsing maksta liikmetele töötasusid? Kes deklareerib maksud ja tasub need?

Seltsingu nimel käitub tööandjana see isik, kellel on seltsingu juhtimise õigus – eraisikuna. Tema koostab enda nimel ka deklaratsioonid (TSD) ning tasub vajalikud maksed.

Kui MTÜ liige on juriidiline isik, kas liikmemaksule lisandub käibemaks?

MTÜ liikmemaksu ei maksustata käibemaksuga, sest tegemist ei ole kauba võõrandamise või teenuse osutamisega ettevõtluse käigus.

Meie ühingus ei ole juba mitu aastat üldkoosolekut toimunud. Juhatuse liikmed ütlesid, et majandusaasta aruanded on esitatud. Kas see on võimalik?

Majandusaasta aruande koostab juhatus ja vastavalt MTÜS § 19 kuulub selle kinnitamine üldkoosoleku pädevusse. Tehniliselt on võimalik aruanne esitada ilma üldkoosoleku otsust lisamata, kuid vastavalt mittetulundusühingute seadusele peab olema üldkoosoleku poolt heaks kiidetud.

Kuidas kanda raamatupidamisse kulusid, mis on tehtud toidule. Olukord: meie MTÜ liige läheb Selverisse ja ostab küpsiseid, nende eest maksab liige MTÜ sularahaga (sularaha MTÜ kassast). Kas piisab sellest, kui see kviitung lihtsalt mapi vahele panna või on vaja mingit lisadokumenti? Küsimus on ajendatud sellest, et levivad kuulujutud, et toidukulu on raamatupidamisse keerulisem kanda kui nt bürootarbeid.

Raamatupidamises kajastamisel ei ole vahet, kas olete sularaha eest ostnud küpsiseid või bürootarbeid. Mõlemal juhul tuleb kassast raha väljavõtmisel teha sularaha väljamineku order ja raamatupidamisse kanda ka kuludokument (arve). Juhul kui kassast võetud raha ei kulunud kõik ära, tuleb teha avansi aruanne ja ülejäänud raha kassasse tagasi maksta. Erinevus bürootarvete ja toiduainete ostmisel on aga nende kulude maksustamisel. Bürootarbed on teie ühingu tegevusega seotud põhikulu, küpsised aga seda ei ole. Bürootarvete ostmisel ei pea te riigile maksma mingeid makse, aga küpsiste ostmisel tuleb maksta kas erisoodustus-  või tulumaksu. Maksustamine sõltub sellest, kelle jaoks küpsiseid osteti. Kui küpsiseid osteti külaliste vastuvõtu jaoks, tuleb maksta kõigilt toitlustamisega seotud kuludelt riigile tulumaksu. Kui küpsiseid osteti oma juhatuse liikmete või MTÜ töötajate jaoks, tuleb maksta summalt erisoodustusmaksu.

Kas MTÜ majandusaasta aruandel on vaja audiitori kinnitust?

Audiitori poolt on vaja kinnitada aruanne sellisel juhul, kui te oma põhikirjas olete selle kohustuse endale seadnud. Tavaliselt ühingutel ei ole endale pandud kohustust audiitorkontrolli kohta, seda ei pea tegema.

MTÜ sai registreeritud oktoobris 2012. Millal tuleks esitada majandusaasta aruanne? Majandusaasta periood on 01.01 – 31.12. Aga olen kuskilt lugenud, et kui MTÜ on registreeritud, siis 18 kuud pärast selle registreerimist võib esitada majandusaasta aruande. Vastab see tõele?

Majandusaasta aruanne tuleb esitada vastavalt raamatupidamise seadusele. Seaduse järgi on ühingul kohustus esitada majandusaasta aruanne pärast nende poolt põhikirjas määrataud majandusaasta (12 kuu) möödumist. Erandjuhul (näiteks MTÜ alustamisel kalendriaasta keskel), võib majandusaasta aruande esitada ka varem (MTÜ on tegutsenud aasta lõpuks kauem kui 6 kuud) või hiljem (MTÜ ei tohi olla tegutsenud kauem kui 18 kuud). Teie MTÜ oli tegutsenud 2012. aastal ainult 2 kuud ja seega ei pidanud esitama majandusaasta aruannet 2013. aastal. Majandusaasta aruande esitamise kohustus on teil 2014. aasta 30. juuniks, mil olete tegutsenud 14 kuud.

RAHASTAMINE

Kas MTÜ tegevuse alustamiseks saab taotleda starditoetust, et katta tekkivaid püsikulusid (nt ruumi rent ja juhataja palk)?

