VÕS § 220. Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine ja järgnevad §§
http://wlex.lc.ee/list/VÕS.htm#p220

Artiklid:
http://rmp.geenius.ee/uudised/maksud/1598
Märkamata jäänud puudused toovad lisatüli 14.02.2005
Aivar Villemson, A&A Kinnisvara OÜ juhataja
""Mõistlik aeg" seaduses on reguleerimata, kuid selleks peetakse umbes kaks kuud pärst seda, kui ostja lepingutingimuste mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. "

http://rmp.geenius.ee/uudised/igasugust/2286
Korteri varjatud puudused ilmnevad pärast sissekolimist | 10.01.2005
Merilin Rooba, Rime Kinnisvara Vahenduse maakler

http://rmp.geenius.ee/lugemist/1252
Garantiitingimused tuleb enne majaostu selgeks rääkida | 05.01.2005
Liivi Tamm, Liivi.Tamm@aripaev.ee

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=10706/eraoigus+I.pdf (pdf fail kokku 325 lk)
Abimaterjal kohtunike ja prokuröride järelkoolituse eraõiguse õppegrupile Tallinn 2001

lk 29-32

§ 3. Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse korral
***I. Asja puudulikkus
Müüja vastutuse eeltingimuseks on lepingule mittevastava kauba tarnimine. Vastuseks küsimusele, milline kaup on puudulik, võib viidata loetelule VÕS § 212. Kui kaup ei vasta lepingule, ei vastuta müüja siiski sellisel juhul, kui ostja lepingut sõlmides oli mittevastavusest teadlik või oleks pidanud sellest teadma (VÕS § 213 IV). Sellisel juhul eeldatakse ostja poolset nõustumist puudusega.
***II. Määrav ajahetk
Müüja vastutab põhimõtteliselt ainult sellise lepingule mittevastavuste eest, mis on olemas riski ülemineku ajahetkel ostjale (VÕS § 213 I). See on iseenesestmõistetav. Müüja ei saa vastutada kauba vastavuse eest lepingutingimustele piiramatult.
Vastavalt VÕS § 213 III laieneb müüja vastutus muidugi ka hilisematele puudustele, kui need on põhjustanud müüjapoolne kohustuste rikkumine. Näiteks kui võtta juhtum, kus müüja annab kaubale ebapiisava kasutamisjuhendi, mistõttu ostja kasutab kaupa oskamatult, mis omakorda põhjustab kauba rikke. Kuigi kauba viga tekiks sellisel juhul alles pärast riski üleminekut ostjale, oleks selle põhjuseks müüjapoolne kohustuste rikkumine. Järelikult peab müüja vea eest ka vastutama.
Tarbijamüügi puhul on müüja vastutuse suhtes määravaks ajahetkeks mitte riski üleminek vaid asja enda üleandmine (VÕS § 213 I lause 2). See regulatsioon ei ole just päris probleemitu. Oletagem, et saatemüügitehingu puhul jõuab saadetud kaup, mis ärasaatmishetkel oli eeskujulikus korras, ostjale pärale kahjustatuna. Riski kannab müüja, sest lepingule mittevastavuse määravaks ajahetkeks ei ole siin mitte riski üleminek vaid asja üleandmine. Võtkem nüüd juhus, kui kaup saatemüügitehingu vältel hävib sootuks. Sel juhul peaks riski kandma ostja, sest koos kauba saatmisega on toimunud ka riski üleminek temale. Piiri tõmbamine pelgalt kauba kahjustumise ja hävimise vahel ei ole aga niisama lihtne. Tarbijamüügi puhul oletatakse üldiselt, et puudus, mis ilmneb kuue kuu jooksul pärast kauba üleandmist, on olnud sellel asjal ka selle üleandmise hetkel (VÕS § 213 II).
***III. Asja ülevaatamine ja lepingule mittevastavusest teatamine.
Ostjal on õigus lepingule mittevastavavusele tugineda ainult siis, kui ta on mittevastavusest müüjale mõistliku tähtaja jooksul pärast sellest teada aamist või siis, kui ta oleks pidanud sellest teada saama, teatanud (tarbijamüügi puhul kahe kuu jooksul) (VÕS § 215 I).
Vastava tähtaja määramise puhul tuleb arvestada asjaoluga, et ostja, kes on sõlminud lepingu oma kutse- või majandustegevuse raames, on kohustatud kauba saades selle viivitamatult üle vaatama (VÕS § 214).
Regulatsiooni karmust, mis jätab ostja õigusest ilma, kui too ei teata puudusest õigeaegselt, püütakse leevendatakse kahel viisil:
Esiteks säilitab ostja õiguse nõuda ostuhinna alandamist, samuti kahju hüvitamist, kuid mitte saamata jäänud tulu, juhul, kui õigeaegne teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 215 II). See toob lepingu täitmisse muidugi ebakindlust. Määrang ise tuleneb Ühinenud Rahvaste Müügiõigusest, kuhu ta on sisse võetud eriti importivate rahvuste survel.
Teiseks võib ostja vaatamata lepingule mittevastavusest teatamata jätmisele tugineda oma õigustele, kui lepingule mittevastavuse tekkimise põhjuseks on müüja tahtlus või raske hooletus, kui müüja mittevastavusest teadis või oleks pidanud teadma, või kui mittevastavus on nii suur, et müüja poleks võinud teatamist eeldadagi (VÕS § 216 I).

