Arvamused, kas osta kasutatud auto Eestis sõitnute hulgast või äsja Euroopast toodute seast, jagunevad laias laastus pooleks. Kui Eestis sõitnud auto tehniline taust on teada ja seda on võimalik kontrollida, siis Euroopast toodud auto puhul on hinnatav tema väga hea, tavaliselt üle garantiiperioodi ulatuv hooldatus. Täiesti selge on aga, et hooldatud sõiduk maksab rohkem kui hooldamata masin.

Auto ostmisel on korras auto tõendiks täidetud hooldusraamat. Ehkki selle õigsuses mõnikord kaheldakse, on ta siiski täiesti kindel argument, mis auto väärtust tõstab. Tootja näeb ette igale oma mudelile kindlad hooldustööd ja perioodid nende tegemiseks. Suur osa nendest on sisuliselt kontroll. Loomulikult tuleb kõik leitud vead kõrvaldada tehnohoolduse käigus või suunata auto eraldi remonti. Hoolduse mõte ja ülesanne ongi selles, et pidevate ülevaatustega tagada liiklusohutus, tehniline korrasolek ning keskkonnasõbralikkus. Vanematel sõidukitel on lühem hooldusevahemik (10 000 km), kuid uuemal põlvkonnal võib see ulatuda 30 000 kilomeetrini. Tänapäevane hooldussüsteem põhineb muutuval hooldusvälbal, mille pikkuse määrab auto pardaarvuti, kogudes erinevat informatsiooni ning andes juhile märku hoolduse vajalikkusest. Selline süsteem võtab arvesse ka sõidu olud ja juhi sõidustiili.

Igal mudelil on konstruktsioonist ja koormusest tingituna omad kiiremini kuluvad sõlmed, millele tootja näeb ette enam tähelepanu. Hoolduse sisse kuulub ka mootori töö kontroll ja bensiinikulu kaudu mõjub see otse omaniku rahakotile. Hooldus sisaldab ka visuaalset kere ülevaatust ja tekkinud roosteplekkide kõrvaldamist. Pärast auto garantiiaja möödumist piirdub Eestis kogu hooldus pahatihti ainult õli vahetusega ning vähesed “südametunnistusega” autoomanikud lasevad hoolduse täies mahus teha. Töökoja poole pöördutakse, kui auto käivitub halvasti või võõras kolksuv heli on pikemat aega kahtlust tekitanud.

Tehnilise hoolduse süsteemi kasutamine annab meile turvatunde autoga sõites ega lase ka auto väärtusel kiiresti langeda. Hooldatud sõiduki hind on müües kõrgem. Loomulikult ei liitu hooldusele ja remondile kulutatud raha auto hinnale, vaid hoiab üksnes ära ülemäärase hinnalanguse. Autoturul on täpselt samad sõidukid erineva hinnaga. Hoolduse süsteemi katkestanud sõidukid on turul kuni 20 protsenti madalama hinnaga. Müügiks ette valmistatud autod sisaldavad tihti varjatud vigu ja täpse tehnilise seisukorra väljaselgitamine ja hinna määramine on autoeksperdile jõukohane ülesanne. Sellise auto müüjad võltsivad mõnikord hooldusraamatut ja püüavad sellega “tõendada” auto regulaarset hooldatust.

Oma autot tuleks lasta hooldada kompetentsel töökojal, kes teab tööde loetelu ja omab oskusi ning suudab vaadata ka kontrollitava sõlme kõrvale. Hea oleks kasutada sama töökoda, et hooldajal tekiks ülevaade auto tehnilisest ressursist. Sellist töökoda pole kerge leida, kui peate kalliks automargi esindaja töötundi. Hoolduseks kuluv aeg mahub tavaliselt 0,8 kuni 2,5 tunni vahele. Tehnilise teeninduse või hoolduse ülesanne on tagada, et autol ei esineks tõrkeid hooldustevahelisel perioodil.

ARKi ülevaatus sunnib tegema kõige hädapärasema, et auto ei muutuks ohtlikuks teistele liiklejatele ega meile endile, kuid ei kõrvalda kõiki tõrgete riski. Hooldatud sõidukiga sõita on turvaline ning see tagab ka sõiduki suurema väärtuse turul võrreldes hooldamata sõidukiga. Tõsi on, et omanik saab alles autot müües tehnohooldele kulutatud rahast osa tagasi.

