Brutopalga kasvu aeglustumist mõjutasid 2004. aasta II kvartalis kõige enam 2003. aasta kõrge baas ning tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Tarbijahindade kasvu kiirenemise taustal jäi reaalpalga kasv madalaks.
2004. aasta teise kvartali keskmiseks brutopalgaks fikseeriti 7417 krooni, mis on nominaalses arvestuses 7,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Seoses kiirenenud tarbijahindade kasvuga aeglustus brutopalga reaalkasv eelmise aasta 8,1 protsendilt käesoleva aasta teises kvartalis 3,9 protsendile. Palgakasvu aeglustumise puhul on leevendavaks asjaoluks tulumaksuvabamiinimumi tõstmine 1000 kroonilt 1400 kroonini, mis tähendab, et inimeste netosissetuleku nominaalkasv pigem kiirenes vähesel määral eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes. Kuid võttes arvesse tarbijahindade kasvu kiirenemise, aeglustus ka netopalga reaalkasv olulisel määral eelmise aasta teise kvartali 7,6 protsendilt käesoleva aasta 5,5 protsendile.
Keskmise brutopalga kasvu toetas tegevusaladest kõige enam palkade kasv metsamajanduses, tervishoius, finantsvahenduses ning kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses. Metsamajanduses jätkub protsess, kus raiemahtude langusest tulenenud tooraine nappuse ning kasvanud nõudluse tõttu kasvavasid hinnad ja sellest tulenevalt tulud, mis lubas palkasid tõsta. Tervishoius võimaldas palkade kiiret kasvu administratiivsele palgatõusule lisaks teenuste hindade ja sellest tulenev tulude kasv. Finantsvahenduses kui ka kinnisvara-,
üürimis- ja äritegevuses võis palkasid tõsta möödunud aasta madala baasi tõttu.
Keskmise palga kasvule mõjus pidurdavalt oluliselt aeglustunud palkade kasv kaubanduses, 2,3 protsendile, ning hotellides ja restoranides, 2,6 protsendile. Kaubanduses võib palkade kasvu pidurdumise põhjuseks pidada tihedat konkurentsi ja eelmise aasta kõrget baasi, mil keskmine palk kaubanduses kasvas erinevatel kvartalitel 11 kuni 17 protsenti. Palkade tase kaubanduses moodustab 92 protsenti riigi keskmisest.
Seejuures murettekitavam on olukord hotellides ja restoranides, kus palkade tase on tegevusaladest kõige madalam, moodustades vaid 58 protsenti riigi keskmisest. Aeglustunud palgakasvu põhjuseks on kõrge baas möödunud aastal, mil palgad hotellides ja restoranides kasvasid erinevatel kvartalitel 16 kuni 29 protsenti. Rolli on mänginud ka kehvad ilmastikuolud käesoleva aasta kevadel ja suvel.
Tihe konkurents on sundinud tööjõukulude kokkuhoiule veonduse tegevusalal tegutsevaid ettevõtteid, kus teises kvartalis vähenes olulisel määral ka hõivatute arv. Keskmise palga kasv veonduses aeglustus teises kvartalis 6,3 protsendile eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Samal ajal on veonduse palgatase üle Eesti keskmise. Keskmine palk vähenes vaid kalanduse tegevusalal, kus samal ajal on tegemist erakordselt madala palgatasemega, moodustades vaid 58 protsenti riigi keskmisest.
Lisainformatsioon:
Katrin Uudeküll, Majandusanalüüsi osakond, Analüütik
Tel. 611 35 03