MTÜ tegevusega alustamisel tekkivate igapäevaste püsikulude katmiseks nn starditoetust taotleda võimalik ei ole. Ühingu tegevusega alustamisel on asutajaliikmetel vajalik läbi mõelda, kuidas tulevikus planeeritakse katta oma tegevustega kaasnevad kulud.

Täna ühendustele avatud projektitoetused on eelkõige suunatud ühingute eesmärkidest tulenevate tegevuste või algatuste elluviimiseks. Kui nende tegevustega kaasnevad ka otsesed püsikulud (kontori rent vms), siis vastavalt rahastaja poolt kehtestatud tingimustele on võimalik taotleda nende osalist katmist.

Püsikulusid võib saada katta ka tegevustoetusest, mida jagavad mitmed kohalikud omavalitsused oma piirkonna kodanikeühendustele.

Asutasin MTÜ, mis plaanib igal nädalal trükkida ajaleht XXX linnas, mis kajastaks linnaelu ja ajaleht on tasuta. Arvutasin, et ajalehe väljaandmiseks igas kuus 500 eurot. Kust on võimalik saada toetust lehe väljaandmiseks. Kuulsin, et antakse raha, et tegevust alustada.

Kahjuks MTÜdele ei ole niiniimetatud “starditoetust”, mis on mõeldud tegevuse alustamiseks, seda on võimalik taotleda ainult äriühingul. MTÜna võite toetust saada pilootprojektile teenuse käivitamiseks, aga perioodiliselt ajalehe väljaandmist toetusprogrammid üldjuhul ei toeta. Peate mõtlema, kuidas ise tulu teenida (müüa reklaampinda ajalehes, teha ajaleht tasuliseks, otsida sponsoreid jne), et ajalehte edasi välja anda.

Mida teha kui projektis planeeritud tegevus läks kallimaks? Saime toetust rahvariiete õmblemiseks, millele võtsime projekti kavandades hinnapakkumise. Projekti kirjutamisest on möödas pool aastat ja nüüd väidab pakkumise teinud firma, et teenus on läinud kallimaks. Kuidas me nüüd oma projekti eelarvega hakkama saame?

Kahjuks teenused võivad minna kallimaks. Edaspidi on soovitatav, kui võtate projekti jaoks hinnapakkumist, siis lähteülesandes kirjutada tingimuseks, kui kaua pakkumises toodud hind peab kehtima. Näiteks, et hinnapakkumine peab kehtima 1 aasta selle esitamise kuupäevast. Praeguses olukorras on teil üks võimalus paluda toetust andud programmilt luba muuta eelarvet ja võimaluse korral võtta rahvarõivaste õmblemiseks raha eelarve teiste kuluridade arvelt. Kui eelarves ei ole võimalik kulusid ümber jaotada, siis tuleb otsida lisaraha kallinenud teenuse eest maksmiseks. Pöörduda kas kohaliku omavalitsuse või sponsorite poole või tasuvad tantsijad ise osa rahvarõivakomplektide eest.

Kas kaas- ja omafinantseering on üks ja sama asi?

Kaas- ja omafinantseering on toetusele lisanduv taotleja ja tema partnerite rahaline või mitterahaline mõõdetav panus. Omafinantseering on toetuse saaja enda rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti, mis kajastub projekti eelarves. Kaasfinantseering on kellegi teise (organisatsiooni, asutuse, kohaliku omavalitsuse, äriühingu või eraisiku) rahaline või mitterahaline panus projekti, mis samuti kajastub projekti eelarves.

Spordibaas on tegutsenud alates 1997. aastast. Baasi rekonstrueerimiseks on saadud vahendeid Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Praeguseks on baas laienenud ja on tarvis uuesti renoveerida. Mitmete tööde puhul on ilmselt tegu eelmise taotluse raames tehtud tööde uue teostamisega. Planeeritud küsida toetust KIK-ist. Kas sellega seoses võib tekkida probleem?

Tõsine probleem võib tekkida, kui esitatav taotlus katab muuhulgas ka eelmise taotluse tegevusi. Oluline on vaadata läbi eelmine (rahuldatud) taotlus, vaadata üle eelmine tegevuskava ja projekti lõpparuanne. Sellest lähtuvalt saab teha otsuse, kas uut taotlust saab esitada ja missugustele töödele seda saab esitada, et vältida topeltrahastamist ja sellest tulenevaid probleeme. Kui eelmise taotluse esitaja samale objektile ei olnud taotlemist planeeriv MTÜ, tuleb arvestada, et kui tekib topeltrahastus, vastutab eelmine taotleja ja suure tõenäosusega küsitakse toetus temalt ka tagasiulatuvalt tagasi.

