Vabaühenduste maksusoodustused meil ja mujal

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Nüüdisaegne lähenemine maksusoodustusele pärineb juba 17. sajandi Inglismaalt ning asja taga pole üksnes valitsejate suuremeelsus, vaid demokraatlikule ühiskonnakorraldusele kehtivad teatavad nõuded. Näiteks peab olema tagatud vabadus ühineda kõiksugu seltsidesse, aga ka vabadus koguneda, uskuda ja kõneleda. Maksudega on need nii palju seotud, et vabas ühiskonnas ei peeta normaalseks üksnes takistuste kaotamist vabaduste teelt, vaid kodanikualgatust ja heategevust teadlikult toetav õiguskeskkond on lausa riigi kohustus.

Eestigi maksukeskkonna kujundamist konsulteerinud uurimiskeskus International Center for Not-for-Profit Law (ICNL) on põhjendanud maksusoodustuste vajalikkust muu hulgas ka päris praktiliselt: suurema sissetulekuga isikud on maksustiimulitele palju tundlikumad kui madalapalgalised, mistõttu on erinevad maksusoodustused olulised just suurte annetuste saamiseks (sh kinnisvara). Kuigi 400 aasta jooksul on maksuvabastusi kõikjal pigem laiendatud, on Eestis viimase 20 aastaga võimalusi vähendatud ja karmid piirmäärad on jätkuvalt ees. Valitsus kardab pettureid ja arvab end olema targema rahakulutaja kui kodanikud.

Jaanuarist 2015 jõustuvad taas põhjalikumad muudatused tulumaksuseaduse paragrahvis 11, mille riigikogu suve hakul kiiruga ja suurema aruteluta vastu võttis. Nii jääb edaspidigi maksuhalduri ja kohtute tõlgendada, kas kord saab nüüd lihtsam ja paindlikum, nagu väideti eelnõu seletuskirjas, või läheb asi hoopis segasemaks, sest juurde tuli mitu määratlemata õigusmõistet.

Uued nõuded

Salakavalaimaks uueks nõudeks seaduses on, et maksusoodustusega vabaühenduse tooted-teenused peavad olema üldkättesaadavad, mis tähendavat jõukohasust ka keskmisest madalamat palka teenivale inimesele. Nagu EMSL korduvalt märkis, ei jaksa keskmiselt 600–700eurose palgaga inimene omale ilmselt suurt mingeid vabaühenduste teenuseid lubada, mistõttu peaks nimekirjast lendama enamik spordiklubisid, era- ja kitsamalt huvihariduse pakkujaid ning turul ning õiguskeskkonnas alles kohta otsivaid sotsiaalseid ettevõtteid.

Plusspoolel kadus seadusest keeld põhitegevusena ettevõtlusega tegeleda, mis teisalt justkui lubaks omatulu piiranguteta teenida. Seni kehtis nõue vaid n-ö kasumi kasutamisele avalikes huvides. Eks näis, kuidas maksuamet seda praktikas tõlgendama hakkab, kevadest saati on vähemalt amet väga paljude vabaühendustega laua taga nõu pidanud ja loodetavasti nende tegevuse kohta palju õppinud.

Teine vajalik muudatus tehti paragrahvis 49, millega toodi esmakordselt tulumaksuseadusse vabatahtliku mõiste, küll totra koostööpartneri mõiste all. Asja sisu on see, et vabatahtlike n-ö vastuvõtukulud ehk toitlustamine, majutus, transport ja meelelahutus on nimekirja kuulujaile edaspidi üheselt maksuvabad ning kaob risk, et vabatahtliku kulude pealt tuleks erisoodustust tasuda. Nimekirja mittekuulujad jäävad edaspidigi tõlgenduste tõmbetuulde.

Muudatusi tehti ka menetluskorras: taotlemise tähtajad nihkuvad 1. märtsile ja 1. septembrile ehk paar kuud kiiremaks, ja muudatusi nimekirjas teeb maksuhaldur, mitte enam Vabariigi Valitsus.

Annetuste soodustamisega koonerdatakse

Milles riik taas üldse toru ei võtnud, on annetamise enam soodustamine ehk kogu maksuerandi mõte. Edasi kehtivad närune 5% mahaarvamiste piir kuni 1920 euro ulatuses eraisikutele ja 10% kasumist või 3% palgafondist äriühingutele.