§ 4. Ostja õiguskaitsevahendid lepingule mittevastava tarnimise korral
***I. Täitmisnõue
Juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja esitada täitmisnõude (VÕS § 93 I p.1).
Konkreetselt tähendab see järgmist: Ostja võib nõuda puuduste kõrvaldamist niivõrd, kuivõrd see ei põhjusta müüjale ülemäära suuri kulutusi ega vastuvõetamatuid ebameeldivusi (VÕS § 218 I).
Juhul, kui müüja ei täida ostja nõuet puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja jooksul, võib ostja puuduse ise kõrvaldada või lasta selle kõrvaldada kolmandal isikul ja nõuda müüjalt tekkinud kulutuste hüvitamist.
Puuduste kõrvaldamise asemel võib ostja nõuda asja asendamist, seda muidugi ainult juhul, kui lepingule mittevastavuse puhul on tegemist lepingu olulise rikkumisega (VÕS § 107) ja kui see ei põhjusta müüjale ülemäära suuri kulutusi ega vastuvõetamatuid ebameeldivusi (VÕS § 218 II).
Asendusnõude õigust piiratakse sellepärast, et asja asendamine on müüjale tihti ülemäära tülikas toiming. Kui ostja nõuab asja asendamist, tuleb lepingule mittevastav asi tagasi saata (VÕS § 218 III). Tehingu taoline "tagasikerimine" kujutab endast müüjale olulist lisakoormust ning seotakse seepärast lisanõudega, et sellisel juhul peab olema tegemist olulise lepingu rikkumisega.
Ostja kaotab lepingu täitmise nõudele, kui ta ei esita seda õigeaegselt (VÕS § 218 VI). Ostja jaoks lihtsaim viis on esitada nõue koos teatega asja lepingule mittevastavusest. Igal juhul peab täitmisnõude esitamine toimuma mõistliku aja jooksul pärast puudusest teatamist.
***II. Hinna alandamine
Kauba lepingule mittevastavuse puhul on ostjal õigus alandada ostuhinda. See õigus tuleneb VÕS § 102 üldsättest. Siiski piiravad hinna alandamist teatud määral ka müügiõigusnormid. Nii ei kehti hinna alandamise õigus juhul, kui müüja on puuduse kõrvaldanud (VÕS § 219).
***III. Ostja lepingust taganemise õigus Kolmandaks ostja õiguskaitsevahendiks on õigus müügilepingust taganeda.
Taganemise õigus on ostjal siiski ainult juhul, kui lepingule mittevastavuse näol on tegemist lepingutingimuste olulise rikkumisega (VÕS § 107 I).
Lepingust taganemise õiguse piiramine lepingu olulise rikkumisega on õigustatud jällegi tõsiasjaga, et lepingust taganemine on müüjale tihti äärmiselt koormavaks tagajärjeks. Taganemine toob endaga kaasa tehtud soorituste tagastamise nõude (VÕS § 180 jj.). Näiteks kauba saatmisega seotud müügitehingu puhul tähendab see kauba tagasisaatmist ostja poolt müüjale, mis tekitab paratamatult ebameeldivusi müüjale.
Olukorrad, kus lepingule mittevastavuse puhul on tegemist lepingutingimuste oluliste rikkumistega, tulenevad lepingutingimuste oluliste rikkumiste definitsioonist VÕS § 107 I lause 2. Lisaks sellele sätestab VÕS § 218 VII olulise lepingurikkumisena ka puuduse kõrvaldamise või asja asendamise ebaõnnestumise, samuti puuduse kõrvaldamise või asja asendamise nõude täitmisest keeldumise müüja poolt. Sel juhul on ostjal vastavalt VÕS § 107 õigus lepingust taganeda.
