aastaaruanne 2017
Laupäev, 16. Detsember
 

Ühistu võib nõuda omanikult korteriomandi võõrandamist

Võlad, kaasomandi kahjustamine, lärmakad peod ja ühistu sisekorrareeglitele sülitamine: taolised korteriomanikud on mõruks pilliks igas korteriühistus. Ent kas sellisel juhul võivad naabrid nõuda korteri võõrandamist?

--related--

"Ennekõike tuleb meeles pidada, et korteri võõrandamine on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud," toonitab Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhata Urmas Mardi. "Samas pahatahtlikult kohustuste täitmisest kõrvalehoidvad omanikud peaksid siiski arvestama võimalusega, et korteriühistul on õigus nõuda neilt korteriomandi võõrandamist. Näiteks võib ühistu üldkoosolek kohustada omanikku, et ta enda korteri võõrandaks, kui vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega on viivitatud üle kolme kuu. Samas on võõrandamisnõuded põhinenud ka teistel asjaoludel - nt korduvad öörahu rikkumised, korteris põlengute tekitamised jne," selgitas ta.

Uuest aastast kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Võõrandamisnõude võib esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seadusest tulenevad kohustuse - seaduse järgi peab iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. 

Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Ka võib võõrandamise põhjuseks olla pahatahtlik käitumine teiste korteriomanike ja kaasomandi suhtes: näiteks kui inimene keeldub lubamast küttetorustiku vahetust oma korteris.

"Samuti võib võõrandamisnõude esitada juhul, kui vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või isik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist," selgitas Mardi.

Kuidas võõrandamisnõude esitame käib?  Uue seaduse järgi otsustavad võõrandamisnõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata ning kui kinnisomand on jagatud kaheks korteriomandiks, võib võõrandamisnõude esitada üks korteriomanik teise vastu.

"Kuid enne nõude esitamist peab olema ühistul piisavalt tõendeid: ähvarduskirjad, politsei protokollid jms. Lihtsalt väidetest, et keegi tegi seda või toda, kohtus ei piisa," hoiatas Mardi.

Vastavasisuline otsus tuleb vastu võtta korteriühistu üldkoosolekul ning see peab olema võimalikult detailselt lahti kirjutatud, sisaldama võõrandamise põhjusi jne. "Selle otsuse poolt peab hääletama niipalju inimesi, et neile kuuluks kaasomandist rohkem kui pool," selgitas ta. "Ehk siis kui kaasomandi suurus on näiteks 300m2, peab otsuse poolt hääletanud inimestele kuuluma kaasomandist üle 150m2," tõi jurist näite.

Seejärel tehakse otsus probleemsele isikult teatavaks ja antakse talle näiteks kolm kuud aega vabatahtlikult korteri müümiseks. Võõrandamisnõude saanud korteriomanik kaotab hääleõiguse ka KÜ üldkoosolekul. "Kui isik seda ei täida, pöördubki KÜ võõrandamismenetluse algatamiseks kohtusse," selgitas Mardi. EKÜL õigusosakonna juhataja toonitab aga, et üldkoosoleku otsus kehtib vaid ühe aasta. "Kui selle aasta jooksul pole kohtusse pöördutud, tuleb teha uus otsus, " mainis ta.

Lisa kommentaar

Nimi:    * E-post:   
Kommentaarid
Olga, 06.12.17 22:10
Asjaasjamist on, aga on ikkagi võimalik võõrandada!
tarkvara

Soovitame samal teemal e-poest

 
Kaibemaksu raamat
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kuidas lähete sel aastal vastu uuele aastale?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIN
  • estanc
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250816  Foorumi postitust
356  E-poe toodet
93  Koolitust
22760  Artiklit
51993  Registreerunud kasutajat
35927  Nädalakirja tellijat
33178  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017