Eesti plasttoodete tootmis- ja müügiettevõtteid ühendav Eesti Plastmassiühing (EPÜ) pöördus avaliku kirjaga Keskkonnaministeeriumi poole seoses kavandatavate muudatustega Pakendiaktsiisi seadusesse. Teatavasti kavatsetakse alates 2005. a. 1. jaanuarist lisaks seni kehtinud alkoholi- ja karastusjookide pakenditele aktsiisimäärad kehtestada ka kõikidele ülejäänud müügipakenditele. Kavandatava eelnõu eesmärk on Eesti plastmassitootjate arvates igati positiivne – vähendada koormust keskkonnale ja stimuleerida pakendite taaskasutamist.
 
Samas ei saa Eesti Plastmassiühing nõustuda mitmete konkreetsete kavandatavate muudatustega. Ühing on asunud järgmistele seisukohtadele:
 
1. Ettenähtavad aktsiisimäärad on põhjendamatult kõrged. Keskkonnaministeeriumi ametnikud väidavad, et pakenditele kehtestatavate aktsiiside määrad on arvutatud vastavalt Eesti turul praegu kehtivatele taaskasutuskuludele. Kuid mitmetel turul ringlevatel pakenditel puudub täna taaskasutuse turuhind, kuna keegi neid kokku ei kogu.
“Ministeerium on meie arvates ilma selge analüüsita kavandanud põhjendamatult kõrged aktsiisimäärad. Tänu sellele saavad pakendite taaskasutusorganisatsioonid kehtestada oma teenusele hinna, mis ei lähtu töö omahinnast ja mõistlikust kasumist vaid pakuvad teenust aktsiisimäärast pisut madalama tasu eest,” sõnas Eesti Plastmassiühingu juhatuse esimees Varje Kristjuhan. “Ka võrdluses teiste EL riikidega tunduvad Eesti kavandatavad aktsiisimäärad eriti plastikule põhjendamatult kõrged,” lisas Kristjuhan.
 
2. Kihilist kartongi ei saa samastada tavalise kartongiga.
Maksumäärade kehtestamisel on jäänud arvestamata erinevate pakendite reaalsed  taaskasutamiskulud, sest kuidas muidu on võrdne maksumäär omistatud nii kartong- kui ka kihilisele kartongpakendile. Kõrgete aktsiisimäärade kehtestamisel jäetakse arvestamata erinevate pakendite erinev keskkonnamõju.
 
Levinuim kihiline kartongpakend on tavaliselt piima-, mahlatoodete jm. vedelate toiduainete pakendamisel kasutatav joogikartong, mille massist moodustab kartong keskmiselt 75% ja ülejäänud osa kas polüetüleen või polüetüleeni ja alumiiniumi segu. Sellise kihilise materjali biolagunevus on lähedane plastidele ega ole võrreldav kergesti looduses laguneva kartongiga. Samuti on nimetatud materjali taaskasutamise kulud suuremad võrreldes homogeense kartongi/paberi või homogeense plastmaterjali taaskasutamise kuludest, kuna  kombineeritud materjali taaskasutamise tehnoloogiline protsess koosneb esmalt temas sisalduvate erinevate materjalide eraldamise operatsioonidest ja siis järgnevalt eraldatud materjalide  taaskasutamise protsessidest. Loetletud keskkonna-mõjulistes aspektides on kihiline kartong sarnane plastile, mitte aga samaväärne homogeensele kartongile/paberile.
 
Erinevate riikide taaskasutuskulude määrasid analüüsides selgub, et kihilise kartongi puhul  ületavad need tavalise kartongi taaskasutuskulusid 3-15 korda ning on paljudes maades sama suured või kõrgemad, kui plastide taaskasutuskulud.
 
Kihilise kartongmaterjali taaskasutuskulud on kordades suuremad tavalise kartongpakendi omadest näiteks Soomes, Iirimaal, Belgias, Rootsis, Saksamaal. Nii on Soomes kartongpakendile kehtestatud neli taaskasutuskulude määra, sealjuures kihilise kartongpakendi taaskasutuskulud – 310 EEK/tonn on 8 korda suuremad kui tavalisel lainepapp-pakendil – 39 EEK/tonn ning ligilähedased, ent siiski kõrgemad kui plastpakendil –  250 EEK/tonn.
 
