Käed higistavad, vibra on sees. Ometi tean, et see esinemine on alles nädala pärast. Hirm on juba täna. Öösel ei maganud korralikult, kõht on lahti… appike, miks see nii raske peab olema?!
Mis on hirm ja miks ta tekib?
Hirm on tundmus, mis tekib olendil juhul, kui ta satub olukorda, mis ohustab tema turvalisust ja puudub teadmine, kuidas ohust pääseda. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Hirm on füsioloogiline kaitsereaktsioon ja hirmu tunnevad kõik elusolendid. Niisiis ei ole siin midagi imelikku, et meil on selline emotsioon nagu hirm.
Hirm on vajalik kiireks ümberorienteerumiseks ja reageerimiseks uues olukorras. Kui satume uude olukorda, siis teeb aju kiiranalüüsi ja annab meile teada, kas olukord on hea või halb. Iga inimese jaoks on hea ja halb erineva tähendusega ja sõltub inimese uskumistest ja eelnevatest kogemustest. Aju ütleb, kuidas käituda. Laias laastus on see üks teade kolmest: "Võitle!" "Tardu" või "Põgene!". Psühholoog Ülle Kalvik toob alati välja just paigale jäämise reaktsiooni, selgitades, et kuigi Inimene on osa loomariigist, kuskohast on meile tuttav hirmust tardunud poos, jäetakse hirmust rääkides ja kirjutades millegipärast enamasti üks hirmuga seotud põhireaktsioon nimetamata – see on tardumine, peitmine, paigale jäämine. Kui inimesel puudub tekkinud olukorrale käitumismudel, siis ta ei tee midagi. Näiteks tegi nii suurem osa inimesi vahetult enne "Estonia" põhjaminekut. Nad seisid koridorides, treppidel vahekäikudes ja EI TEINUD midagi. Esinemissituatsioonis ei saa inimene sõna suust… lihtsalt must auk…
Dr Bruce Liptoni väitel liigub hirmunud inimesel veri jäsemetesse, et ta saaks kiiresti ära joosta… seega pikalt hirmus elava inimese arukus ja sooritusvõime väheneb, kuna tema aju ei saa piisavalt verd st funktsioneerimiseks vajalikku hapnikku ja toitaineid.
Hiljaaegu avaldati WHO (World Health Organization = Maailma Tervishoiuorganisatsioon) poolt uurimus, kus väidetakse, et paljude allergiate, st keha loomulike reaktsioonide, aluseks on harjumine keskkonnaga, mis väljendub "valedes" reaktsioonides: inimesele ohutud keskkonnategurid nagu lillelõhn ja looduslikud toiduained (näiteks maasikad) kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Samas asfalt ja betoon ei tee aga midagi. Umbes samasuguseid aspekte tuleb meeles pidada ka hirmureaktsioonide juures.
Iga inimese jaoks on hirmul oma tähendus ja kardetakse erinevaid asju. Väidetavalt kardavad nooremad rohkem füüsilist valu, loomi, esemeid ja pimedust, vanemaks saades aga enam emotsionaalset valu – selliseid psühholoogilisi konflikte, milleks on kaklus, sõda, teiste inimestega riidu minemine. Väga suur hulk inimesi põeb sotsiaalset ärevust ehk kartust sattuda tähelepanu keskpunkti või seal piinlikku olukorda: hirm avalikult esineda, avalikus kohas süüa, avalikus kohas kõvasti rääkida, kellegi silma all kirjutada või joonistada vms.
Osaliselt on hirm geneetiline ja päritud põlvest põlve, osa aga kasvukeskkonnas kaasa saadud. Hirm tekib, kas asju ise läbi kogedes või nähes teisi kogemas ja seda kas siis vahetus kontaktis või näiteks teleri vahendusel. Lipton väidab, et geenide süüks ei saa siin midagi ajada ja iga inimene saab ise teadlikult otsustada, mis tema kehaga toimub ja kuidas see reageerib. (Loe lisaks "Ma armastan Bruce Liptonit!")
On inimesi, kes ei taha esineda seepärast, et nad lasteaias oma esinemisel läbi põrusid – teised lapsed naersid, noodivihik kukkus maha või juhtus muud seesugust. On inimesi, kes pelgavad esinemist, kuna on näinud, kuidas kaastöötaja esinemisel ebaõnnestus.
Asju ja olukordi, mis tekitavad vastureaktsiooni, nimetatakse päästikuteks. Päästikud on NLP e neurolingvistilises programmeerimises kasutusel olev väljend. Päästikuks võib olla pilt, sõna, tunne vms.
Näiteks:
Raamatupidajale teatakse, et homme peab ta kaitsma eelarvet ja seda firma juhtkonna eest. Raamatupidaja ehmatab ja ei soovi seda teha. Tema jaoks võib olla hirmutunde vallandajaks e päästikuks sõnapaar "eelarvet kaitsma" või "juhtkonna ees".
Mida hirmuga peale hakata?
Kui hirm millegi, antud teema puhul, teatud avaliku esinemissituatsiooni puhul, meid ei sega, siis ei ole mõtet sellega tegeleda.
Kui hirm meid segab, siis on meil kaks valikut:
- Kas karta ja seda tunnet eneses süvendada nii mõtete kui tegudega sipeldes oravarattas või
- Tegeleda hirmu tundest vabanemisega.
Oluline on endale aru anda, et hirm motiveerib vältimiskäitumist. Kui me midagi kardame, siis on lihtsam olukorda vältida. Sealjuures peab aga teadvustama, et vältimine vähendab hirmu vaid hetkeliselt, see aga kinnistab omakorda vältimistehnika kasulikkust ja ei lase hirmureaktsioonil kustuda. Parim viis hirmust üle saada on seda korduvalt ületada.
