29. novembril 2004 korraldab Eesti Tööandjate Keskliit koostöös EAS Järvamaa Arenduskeskusega Paides Järva Maavalituses (Rüütli 25) tööandjatele seminari töövaidluste lahendamise kohtupraktikast

Uut töölepinguseadust on oodatud aastaid. Riigikogu menetluses olev seaduse eelnõu püüab töösuhte regulatsiooni muuta paindlikumaks, arvestada Eesti tööturusuhteid, rahvusvahelisest õigusest tulenevaid nõudeid ja seadusloomes toimunud arenguid. Paraku peab tööandja elama siin ja praegu. Ta peab leidma lahendusi töövaidlustele, mis lähtuvad kehtivast õigusruumist ja mida saab lahendada olemasolevat tööseadusandlust tundes. Püüame aidata tööandjatel leida töövaidlustele õigeid lahendusi ja teha valikuid, mis ei tooks kaasa soovimatuid tagajärgi ega plaanimata kulusid.

Töötajate ja tööandjate vahelistes töövaidlustes on juba aastaid esitatud nõuete seis ülekaalukalt töötajate kasuks 9:1. Veel enam, lahendatud töötajate nõudest rahuldati täielikult või osaliselt 80%,  st. nõuded pole olnud alusetud.

Mida ja miks teevad tööandjad järjekindlalt valesti?

Kas põhjuseks on tegemata personalitöö, seaduste erinev tõlgendamine, nahaalsus või muud põhjused?

Tööõigusseminaril analüüsitakse viimaste aastate töövaidluste kohtupraktikat., tuuakse välja töövaidluste lahendamise tüüpilised vead ja probleemid, analüüsitakse kohtulahendeid 1. maist 2004 kehtima hakanud uutest tööõigusnormidest lähtuvalt.

Osalema oodatakse  Paide, ümberkaudsete linnade, Järvamaa ja ümberkaudsete maakondade tööandjate esindajaid, ettevõtete juhte, personalijuhte ja juriste.

Töövaidluste kohtupraktikat analüüsib jurist ja organisatsioonikäitumise konsultant, Põhja Politseiprefektuuri nõunik Vilve Kalda. Oma kogemusi tööst töövaidluskomisjonides jagavad tööandjate esindajad töövaidluskomisjonides.

Tänavu üheksa kuuga  esitati töövaidluskomisjonidele 2659  avaldust (2002.a. 2429, 2003.a. 2367).

Avalduste arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on mõnesaja võrra suurenenud  (ligikaudu 11%). Järelikult on töötajatel varasemast rohkem probleeme tööandjatega.

Võttes arvesse eelmisest perioodist lahendamata jäänud avaldusi, oli lahendamisel olnud avalduste koguarv 3079 (2003.a. 2747), mis on 332 võrra suurem kui möödunud aasta samal ajal.

Töötajate avaldusi  esitati  2594 (2003.a. 2318, 2002.a. 2392, 2001.a. 2274) ja tööandjate avaldusi 65 (2003.a. 49, 2002.a. 37, 2001.a. 31).

Valdav enamus avaldusi  (97,8%) oli töötajailt. 

Tööandjate esitatud avalduste hulk on 2003.a. sama perioodiga võrreldes veidi kasvanud, kuid jäänud proportsioonis samale tasemele.

Enim avaldusi esitati Tallinnas ja Harjumaal – 1225 (2003.a. 986, 2002.a. 1003), järgnesid Ida-Virumaa 375 (2003.a. 346, 2002.a .287) ja Tartumaa 287 (2003.a. 284, 2002.a. 233). Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on nii Tallinnas ja Harjumaal kui ka  Ida-Virumaal ja Tartumaal esitatud avalduste arv kasvanud. Avaldustest enamus langeski kolmele maakonnale – 71% (2003.a. 68,3%, 2002.a. 62,7%). Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjonile esitati aga 46% (2003.a. 41,7%, 2002.a. 41,3%) avaldustest. Üle 100 avalduse on 9 kuuga  esitatud veel Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Pärnumaal.

Lahendati  9 kuuga 2132 avaldust, neist rahuldati täielikult 1098 ja  osaliselt 628, rahuldamata jäeti 336 avaldust.

Istungeid peeti 2665, 2003. aastal 2334, 2002.aastal  2069 ja 2001.aastal  2195.

193 juhul loobus avaldaja nõudest, mis tähendab tavaliselt seda, et tööandja oli töötaja nõude rahuldanud enne töövaidluskomisjonis arutlusele tulekut.

Töötajate nõuete struktuur võrreldes eelmiste aastatega oli muutumatu.

Esikohal olid ülekaalukalt saamata palga, lõpparve, töölepingu lõpetamise hüvitise nõuded  (2150), teisel tööraamatu või lõpparve kinnipidamise hüvise nõuded  (789) ja kolmandal töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuded   (630).

Üle 90% esitatud avaldustest sisaldasid rahalisi nõuded.

Tööandjad nõudsid eelkõige  töötaja poolt tekitatud materiaalse kahju hüvitamist  – nõudeid oli 53.

Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kes juhindub Eestile kohustuslikest välislepingutest, seadustest, haldusaktidest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, samuti kollektiiv- ja töölepingutest.

Eestis tegutseb igas maakonnas (välja arvatud Hiiumaa) vähemalt üks töövaidluskomisjon. Töövaidluskomisjonidel on  10 juhatajat. Töövaidluskomisjoni juhatajat ei ole Järvamaal, Raplamaal, Läänemaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, Lääne-Virumaal, Valgamaal ja  Viljandimaal, kus vaidlusi lahendavad vastavalt Tallinna ja Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa, Võrumaa ja Pärnumaa töövaidluskomisjonide juhatajad. Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja on ainus, kes lahendab  töövaidlusi ainult oma maakonnas.