Korteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud probleemidega: pahatihti ei pea üürnikud kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale.
"Ühistu ei pea aga tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik," selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Tuleval aastal kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab väga selgelt korteriomaniku kohustused. "Korteriomanik peab hoidma tema käsutuses oleva korteriomandi korras ning seda ja kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud," selgitab Urmas Mardi. Nõue kehtib ka kõigile, kes kasutavad omaniku valduses olevat korterit ajutiselt. "Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal," rõhutab Mardi.
Külmal ajal võib probleem tekkida sellestki, et üürniku puudumisel või puhkusel viibides jäetakse korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem. "Uus seadus ütleb aga väga selgelt, et korteriomanik on muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta," selgitab Mardi.
Sageli on korteriühistutel probleeme korteriomaniku leidmisega: kontaktandmed on vananenud, inimene vahetanud elukohta ja telefoninumbrit. Uus seadus peaks aga omanikega kontakteerumise ühistule lihtsamaks tegema.
"Seaduse järgi on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi,"selgitab Mardi. Kui korteriühistul aga puudub info omaniku elu- või asukoha postiaadressi kohta, siis võib ühistu lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoha.
