Põletustraumade puhul on esmatähtis põletuspinna jahutamine, alles siis võib appi võtta rahvale tuntud Panthenoli vahu.
Grillipeol varitseb põletustraumade oht. Siin tuleb silmas pidada ohutusnõudeid – grill peab asetsema kindlal alusel, süütamise juures peab olema ettevaatlik ja arvestama tuule suunaga, vajadusel tuleb kasutada kaitsekindaid jne.
Kui aga siiski on põletustrauma tekkinud, on esmaabis oluline võimalikult kiiresti põlenud pinda jahutada (näiteks külma veega paarikümne minuti jooksul) ja seejärel puhtalt kinni siduda – see kaitseb põletatud pinda nakkuse eest, leevendab valu ja laseb koevedelikul sidemesse koguneda.
Kui on tekkinud villid, ei tohiks neid kindlasti katki teha, sest villi sees on steriilne keskkond ning villi avades soodustame haavanakkuse teket.
Sageli kasutatakse põletuse korral näiteks rahvale laialt tuntud Panthenoli vahtu – miks mitte, seda võib teha, kuid jahutamine on siiski kõige tähtsam.
Hästi sobib jahutamiseks ka teepuuõlil baseeruv Burnshieldi geel. Neid kõiki saab osta ilma retseptita apteegi käsimüügist.
Nahapinnale sulanud riideid ei tohiks lahti rebida, pärast jahutamist tuleb siduda pind võimalikult puhtalt ja edasi toimetavad juba arstid ja õed.
Kindlasti vajavad arstiabi kannatanu peopesast suuremad villilised või sügavad põletused, samuti näo, kaela, genitaalide ja käte põletused ning põletused, mille puhul tekib kahtlus, et kannatanu on kuuma auru sisse hinganud või on tekkinud hingamisteede põletus.
Kindlasti tuleb arstile näidata ka elektripõletust – siin on oht südamerütmihäirete, aju- või kopsuturse tekkeks.