Ühing esitas PRIAle taotluse. See rahastati. Kas ühing peab nüüd ka eraldi arvelduskonto avama pangas sellest hoolimata, et raamatupidamises peame nagunii eraldi kontosid?

Eraldi pangakonto avamise nõue on ära toodud toetust andnud programmi korras või toetuslepingus. Üldjuhul PRIA ei nõua eraldi pangakonto avamist. Soovi korral võite eraldi konto projekti jaoks avada, et projektiga seotud rahalised liikumised oleksid selgelt nähtavad ja eristatavad muudest ühingu tegemistest.

Mis on vahet projekti väljundil ja tulemusel, need on ju sünonüümid?

Väljund tähendab tegevuse kvantitatiivseid tulemusi, mida on võimalik mõõta, loendada (nt läbiviidud infopäevade arv, koolitatud inimeste arv, tehtud investeeringute maht eurodes jne). Väljund on seotud tegevusega. Väljund ei näita tegevuse sisulist tulemuslikkust – 40 tööturu koolittuse läbinud inimest ei tähenda automaatselt, et 40 sai ka tööle.

Tulemus on mingi kasu, hüve muutus, mis on mõõdetav vahetult või teatud aja jooksul peale projekti lõppu (töölerakendunute inimeste arv peale koolitust, energiakulude vähenemine 15% peale soojustamist). Tulemus on seotud eesmärgiga. Tulemus on sisuline – 40 koolitatud inimesest sai tööle 20. Teiste sõnadega – tulemus on väljundile järgnev muutus.

Kas MTÜl oleks oma tegevust parem alustada projektidest või teenuste osutamisest?

Siin ühest vastust ei leidu. Mõistlik on lähtuda ühenduse olemasolevatest ressurssidest ja oskustest. Kui liikmeskonnas on inimesi, kes oskavad kirjutada projekte, juhtida nii selle sisulist, kui ka rahalist poolt, siis mõistlik on alustada siit. Küll aga peab projekti ettevalmistamisel  meeles pidama, et üldjuhul nõuab rahastaja taotlejapoolset omafinantseeringut (enamasti on see 5-10% toetussummast).

Teenuste pakkumisest on lihtsam alustada, kui ühenduses on inimesi, kes valdavad teemat ning omavad teatud oskusi teenuste pakkumiseks. Siin on tähtis oma teenused selgelt defineerida ja kirjeldada ning selgeks teha, kellele need suunatud on, kui suure tasu küsime ja kas küsime.

Lõppkokkuvõttes on iga organisatsiooni enda otsus millest alustada, kuid soovitatav on toetuda ühenduse tugevamatele külgedele.

Kuidas võtta projekti jaoks hinnapakkumisi?

Hinnapakkumiste võtmiseks tuleb esmalt veenduda, kas programmdokumendis on sellekohaseid nõudeid (mis summast alates tuleb hinnapakkumisi võtta, mitu hinnapakkumist tuleb võtta, millised on hinnapakkumise vormistamise nõuded jm). Kui hinnapakkumist on vaja, siis tuleb võimalikult põhjalikult kirja panna lähteandmed, mille põhjal hinnapakkumise esitaja pakkumise teeb (mis nõuetele peab see vastama, mitu pakkumist vaja on jne).

Hinnapakkumine võiks sisaldada järgmisi osi: pakkumise esitaja ja saaja andmed (nimi, registrikood, aadress), hinnapakkumise koostaja kontaktandmed, hinnapakkumise koostamise kuupäev ja kehtivuse aeg, kauba või teenuse nimetus, kogus, ühik, ühiku hind, kogumaksumus käibemaksuga ja käibemaksuta.

Mitme hinnapakkumise võtmiseks on mõistlik küsida kõigilt hinnapakkumise esitajatelt ühel ajal ja ühesuguste lähteandmetega pakkumisi. Tavaliselt saadetakse kõigile hinnapakkumise esitajatele ühesuguste lähteandmetega e-kiri. Mitme pakkumise saamisel peaks lähteandmed andma võimaluse pakkumisi võrrelda!

Kas kõikide projektide jaoks on vaja hinnapakkumisi võtta?

Kui programmdokumendis sellist nõuet ei ole, siis ei pea. Kuid alati on mõistlik iseenda tegevusest jälg maha jätta, see on projektijuhi enda kaitseks. See annab ka garantii, et saate lubatud kauba või teenuse vastavalt hinnapakkumises toodud tingimustele ja hinnale.

