Küsimus: minu poole pöördus murega tuttav vanaproua. Nimelt kortermajas, kus ta elab, kasseeritakse kõigilt elanikelt majaesise parkla asfalteerimise tasu. Vanaproual pole autot ja keegi tal autoga külas ei käi. Seega pole ta endale ka autokohta parklas broneerinud, aga ometi peab igas kuus maksma 37 eurot asfalteerimise eest. Pensionärile on see oluline summa, seda enam, et ta maksab seda raha asja eest, mida ei kasuta. Kas korteriühistul on õigus tõesti kasseerida raha ka nendelt, kellel ei ole asfalteeritud autokohta ehk kes ei saa sellest asfalteerimisest mingit kasu?
Vastab notar Priidu Pärna
Kortermajade puhul tuleb arvestada sellega, et nii krunt kui ka maja põhikonstruktsioonid on kõigi kaasomandis ja selle korrashoiu kulud kantakse ühiselt (tavaliselt lähtuvalt korteri suurusest). See on üldreegel ja lähtealus küsimusele vastamisel.
Majaesise parkla asfalteerimine võib olla ka selle korteriomaniku huvides, kes hetkel parkimiskohta ei kasuta, sest kokkuvõttes tõstab selline investeering ka tema korteriomandi väärtust, kui majaesine on korras ning korteri müümise korral oleks ostjal huvi seal parkida.
Ei saa ju lähtuda analoogilisest põhimõttest, et kui ma elan esimesel korrusel, siis ei pea ma kandma katuseremondi või lifti hooldusega seotud kulusid. Siiski jätab seadus siin tõlgendamisruumi ning me ei tea kõiki küsimuse asjaolusid. On selge, et sellist tööd ja kulu ei saa ühistu (juhatus) otsustada ilma korteriomanike üldkoosolekuta. Koosolek peab igal aastal heaks kiitma majanduskava, mis peab sisaldama ka planeeritavaid kulutusi. Korteriomandiseaduse § 13 järgi ei olnud korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei olnud nõustunud.
Kui vanaproua hääletas ühistu koosolekul selle otsuse vastu ja asfalteerimine ei olnud seotud tavapärase korrashoiuga, siis võiks ta ka nende kulude kandmisest keelduda. Problemaatiliseks teeb olukorra asjaolu, et 1. jaanuaril 2018. a jõustus uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, milles see norm on muudetud. Nimelt uue seaduse § 40 järgi võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
Kui palju tõlgendamisruumi selline sõnastus jätab ja puudub ka kohtupraktika uue normi kohta.
Seda sätet võiks tõlgendada nii, et vanaproua hääletas sellele otsusele vastu ja sel korteril ei ole praegu ega tulevikus võimalik parkimiskohta kasutada (st parkimiskohad on teiste korterite vahel ära jagatud), võib sellise igakuise kulu sisse nõudmine temalt olla vastuolus hea usu põhimõttega ja lubamatu.
Küsimus ja vastus on avaldatud Maalehes 12.04.2018