Seal kus lõpeb mugavustsoon, sealt algab areng!
Hirmust aitab üle saada edukogemus. Mida enam on edukogemusi ja mõistmist, et hoolimata olukorrast, mis meile üldjuhul hirmu tekitab, ei juhtunud mitte midagi hullu, seda kindlamad saame olla, et saame elada ilma hirmuta.
Hirmuhigita esinemise 10 soovitust
1. Kirjelda endale, milline on Sinu käitumine täna
2. Tee endale selgeks, millise olukorra soovid saavutada – sõnasta see selgelt: soovin soravalt, selgelt ja julgelt esineda olenemata teemast
3. Sõnasta eesmärk endale enesesisendusena oleviku vormis st nii, nagu Sa täna juba oleksidki selline nagu soovid ja käitud just nii nagu unistad
Näiteks eelnev: "Olen suurepärane esineja. Esinen soravalt, selgelt ja julgelt olenemata teemast".
Korda enesesisendust ikka ja jälle – päevas võid seda korrata sadu kordi – aja ka selg sirgu, naerata ja naudi uut teadmist.
4. Toida end täiendavate enesesisendustega. Sõnasta need jaatavas mitte eitavas vormis.
Näiteks: "Ma olen julge esineja!", "Mul tuleb alati esinemine suurepäraselt välja!", "Esinemine on lihtne ja mõnus!", "Mulle meeldib esineda!".
Hoidu negatiivsetest enesesisendustest e konfirmatsioonidest.
Näiteks ei tohiks endale sisendada järgmist: "Esinemine ei ole raske!", "Ma ei karda esineda!", "Esinemine ei ole minu jaoks ebameeldiv!".
Aju ei tee vahet plussil ja miinusel ehk jaatusel ja eitusel.
NB!
Kui oled olnud väga negatiivne, siis ära hüppa korraga liiga mägedesse ja väldi ülivõrdes positiivset suhtumist. See lihtsalt ei pruugi töötada. Hiljaaegu avaldati uudistes psühholoogiadoktor Jüri Alliku uurimus, kus ta väidab, et enesesisendus ei tohi olla negatiivselt positiivsele, vaid positiivsemale. Kui halva enesetundega inimesed sõnastasid oma seisundit ümber väga positiivseks, siis nende enesetunne halvenes. Kriisipsühholoogia ütleb, et me saame kontakti teise inimesega juhul, kui need kaks mõtteviisi – eelned ja uus – erinevad teineteisest ainult 1 – 2 subjektiivse ja mõõdetamatu astme võrra. Niisiis, kui arvasid enne, et Sinu esinemine läheb alati hirmus halvasti, siis harjuta end alguses mõttega, et esinemine tuleb välja paremini ning kui see mõte on vastuvõetav, siis jõuad selleni, et sisendad endale, et esinemine on suurepärane.
5. Tunne end mugavalt. Vaata, et Sinu välimus oleks Sulle endale meelepärane. Ära mine enne esinemist juuksurisse, kus Sulle võidakse teha soeng, millega Sa rahul ei ole või harjumist vajad. Uute riietega käi enne kodus ringi ja harjuta end nendega. Esine ainult neil teemadel, mis on Sulle tuttvada ja hingelähedased. Tee korralik eeltöö ja ära mine mütsiga lööma.
6. Vaata teisi esinejaid, samasta end suurepärastega – tunne, et oled nende nahas ja ela neile kaasa. Õpi, mida vältida neilt esinejatelt, kes ei ole Sinu arust kõige suurepärasemad.
7. Saa aru, millised on Sinu päästikud ehk hirmurefleksi tekitajad. Minimeeri neid, uuri neid lähemalt, saa nendega sõbraks.
8. Oska kasutada adrenaliini õnnestumiseks. Tea, et hirm on loomulik reaktsioon.
9. Astu välja mugavustsoonist ja arenda esinemistehnikaid! Esinemiste vältimise asemel hoopis esine igal võimalusel ja osale korduvalt erinevatel esinemiskoolitustel. Esinemine on huvitav väljakutse.
10. Alusta esinemiskatseid väikeste sammudega, et kogeda edukogemust ja saada üle sotsiaalsest ärevusest. Hakka reipalt teretama, vestle inimestega tänaval, kauplustes, õpi pähe mõni ilus sünnipäevaluuletus, toost või tervituskõne ja esita neid lemmikloomale, perele, tuttavatele ja siis kõikvõimalikel üritustel. Mõista, milles oled hea ehk mis on Sinu trumbid – võimenda neid. Tegele oma tugevustega, nõrkused jäta rahule.
Kui soovid aidata töökaaslast või lähedast hirmust üle saada, siis räägi talle, kuidas Sina ise oma hirmust üle said ja soodusta seda, et ta saaks enda esinemistel edukogemusi.
Huvitavat harjutamist ja edukaid esinemisi!
Avaliku esinemise koolitusele saab nüüd minna ka 14. päevaks Indiasse Goasse. Uude aastasse sisse elamine ja avaliku esinemise koolitus spetsiaalselt finantstöötajatele toimub väljasõiduga Tallinnast otse Goasse 24.jaanuaril 2010. Kiiretele reageerijatele varase registreerija soodustus!
Muuhulgas tegeletakse koolitusel:
– sotsiaalsest ärevusest ja suhtlemisbarjääridest üle saamisega,
– õpitakse erinevaid tehnikaid esinemishirmu minimeerimiseks ning enese vaimu ja keha tasakaalustamist praktiliste hingamis- ja joogaharjutustega.
Vaata lisa: 14. päevane koolitus Goas.
Loe ka: Kuidas esinemishirmuga sõbraks saada?