Kuidas planeerida mahuka projekti eelarvet?

Mahuka projekti puhul on mõistlik koostada kaks abitabelit- nädalate ja tegevuste kaupa ning kululiikide ja rahastajate viisi.

Projekti maksumuse arvestamine on küll alati hinnanguline tegevus, kuid see peab siiski andma piisavalt täpse tulemuse, et projekti teostamise käigus ei osutuks vajalikuks sagedased eelarve muudatused. Projekti eelarvet koostades tuleb kulutused täpselt lahti kirjutada. Eelarve koostamisel tehakse esmalt kindlaks, kui palju ressursse on vaja erinevateks toiminguteks ja ülesannete täitmiseks. Seejärel jagatakse kulud erinevate kululiikide vahel.

Mis on sisend?

Sisend on ressurss, mida kasutatakse  projekti tegevuste rakendamiseks ja elluviimiseks (inimesed vahendid, raha, teadmised ja oskused jms).

Projektil on mitu kaasfinantseerijat ja ühega neist on sõlmitud leping, kus on välja toodud toetatavad kulud ja nende suurus. Projekt on osutunud veidi odavamaks ning üks toetaja hüppas alt ära. Kas võime olemasolevat toetaja raha muuks kuluks samas projektis kasutada?

Toetaja on teie projekti konkreetseid kulusid toetada soovinud ning ilma nende kirjaliku kinnituseta ei tohi sihtotstarbelist toetust muul viisil kasutada. Palun küsige toetaja nõusolekut. Kindlasti tasub ka põhitoetajat muutustest teavitada, sest eelarve muutub.

Kas on mõni fond, mis toetab organisatsiooni tegevusi püsivalt/regulaarselt?

Fondid on üldiselt loodud selleks, et anda organisatsioonidele n-ö arengusüste, aidata neid üle nn paisu tagant, millest pääsemise korral jõuab organisatsioon kvalitatiivselt uuele tasemele. Seega ei ole fondid mõeldud organisatsioonide püsikulude katmiseks. Et ühing oleks elujõuline ja jätkusuutlik tasub mõelda liikmemaksude või toote/teenuse pakkumise peale.

Mis on kultuurkapitalilt taotletava maksimaalse summa suurus? Kas mitterahaline panus on võimalik?

Kultuurkapitali erinevad allkapitalid ei ole määranud maksimaalset taotletavat summat. Selleks, et saada aimu, milliseid toetussummasid kultuurkapital eraldab, soovitan vaadata varasemaid Kultuurkapitali taotlusvoore. Mitterahaline panus ei ole abikõlblik.

STRATEEGILINE PLANEERIMINE

Kuidas koostada küla arengukava, mis on selleks vaja teha?

Küla arengukava on omaalgatuslik ja vabatahtlik, samas mitmetahuline ja aeganõudev protsess. Selleks, et arengukava koostama hakata, peaks kokku kutsuma küla üldkoosoleku. Koosolekul tuleks tutvustada, milleks arengukava vaja on, kuidas seda tehakse ja milline on igaühe roll arengukava koostamisel. Mida rohkem inimesi on kaasatud arengukava koostamisele, seda täiuslikum see tuleb. Arengukava on aluseks külaseltsi tegemistele, arengukava tuleks ka iga-aastaselt üle vaadata ja täiendada

Peamised punktid, mis võiksid olla küla arengukavas kajastatud on: küla asukoht, loodus, ajalugu, teedevõrk ja infrastruktuur, elanikud, sotsiaal- ja majandusolud, küla arengutegurid, tulevikupilt, peamised tegevusvaldkonnad, järgmiste aastate tegevuskava, arengukava täitmise jälgimine ja muutmine.

MTÜ on tegutsenud juba 4 aastat ning on olemas kindlad koolitusprogrammid, mille järgi viiakse läbi loovust ja isiksust arendavaid kursusi lastele. Nüüd tahetakse viia MTÜ tegevus järgmisele tasemele, kus organisatsioon annab koolitusi läbinutele tunnistusi, mis on usaldusväärsed ja tunnustatud ka teistes asutustes. Mida peaks selleks tegema?

