Korralikud kontorivalgustid ei tohi pimestada ega tekitada liigseid varje, samuti peaksid need olema võimalikult värelusvabad.

Marlen Marmor Rinaldo Marketing OÜst leiab, et kontorivalgustite valik, nagu valgustite valik üldse, võib olla sõltuvalt keskkonnast ja soovidest väga erinev.

“Tähtis on leida just antud ruumidele ja inimeste soovidele sobiv valguslahendus,” leiab Marmor. “Lubatud on laias laastus kõik, mis mugav tundub, kui täidetakse töökohtade valgustamisele esitatud nõudmised.”

Kontoris võiks Marmori arvates kasutada kaudset üldvalgust, mis ei tohi paista otse silma. “Vastavalt ruumi disainile saab luua väga meeldivaid lahendusi, kasutades seinu ja lage valguse peegeldajana, ka põrandalambid võivad olla omal kohal,” soovitab Marmor.

“Laualamp võib alati toetada üldist valgustust. Rippuv kohtvalgusti töölaua kohal annab samuti hea tulemuse, aga tuleks jälgida, et töölaua pind ei oleks läikiv.”

Marmori sõnul tuleks töökohtade valgustuse nõuetest lähtudes jälgida kogu valguslahenduse juures, et valgustus ei tekitaks varje, ei pimestaks otse ega peegeldunult.

“Samuti on oluline valguse suund,” ütleb Marmor. “Valgustite valikul tuleks kindlasti tähelepanu pöörata ka valgusallikale, mis peaks olema võimalikult väikese värelusega, kuna valguse värelus väsitab aju, silmi ja võib tekitada peavalusid. Tõestatud on valguse väreluse negatiivne mõju töötulemustele.”

Marmori väitel on minimaalse värelusega valgus näiteks elektroonse liiteseadisega luminofoorlamp, mis on peale tervisesõbralikkuse ka energiasäästlik. “Tööruumidele esitatakse vastavalt töö iseloomule nõuded, aga lahendused võivad sellegipoolest olla väga individuaalsed,” arvab Marmor. “Valgusesse tasub igal juhul investeerida, sest õige valgustus toetab otseselt töötajate töötulemusi.”

Bellatrix OÜ juhataja Aarne Sulev ütleb, et büroovalgustid jagunevad üld- ja kohtvalgustiteks. “Normi järgi on kontorites vajalik valgustugevus 500 luksi,” selgitab Sulev. “Üldvalgustitena kasutatakse tavaliselt luminofoorlampe – kas siis süvistatuna lakke või pinnapealseid. Kõige levinumad on moodullakke süvistatavad 4×18 W või siis 2×36 W valgustid.”

Sulevi sõnul kasutatakse büroodes üldjuhul alumiiniumpeegeldit, mis suunab valguse otse alla. “Mida kõrgem poleerituse protsent, seda efektiivsem on valgusvoo suunamine,” leiab Sulev.

“Arvan, et klassikalised büroovalgustid on kõigil tootjafirmadel enam-vähem standardsed ning erinevusi võib olla ainult pisiasjades.”

“Soovitatav on valgusallika soetamisel enne konsulteerida müüjaga, sest erinevatel firmadel on erinevad värviedastusindeksite tähistused,” räägib Sulev. “Kuid ei ole haruldane, et valesti valitud luminofoorne valgusallikas muudab helesinise ruumi täiesti halliks.”

Sulevi sõnul on turule järjest enam tulemas uusi büroode valgustamise lahendusi.

“Üha rohkem hakatakse kasutama luminofoorvalgusallikate kõrval ka halogeenvalgusteid,” räägib Sulev. “Kindlasti oli, on ja jääb ka vana klassikaline kohtvalgusti – lauavalgusti või siis ka laua kohal laest alla toodud rippvalgusti. Siin on täiesti vabad käed ruumide kujundajatel.”

X-Disain OÜ disainer Tarmo Luisk leiab, et arvutikeskse kontorivalgustuse põhiliseks eelduseks on valguse mittepeegeldumine arvutiekraanidel. “Selleks on päevavalguslampidele välja mõeldud erinevad reflektorid ja hajutid, samuti kasutatakse laest või seinalt tagasipeegelduvat valgust,” räägib Luisk. “Lisaks soovitaksin tööpinna valgustamiseks laua- või põrandavalgusteid.”