Lepingust taganemise tagajärjeks on lepingupoolte vabanemine lepingust tulenenud kohustustest, samuti tuleb tagastada tehtud sooritused (VÕS § 180, 181). Sellest tuleneb paratamatult, et taganemist ei saa siduda ei täitmisnõude ega hinna alandamise õigusega.
***IV. Ostja kahjutasunõue
VÕS § 93 I lause 3 annab ostjale puudustega kauba tarnimise puhul õiguse nõuda kahju hüvitamist.
Seda õigust täpsustab VÕS § 221 eristades sealjuures järgmisi tingimusi:
**Esiteks: Ostja võib nõuda müüjalt kahju hüvitamist, mis on ostjale tekkinud asja otstarbele
mittevastava kasutamise tõttu, kui mitteotstarbekohane kasutamine on tulenenud müüja poolt antud informatsiooni ebapiisavusest.
Üheks näiteks võiks siin olla üks Saksa LV Ülemkohtu kohtupraktika juhtum:
Ehitusettevõtja ostis betooni segumasina, millega toodetud betoon osutus hiljem praagiks. Ettevõtja pidi ehituse tellijale hüvitama seeläbi tekkinud kahju. Tehti kindlaks, et viga tulenes betooni ebakorrektsest segamisest, mis omakorda tulenes segumasina müüja poolt antud kasutamisõpetusest, mis osutus ebapiisavaks. Seepärast esitas ettevõtja kahjutasunõude, mille ta oli saanud ehituse tellijalt, nüüd edasi müüjale. VÕS § 221 I järgi on nõue õigustatud, sest ostja kasutas ostetud asja selle otstarbele mittevastavalt, mille põhjuseks oli müüjapoolne puudulik informatsioon.
**Teiseks: Ostja võib nõuda müüjalt kahju hüvitamist, mis on tekkinud lepingule mittevastavuse tõttu müüdud asjale endale (VÕS § 221 I). Siia kuulub nn. edasikanduv viga. Näiteks kasutatud sõiduki puhul, mille puudulikud pidurid põhjustavad avarii, mistõttu sõiduki ostnud isik kannab sõidukõlbmatuks muutunud sõiduki tõttu suurt kahju.
**Kolmandaks: Juhul, kui ostja taganeb lepingust põhjusel, et müüja ei ole täitnud korralikult puuduse kõrvaldamise nõuet, on ostjal õigus vastavalt VÕS § 221 II nõuda kahju hüvitisena lepingujärgse hinna ja turuhinna vahe tasumist.
Oletagem, et ostja on ostnud 100 Euro eest teravilja, mis on osutunud kõlbmatuks, mistõttu ostja taganeb lepingust. Vahepeal on aga teravilja turuhind tõusnud 120 Eurole. Ostja võib nõuda müüjalt kahju – 20 Euro -hüvitamist.
Lõpuks olgu viidatud sellele, et kahju hüvitamise nõude puhul VÕS § 221 järgi on tegemist kohustuse rikkumise üldsätete (VÕS § 92 jj.) konkretiseerimise ja edasiarendamisega. Sellest tuleneb, et müüja ei kanna vastutust, kui lepingutingimuste rikkumine on vabandatav vastavalt VÕS § 94 sätestatule.

§ 5. Ostja nõude aegumine
Ostja nõuded müüja vastu aeguvad vastavalt TsÜS E § 141 I üldsättele kolme aasta möödudes.
Aegumine algab asja üleandmisega ostjale; asja asendamisel müüja poolt algab aegumine asendatud asja üleandmisest ostjale; puuduse kõrvaldamise korral algab aegumine selle kõrvaldamisest uuesti (VÕS § 223).