Selleks, et organisatsiooni poolt väljastatud tunnistused oleksid aktsepteeritavad teiste organisatsioonide poolt ja omaksid seaduslikku jõudu, peab ühingul olema koolitusluba. Koolitusloa annab välja haridus- ja teadusministeerium ja loa taotlemise protsessiga saab tutvuda ministeeriumi koduleheküljel. Üldjoontes protsess näeb välja niimoodi, et taotleja koostab koolitusprogrammi, mille järgi plaanitakse oma sihtgruppi koolitada. Programm vaadatakse läbi, hinnatakse ning antakse selle kohta tagasiside. Kui kõik nõuded on täidetud, siis programm kinnitatakse ministeeriumi poolt ning ühingule väljastatakse koolitusluba.

Kuidas passiivseid ühingu liikmeid aktiviseerida?

Inimeste aktiviseerimine on pühendumist ja aega nõudev tegevus. Igal ühingul on ühine eesmärk ja väärtused, mida kantakse; tegevused, mida tehakse eesmärkide saavutamiseks. Inimesed soovivad tegutseda, kui nad saavad aru, mille pärast ja mille nimel tegevused käivad. Võibolla on teie ühingu liikmetele ebaselgeks jäänud, mis on teie ühine eesmärk. Kaasake oma ühingu liikmed ühingu tegevustesse. Kutsuge inimesed kokku ja küsige, milles näevad nemad teie ühingu eesmärki. Seejärel sõnastage ühiselt, mis väärtusi teie ühing kannab. Kui kõik saavad ühiselt aru, mis on eesmärk ja väärtused, siis saab edasi vaadata, mis tegevusi te eesolevalt perioodil näiteks järgneval aastal tegema hakkame ja kes nende tegevuste eest vastutab. Kui jõuate ühise eesmägi ja tegevusteni koos vastutajatega, siis hakake tegevusi ellu viima ja juhina tunnustage oma liikmeid nende tegude eest.

Soovitame lugeda EMSL välja antud raamatut “Kaasamine avalikus sektoris ja vabakonnas”, kust leiab peatüki “Kaasamine vabaühendustes ja kaasamise meetodid”.

Kui selgub, et ühist eesmärki pole või keegi ei taha vastutada, siis võib hakata mõtlema sellele, kas ühingut üldse enam vaja on.

Mida teha MTÜs tekkiva äriettevõtlusega. Oleme MTÜ, kuid meil on ühingus tekkinud tegevus, mis on äriline ja toodab meile kasumit. Kaudselt on seotud ka meie ühingu eesmärkidega. Kas peaksime sellega midagi ette võtma?

Mittetulundusühing võib põhimõtteliselt kasumit teenida, kuid ta ei saa seda dividendidena või kasumina liikmete vahel jagada. Kui ühing teostab oma põhikirjalisi eesmärke ja jääb see juures kasumisse on kõik korras. Võib olla on tegu sotsiaalse ettevõtlusega – kas teie tegevus on seotud mõne sotsiaalse probleemi lahendamisega ühiskonnas. Sotsiaalse ettevõtluse kohta saab rohkem lugeda Sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku kodulehelt.

Seadus ütleb, et kui üle poole ühingu tegevusest muutub äriliseks, siis võib nõuda selle ühingu tegevuse lõpetamist. See on üksik seaduse punkt, millel on väga palju tõlgendamisvõimalusi. Üks on see, et käesolev punkt räägib tegevusest, mis pole otseselt seotud ühingu eesmärkidega. Seega peaks teie ühingus kõik korras olema.

Kui aga tegu on üksnes üsna kaudselt seotud äritegevusega, siis võib kaaluda ka võimalust asutada ühingu poolt OÜ, kelle alla võiks kasumliku ettevõtmise viia. See on üha enam leviv praktika. Siis on mittetulundusühing äriettevõtte omanik, kellelt saadud tulu kasutatakse ühingu eesmärkide täitmiseks.

Vabatahtlik töö

Kuidas arvestada ühingu tegevuses vabatahtliku töö panust?

Üheks võimaluseks on pidada vabatahtliku töö päevikut, kus tuuakse ära vabatahtliku töö läbiviimise aeg (kuupäev/kuu/aasta) ja kestvus tundides. Lisaks on võimalus anda tehtud tundidele rahaline väärtus vastavalt teostatud töö iseloomule. Vabatahtlik saab kinnitada tehtud töö oma allkirjaga.

Rahalise väärtuse andmine vabatahtlikule tööle ei tähenda, et ühing reaalselt selle töö eest tasu maksab. See pigem näitab ühingule, milline reaalne rahaline vajadus oleks ühingul, kui ta peaks vabatahtliku poolt tehtud töö tasulisena sisse ostma. Teisalt näitab see inimeste (vabatahtlike) tahet ja soovi panustada oma aega ja oskusi ühiste huvide ja eesmärkide eest seismiseks.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll