Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing koondab enda alla erinevatel erialadel tegevad entusiastlikud inimesed, kes soovivad vabatahtliku töö kaudu teadvustada ühiskonda nendest erilistest koertest, kes saavad aidata inimesi.
Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu pressiesindaja Siim Nemvalts on juba üle nelja aasta koer Ricocheti juht ja omanik. Mustakarvalise ja pruunisilmse sõbraliku koera võttis Siim väiksest kutsikapeast, et kasvatada temast arukas päästekoer.
Päästekoerana Rico aastaid leiba teeniski. Ent ühel välismaa koolitusel olles jäi labrador kummalisse haigusesse, mida põhjustas vereparasiit. Tervise tõttu tuli veterinaararstide soovitusel päästekoerana tegutsemisest loobuda. Tänasel päeval kuuluvad Rico ja Siim Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingusse ja harrastavad hobina teraapiategevust. Üks Rico võimalus on tegeleda abi vajava lapsega või täiskasvanuga, teine võimalus laiem teavitamine ehk koeraga koostöö tutvustamine lastelaagrites.
Abi- ja teraapiakoerte erinevus
Siim tõdeb, et oluline on eristada abi- ja teraapiakoeri, sest nende kasvatuse ja tegutsemise põhimõtted on erilaadsed. Abikoer on näiteks pimeda juhtkoer, kes aitab nägemispuudega inimesel igapäevaelu elada – käia linnas, poodides, olla vajadusel oma võimaluste piires aktiivne. Abikoer elab abivajaja juures. Ehk siis pimeda juhtkoer elab puudega inimese kodus.
Teraapiakoer elab oma juhi juures. Koos juhiga külastab teraapiakoer neid kliente, kellega tööd teeb. Näiteks, kui koer aitab abi vajavat last teraapia kaudu, käiakse lapsel kodus külas ja koos jalutatakse ka looduses.
Kui abikoeral on üldjuhul konkreetsed, sageli kindlad ja selgeks õpitud käigud ja käsud, siis tegevusi, mille kaudu teraapiakoer teraapiaseansse läbi viia aitab, on üsna lõputult. "See on individuaalne töö ning iga inimese jaoks mõeldakse eraldi välja, mida talle vaja. Kas käelist tegevust või sotsiaalset," selgitab Siim. "Sellisesse tegevusse peab olema kindlasti kaasatud kas raviarst või terapeut, kes otsustab, mida inimesel paranemiseks vaja."
Ricochet on Siimul isiklikult välja õpetatud koer, keda võib lastega koos olles alati usaldada. Rico on justkui hästi kasvatatud prints, sest käitub väärikalt, sõbralikult ja avatult iga inimesega igas olukorras. Ta on hea kaaslane lastelaagrites, kus Siim käib lastele tutvustamas päästekoerte tööd ja õpetamas lastele koertega käitumist.
Ehkki Siim on koeraga tööd tehes kohanud nii lapsi, kes kiiresti koera omaks võtavad ning temast vaimustusse satuvad, on tal tulnud aidata hirmust üle saada ka sellistel põnnidel, kes kuidagi alguses koeraga suhelda ei julge. Kuid teraapiatöö lõppedes on sageli just sellised lapsed suurimad huvilised, kes kindlasti peavad saama koera patsutada ning oma käega Rico ninale maiustus poetada.
Teraapiakoer mõjub psühholoogiliselt
Rico omanik leiab, et esimene reegel, kui keegi soovib endale koju võtta koera, kellest võiks peremehe enda nägemusel saada hea teraapiakoer näiteks lastele või pereringile, on selline – võta koer, kes sulle väga meeldib. Siim ise tundis labradoris "selle õige" ära esimesest pilgust. "Kui koer sobib mulle, on see ka eeldus, et mina talle sobin," leiab Siim. "Üks eeldus vastastikuse teraapilise koostöö tekkimisel on, et koera suhtes oleks hingeline sümpaatia. Siis saab temaga edasi koos areneda. Koera võtmine tähendab pühendumist."
Kindlasti ei tohi Siimu sõnul koera võtmise kasuks kergekäeliselt otsust langetada, mida inimesed kahjuks väga sageli teevad. "Hoolikalt tuleb kaaluda, kas kogu pere on valmis osa võtma koera kasvatusest, kas on aega ja võimalusi koeraga tegelemiseks."
Abi- ja Teraapiakoerte Ühingust saab infot kõige kohta, mis puudutab teraapiakoeraks sobiva kutsika valimist ning vajalikke kasvatusnippe. Ühingus on tegevad inimesed, kellega võib sellistes küsimustes alati ühendust võtta ning kes ise igapäevaselt koerte kasvatamisega kokku puutuvad.
Siim soovib, et Eestis üha enam saadaks teadlikuks teraapiakoerte olemasolust. Et see teraapiavorm jõuaks iga abivajajani, eriti iga abivajaja lapseni, sest autistlike laste puhul, teab Siim, aitab teraapiakoer avaneda palju. "On koeri, kes saavad inimest aidata. Rico on ka minu ja mu mitme sõbra terapeut."
LISAD
Selleks, et puudega inimene sõltuks võimalikult vähe teistest, oleks võimalikult iseseisev ja tunneks sellest rõõmu, treenitakse lisaks pimedate juhtkoertele välja kuulmiskoeri kurtidele ja abikoeri liikumispuudega inimestele. Olemas on ka teraapiakoerad, keda võetakse kaasa haiglatesse, et tuua vaheldust ja rõõmu seal pikka aega viibivatele inimestele. Sarnasel, teraapiat ja arengut soodustaval eesmärgil muretsetakse avatud ja heasüdamlikke koeri vaimse puudega lastele, kes loomadega kontaktis olles õpivad hellust ja hoolitsust ning selle kaudu paremini neid ümbritsevat maailma tundma.
Kes on teraapiakoer?
Spetsiaalselt treenitud koer, kes kaasatakse haige kliinilisse raviprogrammi. Raviprogramm koostatakse koos patsiendi raviarsti ja/või teiste spetsialistidega, programmi eesmärk on parandada patsiendi füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja/või kognitiivset funktsioneerimist. Teraapiakoer elab üldjuhul oma händleri (juhi) juures, mitte patsiendi kodus.
Kes on abikoer?
Abikoera peamine eesmärk on erivajadusega inimese turvalisus. Koeraga suhtlemine on kasulik abivajaja arengule. Ta ei ole agressiivse ja ettearvamatu käitumisega koer, vaid kasvatatud abivajajaga teraapiliseks koostööks, partneriks.