Moodne Valgustus ASi projektijuhi Ahto Kallase arvates on kontorivalgustite valikul kõige olulisem see, et tööpind saaks piisaval määral ja ühtlaselt valgustatud.

“Muidugi sõltub valgustuse intensiivsus ka töö iseloomust,” leiab Kallas. “Näiteks joonestajad vajavad tugevamat valgust kui need, kes paberitega üldse tööd ei tee.” Kallase arvates sõltub nii mõndagi ka valguse värvitoonist.

“See sõltub üldiselt igaühe individuaalsest maitsest,” arvab Kallas. “Üldiselt kasutatakse rohkem luminofoorvalgusteid, sest halogeeniga ei saa piisavalt head tulemust – selle valgus on liiga ühtlane ja igav.”

Halb valgustus toob terviseprobleemid

Põhilised probleemid kontorivalgustuse juures on luminofoorlampide värelus, ebaühtlane valgustus, nõuetele mittevastava värviesituse indeksiga lampide kasutamine ja valgustustiheduse puudulikkus. Tuleb nentida, et valgustusküsimusi tuntakse üpris halvasti, eelmise aasta oktoobris kinnitatud standardi sisu ei ole paljude tööandjateni jõudnud.

Nii töötajad kui ka tööandjad ei tunne tavaliselt, mida toob endaga kaasa halb valgustus. Teatakse küll, et ebapiisavast valgustusest võib aja jooksul nõrgeneda silmade nägemisvõime. Peaaegu üldse aga ei olda kursis, milleks organism valgust veel vajab. Hea valgus (eelkõige loodusvalgus) tugevdab organismi vastupanuvõimet erinevatele haigustele, näiteks vähihaigustele, südameinfarktile.

Suur osa kontoritöötajatest kasutab talvel peaaegu ainult elektervalgustust, loodusvalgust näeb aga üsna harva. Kui siis elektervalgustus on ka nõrgukene, ebasobiva spektriga jm puudustega, on see vägagi arvestatav terviserisk.

Eraldi peaks rääkima valguse värelusest. See tekib luminofoorlampide puhul tavalise

50 Hz kasutamisel. See tekitab peale silmade väsimise peavalu ja stressi. Selle vältimiseks kasutatakse tänapäeval põhiliselt sagedusmuundureid, mis muundavad voolu sageduse kõrgeks, ca 30 000 Hz.

Ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusega nõutud riskianalüüsi tegemisel tuleks igakülgselt hinnata valgustuse kvaliteeti ja kavandada abinõud selle parendamiseks. Selleks tuleb endale valgustuse põhitõed selgeks teha.

Valgust peab olema parajalt

Tänapäevastes büroodes võiks kindlasti olla valgusjuhtimine, sest kui valgust on liiga palju või liiga vähe, hakkab see töötamist häirima. Arvestada tuleks sellega, et päike annab üsna palju valgust juurde, ja seega võiks aknapoolseid valgusteid vähem intensiivsele režiimile reguleerida.

Laes olev andur mõõdab valgustihedust ja vastavalt vajadusele suurendab või vähendab seda. Kui valgusteid on vähe, siis piisab ka pööratavast regulaatorist, kui valgusteid on palju, siis tuleks kasutada keerukamaid seadmeid.

Näiteks Olümpia hotelli presidendisviidis saab klient endale sobiva valgustuse määrata. Pärast sviidist lahkumist salvestab süsteem valgustuse häälestused automaatselt ning kui tema äraolekul tuleb koristaja ja lülitab sisse tugevama valguse, siis kliendi tagasitulekul taastuvad ka seaded.

Sellised lahendused võiksid olla ka büroodes, kus on hommikune ja õhtune režiim ning kus mõned töötajad peavad näiteks kauemaks tööle jääma. Samuti oleks praktiline kasutada kohalolekuandurit – kui töötaja laua tagant mõneks ajaks lahkub, lülitub töökoha valgus nõrgemaks või välja.