Sotsiaalministeeriumi tellimusel on valminud uuring, mis näitab, kui palju kulub ühes kuus raha erinevas vanuses lapse või noore ülalpidamiseks: millised on kulud tema toidule, riietele, eluasemele, tervisele jne. Metoodika võimaldab arvestada lapse vanusest, elupiirkonnast ja erivajadustest tulenevaid erisusi ning ka elukalliduse tõusu.

Metoodikat saavad kasutada lahus elavad lapsevanemad kokkulepete sõlmimisel, kohtud lapse ülalpidamise vaidluste lahendamisel ning ka riik avalike, sealhulgas hoolekande teenuste hindade kujundamisel.

TÜ professor Ene-Margit Tiidu juhendamisel valminud uuringus kasutati statistikaameti 2000.-2003. aastal tehtud leibkonnauuringuid, mis hõlmasid kokku üle 21 000 leibkonna ja 60 000 inimese. Uuringu aluseks on võetud keskmise sissetulekuga pered.

Uuringust nähtub, et linna- ja maaperede laste kulutused on erinevad peamiselt keskkonna (pere ühistarbimise) kulutuste osas: maal on suuremad transpordi-, linnas aga eluruumikulud. Ülejäänud kulutuste osas suuri erinevusi pole.

Uuringust selgub, et kulutused laste garderoobi peale on juba väikelapse puhul suhteliselt suured, ulatudes 80%ni tööelaise täiskasvanu kulutustest ja keskmises koolieas oleva lapse kulutused riietele ületavad juba täiskasvanu kulutused oma riietele. Samas on garderoobikaupade puhul nö. jõukamate ja vaesemate perede kulutuste vahe kolmekordne.

Meditsiinile tehtavad kulutused lapse kohta on suhteliselt väikesed, kuna haigekassa katab üldiselt laste tervisekulutused.

Ilmneb, et laste kulutused mängudele/harrastustele kasvavad, saavutades tipptaseme nooremas koolieas ja hakkavad siis langema. Ka laste kulutused raamatutele, ajakirjadele, kinole, teatrile on märksa kõrgemad kui täiskasvanuil. Vaba aja kulutused ongi valdkond, kus vaesemate ja jõukamate perede laste vahel on suhteliselt suur erinevus.

Kulutused haridusele on üsna madalad, seda hoolimata tasulistest huvikoolidest ja erakoolidest. Need laste kulutusedjäävad madalamale täiskasvanute omadest. Olulise osa haridusega seotud kulutustest moodustavad transpordikulud, mis vanusega järjest kasvavad – põhikoolis on transpordikulud kolm ja keskkoolis viis korda kõrgemad kui algkoolis.

Toidukulutuste osas ilmnes, et noorema koolieeliku toidukulutused on üle kahe korra väiksemad täiskasvanu omadest, noorema õppuri kulutused moodustavad umbes 60 % täiskasvanu toidukuludest ning vanema õppuri omad koguni ületavad täiskasvanute toidule tehtud kulutusi.

Uuring avaldatakse ministeeriumi kodulehel.