Eraisikutele tähendab see, et kel ka pole enda tarbeks mahaarvamisi, ei saa annetuste maksuvabastust ikka rohkem kui 5% ulatuses kasutada. Avalikku sektorisse eraraha kaasamist ei soodustata juba mitu aastat enam üldse.

Vaatame Jürgen Ligi hirmuks korraks ka välismaale, kus vastukaaluks meie paljukiidetud lihtsale maksukeskkonnale on pakutud vabakonnale päris laia ringi soodustusi. Mitte et neid kõiki saaks või tulekski Eestis rakendada, sest mujal kehtib hulk makse – näiteks tulude või kasumi maksustamine, kinnisvara- või
pärandimaks –, mida Eestis polegi, seega ei saa neist ka loobuda.

Üks soodustus tunnustatud organisatsioonidele on lisaks annetajate maksustiimulitele näiteks käibemaksult. Kui Eestis on vabaühendustel võimalik sisendkäibemaks maha arvata vaid ettevõtlusega seotud kuludelt, aga mitte projekti- või tegevuskuludelt, siis osas riikides on vabaühendused vabastatud ka sisendkäibemaksust.

Sagedasti on neile antud ka õigus osutada teenuseid või müüa kaupu käibemaksuvabalt või madalama määraga. Kuigi see võib tekitada kõlvatut konkurentsi, peab ICNL eelist äriühingute ees lubatavaks, kui tulu ei teenita kasumi, vaid oma põhieesmärgi täitmise nimel.

Idee sotsiaalsetele ettevõtetele?

Eestis pigem põhjendatult vähe toetust leidnud nn protsendiseadust on kasutatud lähiriikidest Poolas, Ungaris, Slovakkias ja Leedus. Selle järgi saab kodanik ühe või kaks protsenti oma maksurahast kindlale vabaühendusele suunata.

Ühendkuningriigis kehtib aga natuke nutikam ja päris popp maksusoodustus Gift Aid: kui Eestis saab eraisikust annetaja tasutud maksud endale, siis seal läheb tagastatav maksusumma hoopis vabaühendusele ehk annetus suureneb 20–25%. 1990. aastal rakendunud skeemil oli algselt ka 600naelane piirmäär, mis hiljem kaotati. Soodustus kehtib ka asjade annetamisel ning isegi heategevuslikest poodidest ostmisel.

Lisaks ei maksustata avalikes huvides tegutsevatel ühingutel ka hulka kululiike, milleks Eestis on vaid vastuvõtukulud ning stipendiumid. Veel on vabaühendused tehtud priiks riigilõivudest kohtusse pöördumisel (Eestis vaid võimalus riigi õigusabile), maksumärkidest, tolli- ja käibemaksust importimisel (Eestis vaid
teatud tingimustel humanitaarabile), samuti antud igavesi kasutusõigusi riigi või omavalitsuse kinnisvarale.

Meie regulatsioonis on ka positiivseid nüansse

Paiguti sõltuvad avalikes huvides tegutsemise staatusest ka rahastusvõimalused. Kuigi Eestiski nõuab seda enamik rahastajaid, ei ole näiteks hasartmängumaksust raha saamisel tingimuseks just soodusnimekirjas olemine. Ühendkuningriikides on.

Nii et pilt laias maailmas on kirev ja meil oleks patt nuriseda – soodustavaid erandeid on meil küll vähe, ent piiranguid veel vähem. Poola ja Ungari on piiranud näiteks avalikes huvides tegutsevate ühingutega õiguse teha teatud tehinguid, nagu riigihangetel konkureerida või avalikke teenuseid osutada, mis jällegi on Eestis kõigile lubatud.

Või siis oleks meil mõeldamatu arutelugi teemal, kas avalikes huvides tegutsevad ühingud võivad tegeleda huvikaitsega, aga paljudes vanades riikides on poliitikasse sekkumine otsesõnu keelatud. Näiteks igati arenenud kodanikuühiskonnaga Kanadas on nüüdseks saavutatud suure surmaga lubatud huvikaitse määraks 10–20% ühingu eelarvest ja sellised tegevused võivad olla üksnes "kõrvalised ja juhuslikud".

Paras palundra käib juba tükimat aega ka Inglismaal lobitegevuse ja valimistel kaasalöömise reguleerimisest. Absurd.

Artikkel on avaldatud ajakirjas Hea Kodanik nr 4/2014

Allikas:  EMSL

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll