Riigikogu võttis 1. juulil 2014 vastu jaanuarist jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused, mis muuhulgas kohendavad maksusoodustuste korda vabaühendustele ja seda väga ennustamatul moel. Pisut head on siiski ka.
Viimased kolm-neli aastat käinud analüüsi ja arutelude järel sai seaduseks paras soga, millest ei saa keegi aru, kas elu läheb nüüd lihtsamaks või keerulisemaks. Ehkki eelnõu eesmärk oli õigusselgus, on uued sõnastused kõike muud kui selged. Riigikogus muudatuste üle arutleda ei õnnestunudki, sest eelnõu sisaldas ka valitsusele eluolulisi maksulangetusi, mis tuli tuntud teerulli abil enne suve seadustada ja küllap seetõttu ei õnnestunud järgida ka koalitsiooni lubadusi senisest enam huvigruppe kaasata.
Nimelt lubas kevadel ametisse astunud valitsus, et Riigikogu komisjonid kaasavad nüüd neid huvilisi, kes on eelnõu menetluse käigus arvamust avaldanud, ent kuigi EMSL on seda aastaid igal sammul teinud ja saatis ka eelnõule kommentaarid, ei küsitud meilt sõnagi, ei vastatud arvamusele, ja ka Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühmaga kohtumisele ei järgnenud vähimatki.
Mis siis konkreetsemalt uues seaduses head ja halba on? Alustagem ehk siis heast. Tulumaksusoodustuste üle hakkab edaspidi otsustama maksuamet ehk läheb menetlus osaliste poolest lühemaks, ent mitte ajaliselt. Lihtsamalt saab hakata MTA otsuseid vaidlustama ja vabariigi valitsus ning rahandusministeerium pole enam mängus, aga otsuseid tehakse ikka vaid kaks korda aastas, mitte jooksvalt. Uue tingimusena peab nimekirja taotlev organisatsioon olema tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud majandusaasta aruande, mis on iseenesest suht mõistlik.
Teiseks muutub selgemalt mittemaksustatavaks vabatahtlike kaasamisega seotud kulude kompenseerimine, kuigi totra koostööpartnerite mõiste all. Vähemalt pole enam küsimust, kas vabatahtlik on töötaja koos erisoodustusmaksuga või mitte. Samuti langeb maksuriski alt ehk kingitusena määratlemisest nimekirja liikmetele igasugune põhikirjalise eesmärgi täitmiseks tehtud makse teisele isikule, mis peaks aitama toetusfonde ja arengukoostöö ühinguid.
Halvaendelist on seaduses aga ka üksjagu. Kurikuulus nimekirja pääsemise tingimus „heategevuslik“ saab uue selgituse, mille tõlgendamisvõimalused annavad maksuhaldurile veel vabamad käed, kuigi eesmärk on muuta seadust selgemaks. Võimalik, et praktikas ei muutu midagi, aga seadust annab mõista ka nii, et igasuguse tulu taotlemine on paha-paha ning vabaühenduste osutatavad teenused peavad olema soodustuse saamiseks "üldkättesaadavad", ehk taskukohased ka väga vaestele inimestele. Nii tõlgendades saab nimekirjast tõrjuda või välja visata sotsiaalsed ettevõtted, MTÜde pakutava era- ja huvihariduse (sh raha küsivad spordiklubid) ning paljud teised teenuseosutajad, kui nende teenused tunduvad maksuametnikule liiga kallid.
Positiivne on, et MTA arutleb tänavu iga valdkonna vabaühendustega eraldi, kuidas nende tegevusi liigitada ja mis sealt on avalikes huvides ja heategevuslik ning mis mitte. Tulemusi saame näha ehk sügisel.
Samuti saab definitsiooni stipendium, mis on taas ühtaegu hea ja ohtlik. Välistada üritatakse töötasu maksmine stipina, ent litaka saavad paljud sellised ühingud hariduses ja kultuuris, kes korraldavad nt õppe- ja teadustööde konkursse või maksavad stippi osalt teose loomiseks ja eriti preemiaks. Edaspidi võib stippe anda vaid tulevikku suunatud toetusena ja kindlasti mitte tunnustusena senitehtu eest. Eks näis, kuidas see praktikas tööle hakkab.
Kokkuvõttes on muudatused samm õiges suunas, aga jätavad ikka meeletu määramatuse seaduse tõlgendamisel maksusoodustuse andmisel MTA-le, mis tuleneb eelnõuga kiirustamisest ja rahandusministeeriumi hirmust, et maailm on täis vaid kaabakaid. Samuti näitas Reformierakonna ja sotside koalitsoon üles külma ükskõiksust vabaühenduste arvamuse suhtes, kus ühed valitsemislubadused makse alandada said olulisemaks kaasamislubadustest. Mis on lihtsalt nõme ja loll.
Eelnõu ja selle menetlust Riigikogus näeb siit. Lõpphääletusel olid muudatuste poolt reform ja sotsid, keskerakond vastu ja IRL ei hääletanud.
RMP.ee toimetuselt: Käesolev seadusemuudatus kuulutati 3. juulil välja ning avaldati 11. juulil 2014 Riigi Teatajas