3. Eelnõu on Eesti tootjate suhtes diskrimineeriv ja nõrgendab Eesti tootjate konkurentsivõimet. Kihilisest kartongist pakenditele selgelt soodsam aktsiisimäär muudab täielikult konkurentsisituatsiooni Eesti toidupakendi turul.  Seni hinnas omavahel võistelnud riiki imporditav mitmekihilisest kartongist pakend (Tetra-Pak, Elo-Pak, Combiblock jt.) sööb pakendiaktsiisi määrade tõttu turult kohalike tootjate plastikust jogurti, hapukoore, piima jne. topsid ja kotid. Selle tulemusel kaovad sajad töökohad (Elecster Baltic, Estiko Plastar, Greiner Packaging, Polyform, Tehnoplast jne.).
 
4. Aktsiisimäärade rakendumise sotsiaalsed aspektid. Aktsiisimäärade rakendumine kavandataval kujul seab lisaks sadade töökohtade kadumisele ohtu kodumaise plastpakendi tööstuse säilimise üldse. Valitseb oht, et kilepakendis müüdava piima hind tõuseb märkimisväärselt, mis mõjutab sadade tuhandete inimeste toidukorvi maksumust. Riigil jääb seoses tootmise kokkutõmbumisega saamata miljoneid kroone laekumata maksude arvelt.
 
Ettepanekud õiglaste aktsiisimäärade kehtestamiseks.
1. Plastile määratavad aktsiisimäärad peaksid olema kordi väiksemad, kui Pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõus. Nad ei tohiks kümneid kordi ületada rahvusvahelisi keskmisi taaskasutuskulude määrasid.
2. Plastpakendi aktsiisimäär peaks olema väiksem kihilise kartongpakendi aktsiisimäärast, selleks et motiveerida kodumaise pakendi eeliskasutamist. 3. Mitte laiendada aktsiisi kõikidele pakenditele ja jätta aktsiisiga maksustamata keemiatööstuse pakendid, s.t. need pakendid, mis on käsitatavad ohtlike jäätmetena.
                        
Lähtuvalt eelpool esitatud seisukohtadest teeb Eesti Plastmassiühing ettepaneku veelkord üle vaadata kavandatavad pakendite aktsiisimäärad.
 
Eesti Plastmassiühing on Eesti plasttoodete tootmis- ja müügiettevõtteid ühendav mittetulundusühing, kes ühendab 45 ettevõtet.
 
Nimetatud kiri saadeti ka:
Riigikogu keskkonna-, majandus- ja rahanduskomisjonidele, majandus- ja kommunikatsiooni-, rahandus- ning sotsiaalministeeriumidele, konkurentsi-,
tarbijakaitse- ning veterinaar- ja toiduametitele, keskkonna- ja tervisekaitseinspektsioonidele, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule,  Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Pakendiühingule ning SEI-Tallinnale, samuti meediale.
 
 
Lisainfo:
Varje Kristjuhan – MTÜ Eesti Plastmassiühingu juhatuse esimees
Tel.: 626 1076; gsm: 50 15 285; e-post: info@plast.ee 
Peeter Remmel – MTÜ Eesti Plastmassiühingu juhatuse liige, AS Tehnoplast juhatuse esimees
Tel.: 656 3476; gsm: 50 933 57; e-post: tehnoplast@tehnoplast.neti.ee
Neeme Jõgi – AS Estiko Plastar juhataja
Tel.: 7308 340; gsm: 50 42 648; e-post: neeme@estiko.ee
Raivo Raaga – AS Greiner Packaging juhatuse liige
Tel.: 6301 580; gsm: 51 07 897; e-post: raivo.raaga@greiner.ee
Anatoli Demenko – AS Polyform peadirektor
Tel.: 39 293 05; e-post: plf@estpak.ee 
Hannes Natka – OÜ Elecster Baltic, juhatuse liige
Tel.: 6129 904; gsm: 50 35 369; e-post: hannes.natka@elecster.ee
http://www.plast.ee/