Enne ülevaatust kontrolli andmeid

änavuse tehnoülevaatuse hooaja lõpuni on jäänud napilt paar nädalat ning üheks probleemiks on aasta lõpukuudel ülevaatusele minejate puhul ebakorrektsed liiklusregistri andmed.

Paar kuud tagasi käivitunud ARKi tehnoülevaatuspunktidevaheline online-infosüsteem toob ülevaatusele minnes kohe esile erinevused auto tehnilises passis ja ARKi andmebaasis. Seetõttu tasuks enne ülevaatusele minekut lasta kõik andmed ARKis üle kontrollida. Puudulike või vigaste andmete korral ei läbi sõiduk tehnoülevaatust.

Info ARKi kodulehelt

Sellise situatsiooni vältimiseks saab sõidukiomanik eelnevalt kontrollida oma sõiduki andmeid ARKi kodulehel (www.ark.ee) või infotelefonil 620 1200. Levinumad puudused on juriidilise isiku registrikoodi puudumine ning vanematel registreerimistunnistustel teatud andmeväljade täitmata jätmine.

“Eelkõige peaksid andmeid kontrollima ja täpsustama need sõidukiomanikud, kelle sõiduki registritoiming on tehtud enne 23. novembrit 1999 või kellel on sinine AA-seeria registreerimistunnistus,” lausus ARKi asedirektor Teo Saimre.

Samuti peaksid andmeid kontrollima juriidilised isikud, sest tihti on liiklusregistris ebatäpne registrikood või märge, et firma on alles asutamisel. Kui päring ütleb, et andmed vajavad täpsustamist, tuleb enne tehnoülevaatusele minekut ARKi büroost läbi käia ning andmeid ajakohastada.

Online-side 67 punktis

Uue infosüsteemiga on liidetud ühtekokku 67 Eestis tegutsevat tehnoülevaatuspunkti.

Uus infosüsteem on kindlasti üheks indikaatoriks, kui korrektsed on liiklusregistrisse aegade jooksul esitatud andmed. Paraku, kui sõiduki andmed on puudulikud ja arvuti ei saa neid ülevaatuspunktis kellegi vea tõttu kuvada, peab ülevaataja saatma autoomaniku tagasi ARKi büroosse andmeid täpsustama, olgugi et sõidukiomanik pole milleski süüdi.

Kasulik link  www.lkf.ee

Et saada teada, kas ostetav auto on osalenud avariis või mitte, on lihtsaim moodus enne ostu saata numbrile 13011 SMS auto numbriga. Kui vastus näitab, et auto on õnnetuses osalenud, siis tasub üles kirjutada tema VIN-kood ja vaadata Liikluskindlustuse Fondi (LKF) koduleheküljelt (www.lkf.ee, alalink “Sõiduki kindlustusjuhtumite ajalugu”) järele, kui suur oli liikluskahju.

Täpsemat ülevaadet avariist LKFi avalikus andmebaasis ei ole, mistõttu ainus võimalus saada teada avarii raskusaste on vaadata kahjusummat. Kui see piirdub mõne tuhande krooniga, oli tegemist ilmselt väiksema plekimõlkimisega, mis auto sõiduomadusi otseselt ei mõjuta. Kui see ulatub aga kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, tasub juba toimunut põhjalikumalt uurida.

Sõnum tuleb saata kujul “Avarii 000XXX” ning ehkki paari sekundi pärast saabuv vastus ei pruugi sisaldada kahjusummat (sõltuvalt, kas auto oli avarii põhjustaja või kannatanu), saab sellest vähemalt teada, kas auto on avariis osalenud või mitte. Sõnum maksab 10 krooni.

Päringu saab saata ka liikluskindlustuse poliisi kehtivuse ja hinna kohta. Saates samale numbrile sõnumi kujul “Poliis 000XXX”, saab teada, kas autol on kehtiv poliis. Sõnumi “Kindlustus 000XXX” korral saab ülevaate, milline on konkreetse auto kindlustusmakse.

Originaalartikkel